Omavalitsuste ühisprojekti laste-noorte juhtumikorraldajad

219
Ida-Har­ju­maa oma­va­lit­sus­te las­te-noor­te juh­tu­mi­kor­ral­da­jad. CAR­MEN RI­DA­LAAN töö­tab Jõe­läht­me, KAL­LI-MA­RION SASS Kuu­sa­lu, KAT­RIN EVES­TUS Ko­se, ÕN­NE­LA MET­SAORG Raa­si­ku ning HEI­DY MU­RU­LA Ani­ja val­las ja Lok­sa lin­nas.

Möö­du­nud aas­ta 1. sep­temb­rist töö­ta­vad Ida-Har­ju­maa kuues oma­va­lit­su­ses – Raa­si­ku, Ani­ja, Kuu­sa­lu, Jõe­läht­me ja Ko­se val­las, Lok­sa lin­nas – juh­tu­mi­kor­ral­da­jad, kes ai­ta­vad ras­kus­tes­se sat­tu­nud las­tel-noor­tel ja nen­de va­ne­ma­tel abi saa­mist kor­ral­da­da.

Juh­tu­mi­kor­ral­da­jad on kaa­sa­tud ühisp­ro­jek­ti „Ida-Har­ju piir­kon­na koos­töö­mu­de­li loo­mi­ne in­teg­ree­ri­tud tee­nus­te pak­ku­mi­seks va­ra­ja­se koo­list väl­ja­lan­ge­vu­se en­ne­ta­mi­seks ja sek­ku­mi­seks“ raa­mes. Lü­he­malt tu­gi­tee­nus­te aren­da­mi­se ehk TU­Ki pro­jek­ti ees­märk on väl­ja töö­ta­da koos­töö­mu­de­lid piir­kon­na las­te­le ja noor­te­le tu­gi­tee­nus­te üht­se­maks ja tõ­hu­sa­maks pak­ku­mi­seks. Siht­grupp on ku­ni 18aas­ta­sed käi­tu­mis- ja emot­sio­naal­se­te häi­re­te­ga või aju­tis­te õpi­ras­kus­te­ga, ter­vi­sep­rob­lee­mi­de­ga ja puu­de­ga ning sot­siaal­ma­jan­dus­li­ke, kul­tuu­ri­lis­te või kee­le­lis­te fak­to­ri­te tõt­tu eba­sood­sas olu­kor­ras lap­sed ja noo­red.

Üle­möö­du­nud ke­va­del ala­nud pro­jek­ti el­lu­vii­mist ra­has­tab Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­kus 244 000 eu­ro­ga Nor­ra fi­nants­meh­ha­nis­mi­de ja Eu­roo­pa Ma­jan­dus­piir­kon­na toe­tu­sest.

Pro­jek­ti­juht Lii­sa Mäe­mets sel­gi­tas, et pro­jek­ti raa­mes ana­lüü­si­ti koos­töös oma­va­lit­sus­tes las­te ja noor­te­ga töö­ta­va­te spet­sia­lis­ti­de­ga, mis soo­dus­tab koo­list väl­ja­lan­ge­vust ning mil­li­ne on ol­nud ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te või­me­kus sel­le­ga seo­tud prob­lee­mi­de­ga te­ge­le­mi­seks. Ana­lüü­si põh­jal ai­ta­sid koos­töö­part­ne­rid Sto­ries For Im­pact OÜst ja Sot­siaal­se In­no­vat­sioo­ni La­bor MTÜst igal oma­va­lit­su­sel väl­ja töö­ta­da koos­töö­mu­de­lid.

„Koo­list väl­ja­lan­ge­vu­se ära­hoid­mi­ne on süs­teem­se, jär­je­pi­de­va ja pi­kaa­ja­li­se töö tu­le­mus. Sel­leks on va­ja tea­da ja en­ne­ta­da ris­ke, mis väl­ja­lan­ge­vust põh­jus­ta­vad. Püüd­si­me need väl­ja sel­gi­ta­da ja koon­da­da,“ sõ­nas Lii­sa Mäe­mets.

