Haridusminister rääkis Kuusalus gümnaasiumide reformist

1531

Harju omavalitsusjuhtidele esinesid koolide teemal veel ministeeriumi asekantsler ning HOLi ja ühistranspordikeskuse juhid.

Kolmapäeval, 18. jaanuaril võõrustas Kuusalu vald Harju maakonna vallavanemaid, linnapeasid ja volikogude esimehi – Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) nõupäev toimus Kuusalu keskkooli saalis.

Esimesed kolm päevakorrapunkti olid seotud haridusreformiga. Esinema olid kutsutud haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning asekantsler Kalle Küttis.
Kohale olid tulnud ka linnade-valdade haridusvaldkonna ametnikud.

Ministeeriumi töötajad sõidavad viimastel nädalatel mööda Eestit, kohtuvad maakondade ja omavalitsuste juhtidega ning tutvustavad gümnaasiumide reformimise vajadust.

Ka Harju maakonna vallad-linnad said eelnevalt kirja, kus paluti hiljemalt 27. jaanuariks vastata 4 küsimusele: kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja ehk 3 aasta jooksul, kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema omavalitsus või riik, kas peate vajalikuks riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel ning kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks olema gümnaasiumides ühesugune.

Minister Jaak Aaviksoo teatas, et sündivus on vähenenud, õpilaste arv langeb ja seda eriti gümnaasiumiastmes. Erisused gümnaasiumide vahel kasvavad, tugevamad muutuvad tugevamaks ja vastupidi. Lapsevanemad panevad lapsi õppima suurematesse gümnaasiumidesse, et nad saaksid parema hariduse ning võimaluse pääseda kõrgkooli tasuta kohtadele. Maakondlikud gümnaasiumid loovutavad õpilasi Tallinna ja teiste suurte keskuste koolidele.

„Jüripäevaks tuleb langetada otsus, kas reform tehakse. Jaanipäevaks peab olema selge, mida otsustatakse ning mihklipäevaks otsused vastu võetud, et saaks 2013. aastal reformidega alustada. Ministeerium kindlasti ei jäta jonni ning jätkame, kuni haridusreform saab lahenduse,“ sõnas minister.

Ta kutsus omavalitsusjuhte üles koos arutama ning lahendusi leidma: „Ärme teeme illusioone, konsensust selles küsimuses pole. Sisuline otsus on alati kellelegi ebamugav. Ebaõiglust peab vältima, kuid mitte mugavust ega privileege. Jõu rakendamine on õiguslik ainult siis, kui muud etapid on läbi käidud.
Omavalitsused ei tohi eelarvelises mõttes reformide tõttu kaotada, eesmärk on kasutada riigi raha efektiivselt, vabanev ressurss tehakse valdade-linnadega pooleks.“

Jaak Aaviksoo nentis irooniaga: „Praegu on poliitikute seas seisukoht, et alles tuleks jätta need gümnaasiumid, mis on otstarbekad, ja siis igaühe enda gümnaasium.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi küsis, kas on analüüsitud, milliseid sotsiaalseid muutusi toob kohalikule rahvale kooli gümnaasiumiosa sulgemine.

Minister vastas, et uuringuid on tehtud 4000 lehekülge, kuid kõigepealt tuleb kokku leppida, millised on alternatiivid, ja siis uurida, mida need kaasa toovad.

Küsiti veel kolme õppesuuna, õpetajate tasustamise, riigigümnaasiumide jms kohta.  Anija volikogu esimees Jaan Oruaas tahtis teada, kes, kus ja millal arutavad variandid läbi ning kuidas jõutakse otsuseni.

Vastus kõlas, et kõigis maakondades toimuvad samasugused arutelud, poliitikud peavad jõudma kokkuleppele, koostatakse eelnõud, mis suunatakse kooskõlastusringidele.

„Tuleb jõuda otsusele, milline hakkab olema gümnaasiumide võrk. Kõik võivad koole avada, ka kohalikud omavalitsused, aga kusagil ei ole öeldud, et kõigile peab kulutama maksumaksja raha.“

HOLi juhatuse esimees, Kose vallavanem Vello Jõgisoo tänas, et minister on hakanud koolide teemal omavalitsustega rääkima: „Soovime jõuda tulemuseni, aga kuulake ikka omavalitsusi ka.“

Suletud üle 100 algkooli
Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tõdes, et räägitakse, kuidas kool peaks asuma kodu lähedal, kuid viimaste aastatega on kinni pandud üle 100 algkooli, gümnaasiume 12.

„Õpilaste arv kasvab Harjumaal Sauel, Harkus, Viimsis, Rae ja Kiili vallas, Tallinnas ning Tartus ja Ülenurmel, mujal langeb. Võrreldes praeguseid gümnaasiume esimese Eesti vabariigi omadega, saame 20 tookordsetele kriteeriumidele vastavat kooli. Mida teha ülejäänud 200ga?“ küsis asekantsler.