Ta li­sas, et koo­list väl­ja­lan­ge­vu­se ris­ki­te­gu­rid või­vad ol­la näi­teks pe­re sot­siaal-ma­jan­dus­lik olu­kord, ko­du­ne keel, lap­se kon­takt õpe­ta­ja­te­ga, üle­mi­nek las­teaiast koo­li või ühest koo­liast­mest tei­se. Prob­lee­mi en­ne­ta­mi­se pea­mi­ne abi­nõu on lap­se toe­va­ja­du­se va­ra­ne mär­ka­mi­ne ning tal­le as­ja­ko­has­te tu­gi­tee­nus­te pak­ku­mi­ne.

Käe­so­le­va õp­peaas­ta al­gu­ses ha­ka­ti koos­töö­mu­de­leid katsetama tu­gi­spet­sia­lis­ti­de kaa­sa­mi­se, mär­ka­mi­se ja en­ne­ta­mi­se ning juh­tu­mi­kor­ral­du­se osas Ida-Har­ju kuues oma­va­lit­su­ses.
„Kat­se­ta­mi­se pe­rioo­dil sai­me juh­tu­mi­kor­ral­da­jad kaa­sa­ta osa­koor­mu­se­ga. Ani­ja, Raa­si­ku ja Jõe­läht­me val­las töö­ta­vad nad val­la- ja Lok­sal lin­na­va­lit­su­ses, Kuu­sa­lu ja Ko­se val­las tu­gi­kes­kus­tes,“ üt­les Lii­sa Mäe­mets.

Juh­tu­mi­kor­ral­da­ja ei pa­ku tu­gi­tee­nu­seid, kuid ai­tab pe­ret va­ja­li­ke tee­nus­te­ni jõud­mi­sel: „Kui ha­ri­du­sa­su­tu­se toe­meet­me­test enam ei pii­sa ning on va­ja kaa­sa­ta ka sot­siaal- ja ter­vis­hoiu vald­kon­di, võ­tab juh­tu­mi üle juh­tu­mi­kor­ral­da­ja. Tal on in­fo ja üle­vaa­de või­ma­lus­test, ku­hu ja kel­le poo­le konk­reet­se mu­re la­hen­da­mi­seks pöör­du­da. Sa­mu­ti koor­di­nee­rib ta lap­se ja pe­re üm­ber ole­va tu­gi­võr­gus­ti­ku liik­me­te koos­tööd. See oli va­rem pea­mi­ne kit­sas­koht – pol­nud ke­da­gi, kes te­ge­leks abi­va­ja­va lap­se ja te­ma pe­re­ga süs­teem­selt ning jär­je­pi­de­valt. Eel­dus, et juh­tu­mi­kor­ral­da­ja saab oma tööd te­ge­ma ha­ka­ta, on lap­se­va­ne­ma kir­ja­lik nõu­so­lek.“

Ani­ja val­la ja Lok­sa lin­na juh­tu­mi­kor­ral­da­ja – HEI­DY MU­RU­LA
Ani­ja val­las ja Lok­sa lin­nas töö­tab juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­na Hei­dy Mu­ru­la, kes on eri­alalt las­teaiaõ­pe­ta­ja.

Ani­ja val­la­ma­jas on ta es­mas­päe­vi­ti ja nel­ja­päe­vi­ti, Lok­sal, pea­mi­selt koo­lis, tei­si­päe­vi­ti. Koh­tub pe­re­de­ga, nõus­tab ja suu­nab va­ja­li­ke­le tee­nus­te­le.

Kum­mas­ki oma­va­lit­su­ses on juh­tu­mi­kor­ral­da­ja te­ge­le­nud roh­kem kui 20 pe­re­ga. Abi­va­ja­va­test las­test on tal­le tea­da and­nud ha­ri­du­sa­su­tu­sed, pea­mi­selt tu­gis­pet­sia­lis­tid – sot­siaal­pe­da­goo­gid, eri­pe­da­goo­gid, HEV-koor­di­naa­tor. Hei­dy Mu­ru­la jul­gus­tab, et lap­se­va­ne­mad või­vad te­ma poo­le ka ise pöör­du­da.

Ani­ja val­las on juh­tu­mi­kor­ral­da­ja poo­le kõi­ge roh­kem pöör­du­tud mu­re­ga, et laps ei täi­da koo­li­ko­hus­tust. Või on las­teaia­lap­sel tar­vis tu­gi­tee­nu­seid, näi­teks on tal käi­tu­mis­häi­red või va­jab lo­go­pee­di­list abi, kuid va­ne­mad ei tea, ku­hu pöör­du­da: „Mi­nu­ni jõuab juh­tum ena­mas­ti koo­li või las­teaia kau­du. Kui va­nem on kin­ni­ta­nud oma nõu­so­le­ku, võ­tan pe­re­ga ühen­dust, saa­me kok­ku, vest­le­me, pa­ne­me pai­ka plaa­nid, ku­hu lap­se­va­nem peaks pöör­du­ma – kas Ra­ja­leid­jas­se õp­pe­nõus­ta­mi­se­le või hoo­pis pe­re­ars­ti poo­le, et saa­da saa­te­ki­ri eri­ars­ti­le.“

Hei­dy Mu­ru­la li­sas, prob­lee­mi süü­vi­des sel­gub sa­ge­li, et lap­se mu­re ta­ga on pe­re prob­lee­mid ning ko­gu pe­re va­jab abi ja suu­na­mist. Pe­re­de­ga, kel­le­ga ta on kauem töö­ta­nud, on juh­tu­mi­kor­ral­da­jal tek­ki­nud hea kon­takt: „Nad võ­ta­vad ise ühen­dust ja an­na­vad ta­ga­si­si­det, kas on saa­nud va­ja­li­ke­le tee­nus­te­le vas­tu­võ­tua­ja. Kui pe­re po­le tea­da and­nud, võ­tan mi­na ühen­dust ja kü­sin, kui­das neil on läi­nud, hoian nii-öel­da kätt pul­sil.“

Kuu­sa­lu val­la juh­tu­mi­kor­ral­da­ja – KAL­LI-MA­RION SASS
Kuu­sa­lu val­la juh­tu­mi­kor­ral­da­ja on Kal­li-Ma­rion Sass, kel­le töö­koht on Kuu­sa­lu Ha­ri­du­se Tu­gi­kes­ku­ses. Ta on õp­pi­nud te­ge­vus­ju­hen­da­jaks, töö­ta­nud te­ge­vus­ju­hen­da­ja­na MTÜs Kuu­sa­lu Hoo­le­la ning Kuu­sa­lu val­la pe­re­de tu­gii­si­ku­na.

Juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­na on Kal­li-Ma­rion Sass te­ge­le­nud nii eel­koo­liea­lis­te kui noo­ru­ki­te­ga. Pe­red, kel­le­ga on se­ni koh­tu­nud, tee­vad te­ma sõ­nul koos­tööd mee­lel­di.

„Pe­re­sid, kel­le­ga kok­ku puu­tun, on üle ka­he­küm­ne. Pöör­du­mi­se pea­mi­sed põh­ju­sed on seo­tud koo­li­ko­hus­tu­se mit­te­täit­mi­se­ga ning tu­gi­tee­nus­te suu­re­ma va­ja­du­se­ga,“ sõ­nas ta.

Juh­tu­mi­kor­ral­da­ja koh­tub pe­re­de­ga pea­mi­selt Kuu­sa­lu Ha­ri­du­se Tu­gi­kes­ku­ses või koo­lis-las­teaias: „Hin­dan ja toe­tan last ning pe­ret kui ter­vi­kut, et sel­gi­ta­da väl­ja nen­de va­ja­du­sed ning või­ma­lu­sed, kui­das lei­da nen­de toe­ta­mi­seks pa­ri­mad la­hen­du­sed. Jäl­gin ja hin­dan ka, kui­das nei­le pa­ku­tud tee­nu­sed on ra­ken­du­nud, kui tar­vis, teen sek­ku­misp­laa­nis muu­da­tu­si.“

Lap­sed-pe­red on juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­ni jõud­nud ha­ri­du­s­asu­tus­te kau­du.

„Mul on koos­töö Kuu­sa­lu val­la kõi­gi ha­ri­du­sa­su­tus­te ehk kol­me koo­li ja nel­ja las­teaia­ga. Pe­red või­vad ka ot­se mi­nu poo­le pöör­du­da. Olen kät­te­saa­dav kõi­ki­del töö­päe­va­del, he­lis­ta­ge või kir­ju­ta­ge ja le­pi­me koh­tu­mi­se aja kok­ku,“ lau­sus ta.