Ta ütles, et Harjumaa on veidi teises olukorras, kuid mitmes maakonnas on õpilasi sedavõrd vähe, et piisaks ühest gümnaasiumist maakonna keskuses. Ja sealgi jääb oht, et paremad õpilased meelitatakse või lähevad ise õppima mujale, Tallinna või Tartu gümnaasiumidesse.

„Hirm on, et kui gümnaasium suletakse, tuleb hakata sõitma kaugemale. See toimib juba praegu. Viljandimaal käivad paljud mujal gümnaasiumis, mitte kodu lähedal. Küsimus on, kas toetame õpilaste transporti või elamist kodust eemal,“ sõnas Kalle Küttis.

Küsimusele, kui palju võiks jääda gümnaasiume Harju maakonda, vastas ta, et minister tahab teada omavalitsuste arvamust, see vaadatakse koos maavalitsusega üle. Praeguseks on analüüsitud viimaste õppeaastate kohta iga õpilase liikumine koolist kooli, riigieksamite tulemused, õpingute jätkamine kõrgkoolis tasuta või tasulisel kohal. Analüüsiga saab tutvuda ministeeriumi kodulehel, see võiks olla abimaterjal koolide saatuse üle otsustamisel.

Kantslerile vaidles vastu Kiili volikogu esimees Mihkel Rebane, et liiga sageli seostatakse gümnaasiumide korrastamist hea haridusega. Kui vaadata Eesti praeguseid edukamaid inimesi, siis pole nad kõik tulnud prantsuse lütseumist, vaid piltlikult öeldes, pigem Missost.

Vello Jõgisoo küsis, kas vastab tõele, et ministeeriumis liigub eelnõu variant, mille järgi kavatsetakse alates 1. septembrist 2012 rahastada riiklikult neid koole, kus on gümnaasiumiosas vähemalt 75 õpilast ehk 25 ühes klassis: „Kui on nii, siis tahame sellest teada. Kui riik ei toeta, pole omavalitsustel võimalust väikest gümnaasiumi üleval pidada, see suletak­se.“

Kui Harjusse 12 gümnaasiumi, tuleb avada bussiliine
Ministeeriumi esindajad olid lahkunud, kui Vello Jõgisoo ja Harjuma Ühistranspordikeskuse juht Ago Kokser hakkasid rääkima gümnaasiumide sulgemisega kaasnevast bussiliikluse seisukohalt.

Nad olid lähtunud maavalitsuses väljaöeldud kavast jätta Harjumaale alles 12 keskkooli, ka Loksa ja Kehra gümnaasium, kuna seal on kakskeelne õpe.

Kui sulgeda Kolga kooli gümnaasiumiosa, siis arvutuste järgi täiendavaid liine avada poleks vaja, tuleks suurendada õpilastebussis kohtade arvu.

Lääne-Harjus tuleks avada 16 uut liini, mis läheks maksma 170 772 eurot. Rahasse arvutati ka täiendav ajakulu, ühe tunni hinnaks oli võetud 3,46 eurot.
Kolga kooli 33 gümnaasiumi­õpilase peale kuluks 25 431 eurot.

Arutati ka seda, kas ministeeriumi küsimustele vastata koos või eraldi ning kas lähtuda sellest, et Harjumaale jääks 12 gümnaasiumi. Ida-Harjust läheksid sel juhul sulgemisele peale Kolga ka Loo ja Kallavere keskkooli gümnaasiumiklassid.

Kuusalu ja Jõelähtme vallavanemad ning Maardu esindaja teatasid, et selline otsus tuleb langetada omavalitsusel endal. Nõustuti, et vallad-linnad vastavad ise, HOL koondab vastused.

Tark ei torma
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Tark ei torma selliste otsustega. Praeguseks ei ole ühtegi selgelt mõistetavat signaali, kuidas reform kulgeb. Kui tehakse seadusemuudatused või muudetakse rahastuse põhimõtteid, siis peame otsustama. Seni jätkame vallas kahe gümnaasiumiga. Arutame stsenaariume läbi, et olla valmis muutusteks.“

Anija vallavanem Tiit Tammaru: „Riigi vahendid on kooli ülalpidamisel olulised. Kui Kehra kooli gümnaasiumiosa rahastust ei saa, suudame mõnda aega kooli üleval pidada, aga see pole jätkusuutlik. Ministriga arutelu ei tekkinud. Gümnaasiumi sulgemine oleks ohu märk, sest see hakkab mõjutama lapsevanemate valikut, kuhu elama asuda. Pigem eelistatakse siis neid kohti, kus saab põhikoolist kohe üle minna sama kooli gümnaasiumi.“

Raasiku valla haridusosakonna juht Ardo Niinre: „Raasiku vallal oma gümnaasiumi ei ole, meie noored sõidavad Jüri gümnaasiumi või Tallinna koolidesse.
Meid võib puudutada see, kui muudetakse gümnaasiumisse pääsemise lävendit. Saatsime valla koolide direktoritele küsimuse, kuidas võib nende arvates gümnaasiumide reform mõjutada.“