Kal­li-Ma­rion Sass mär­kis, ku­na on juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­na töö­ta­nud al­les loe­tud kuud, ei ole töö tu­le­mu­si veel nä­ha: „Siis­ki olen se­ni pro­jek­tis osa­le­nu­telt saa­nud ta­ga­si­si­det, et juh­tu­mi­kor­ral­da­jast on ol­nud nei­le abi.“

Raa­si­ku val­la juh­tu­mi­kor­ral­da­ja – ÕN­NE­LA MET­SAORG
Raa­si­ku val­la juh­tu­mi­kor­ral­da­ja on val­las aas­taid sot­siaal­pe­da­goo­gi­na töö­ta­nud Õn­ne­la Met­saorg. Ta sõ­nas, et juh­tu­mi­kor­ral­da­ja üle­san­ded kat­tu­vad üs­na pal­ju ta se­ni­se te­ge­vu­se­ga – ka sot­siaal­pe­da­goo­gi­na töö­tab ta juh­tu­mi­põ­hi­selt ja ai­tab pe­re­del las­te­le va­ja­lik­ke spet­sia­lis­te lei­da.

Juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­na te­ge­leb Õn­ne­la Met­saorg paa­ri­küm­ne lap­se ja pe­re­ga: „Ku­na iga uus asi võ­tab ae­ga, siis esi­me­sed pöör­du­mi­sed tu­lid pi­gem vest­lus­te kaudu las­te­va­ne­ma­te­ga. Ha­ri­du­sa­su­tus­te pöör­du­mi­sed on pi­sut ae­ga­nõud­va­mad, sest es­malt ves­tel­dak­se va­ne­ma­ga seal ja al­les siis tu­leb suu­na­mi­ne juh­tu­mi­kor­ral­dus­se.“

Las­teaia­lap­sed va­ja­vad Õnnela Metsaoru sõ­nul abi käi­tu­misp­rob­lee­mi­de kor­ral – väi­ke­laps ei os­ka oma tu­ge­vaid tun­deid veel re­gu­lee­ri­da: „Lap­se­va­nem püüab an­da en­dast pa­ri­ma, kuid olu­kor­rad es­ka­lee­ru­vad. Koos­töös val­la las­te­kait­ses­pet­sia­lis­ti­ga ai­ta­me va­ne­mal lei­da so­bi­va spet­sia­lis­ti abi.“

Koo­liõ­pi­las­te va­ne­ma­te pea­mi­ne mu­re on, et laps ei käi koo­lis: „Kui ees­märk on laps ta­ga­si koo­li saa­da, siis on mi­nu üle­san­ne väl­ja sel­gi­ta­da, miks ta ei saa sin­na min­na. Mi­da laps ise rää­gib, mis on lap­se tu­ge­vu­sed, mil­li­sed on te­da ümb­rit­se­vad res­sur­sid ja kas pe­rearst saaks ai­da­ta. Abiks on aas­ta­te­pik­ku­ne hea koos­töö Ra­ja­leid­ja spet­sia­lis­ti­de­ga. Va­hel on va­ja liht­salt kõi­ki­del osa­pool­tel koh­tu­da. Juh­tu­mi­kor­ral­da­ja saab ol­la abiks nii lap­se­va­ne­ma­le, kes va­jab tu­ge lä­bi­rää­ki­mis­tes eri ins­ti­tut­sioo­ni­de­ga, kui las­teaia­per­so­na­li­le, sest tu­gis­pet­sia­lis­te na­pib.“

Õn­ne­la Met­saorg töö­tab juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­na val­la­ma­jas, kuid va­ja­du­sel lä­heb ka abi­va­ja­va lap­se ko­ju: „Esi­me­se koh­tu­mi­se pe­re­ga teen või­ma­lu­sel nen­de ko­dus, eri­ti, kui lap­sel on koo­li­tõr­ge. Teen koh­tu­mi­si ka Aru­kü­la pe­re­kes­ku­ses, kus on era­poo­le­tum kesk­kond kui koo­lis või val­la­ma­jas.“

Eelmine artikkelSot­siaal­töö val­da­des
Järgmine artikkelRaasiku valla sotsiaalvaldkonna juht: „Plaanime toetused üle vaadata.“