Möödunud aasta 1. septembrist töötavad Ida-Harjumaa kuues omavalitsuses – Raasiku, Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Kose vallas, Loksa linnas – juhtumikorraldajad, kes aitavad raskustesse sattunud lastel-noortel ja nende vanematel abi saamist korraldada.
Juhtumikorraldajad on kaasatud ühisprojekti „Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks“ raames. Lühemalt tugiteenuste arendamise ehk TUKi projekti eesmärk on välja töötada koostöömudelid piirkonna lastele ja noortele tugiteenuste ühtsemaks ja tõhusamaks pakkumiseks. Sihtgrupp on kuni 18aastased käitumis- ja emotsionaalsete häiretega või ajutiste õpiraskustega, terviseprobleemidega ja puudega ning sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste või keeleliste faktorite tõttu ebasoodsas olukorras lapsed ja noored.
Ülemöödunud kevadel alanud projekti elluviimist rahastab Riigi Tugiteenuste Keskus 244 000 euroga Norra finantsmehhanismide ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest.
Projektijuht Liisa Mäemets selgitas, et projekti raames analüüsiti koostöös omavalitsustes laste ja noortega töötavate spetsialistidega, mis soodustab koolist väljalangevust ning milline on olnud kohalike omavalitsuste võimekus sellega seotud probleemidega tegelemiseks. Analüüsi põhjal aitasid koostööpartnerid Stories For Impact OÜst ja Sotsiaalse Innovatsiooni Labor MTÜst igal omavalitsusel välja töötada koostöömudelid.
„Koolist väljalangevuse ärahoidmine on süsteemse, järjepideva ja pikaajalise töö tulemus. Selleks on vaja teada ja ennetada riske, mis väljalangevust põhjustavad. Püüdsime need välja selgitada ja koondada,“ sõnas Liisa Mäemets.
Ta lisas, et koolist väljalangevuse riskitegurid võivad olla näiteks pere sotsiaal-majanduslik olukord, kodune keel, lapse kontakt õpetajatega, üleminek lasteaiast kooli või ühest kooliastmest teise. Probleemi ennetamise peamine abinõu on lapse toevajaduse varane märkamine ning talle asjakohaste tugiteenuste pakkumine.
Käesoleva õppeaasta alguses hakati koostöömudeleid katsetama tugispetsialistide kaasamise, märkamise ja ennetamise ning juhtumikorralduse osas Ida-Harju kuues omavalitsuses.
„Katsetamise perioodil saime juhtumikorraldajad kaasata osakoormusega. Anija, Raasiku ja Jõelähtme vallas töötavad nad valla- ja Loksal linnavalitsuses, Kuusalu ja Kose vallas tugikeskustes,“ ütles Liisa Mäemets.
Juhtumikorraldaja ei paku tugiteenuseid, kuid aitab peret vajalike teenusteni jõudmisel: „Kui haridusasutuse toemeetmetest enam ei piisa ning on vaja kaasata ka sotsiaal- ja tervishoiu valdkondi, võtab juhtumi üle juhtumikorraldaja. Tal on info ja ülevaade võimalustest, kuhu ja kelle poole konkreetse mure lahendamiseks pöörduda. Samuti koordineerib ta lapse ja pere ümber oleva tugivõrgustiku liikmete koostööd. See oli varem peamine kitsaskoht – polnud kedagi, kes tegeleks abivajava lapse ja tema perega süsteemselt ning järjepidevalt. Eeldus, et juhtumikorraldaja saab oma tööd tegema hakata, on lapsevanema kirjalik nõusolek.“
Anija valla ja Loksa linna juhtumikorraldaja – HEIDY MURULA
Anija vallas ja Loksa linnas töötab juhtumikorraldajana Heidy Murula, kes on erialalt lasteaiaõpetaja.
Anija vallamajas on ta esmaspäeviti ja neljapäeviti, Loksal, peamiselt koolis, teisipäeviti. Kohtub peredega, nõustab ja suunab vajalikele teenustele.
Kummaski omavalitsuses on juhtumikorraldaja tegelenud rohkem kui 20 perega. Abivajavatest lastest on talle teada andnud haridusasutused, peamiselt tugispetsialistid – sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid, HEV-koordinaator. Heidy Murula julgustab, et lapsevanemad võivad tema poole ka ise pöörduda.
Anija vallas on juhtumikorraldaja poole kõige rohkem pöördutud murega, et laps ei täida koolikohustust. Või on lasteaialapsel tarvis tugiteenuseid, näiteks on tal käitumishäired või vajab logopeedilist abi, kuid vanemad ei tea, kuhu pöörduda: „Minuni jõuab juhtum enamasti kooli või lasteaia kaudu. Kui vanem on kinnitanud oma nõusoleku, võtan perega ühendust, saame kokku, vestleme, paneme paika plaanid, kuhu lapsevanem peaks pöörduma – kas Rajaleidjasse õppenõustamisele või hoopis perearsti poole, et saada saatekiri eriarstile.“
Heidy Murula lisas, probleemi süüvides selgub sageli, et lapse mure taga on pere probleemid ning kogu pere vajab abi ja suunamist. Peredega, kellega ta on kauem töötanud, on juhtumikorraldajal tekkinud hea kontakt: „Nad võtavad ise ühendust ja annavad tagasisidet, kas on saanud vajalikele teenustele vastuvõtuaja. Kui pere pole teada andnud, võtan mina ühendust ja küsin, kuidas neil on läinud, hoian nii-öelda kätt pulsil.“
Kuusalu valla juhtumikorraldaja – KALLI-MARION SASS
Kuusalu valla juhtumikorraldaja on Kalli-Marion Sass, kelle töökoht on Kuusalu Hariduse Tugikeskuses. Ta on õppinud tegevusjuhendajaks, töötanud tegevusjuhendajana MTÜs Kuusalu Hoolela ning Kuusalu valla perede tugiisikuna.
Juhtumikorraldajana on Kalli-Marion Sass tegelenud nii eelkooliealiste kui noorukitega. Pered, kellega on seni kohtunud, teevad tema sõnul koostööd meeleldi.
„Peresid, kellega kokku puutun, on üle kahekümne. Pöördumise peamised põhjused on seotud koolikohustuse mittetäitmisega ning tugiteenuste suurema vajadusega,“ sõnas ta.
Juhtumikorraldaja kohtub peredega peamiselt Kuusalu Hariduse Tugikeskuses või koolis-lasteaias: „Hindan ja toetan last ning peret kui tervikut, et selgitada välja nende vajadused ning võimalused, kuidas leida nende toetamiseks parimad lahendused. Jälgin ja hindan ka, kuidas neile pakutud teenused on rakendunud, kui tarvis, teen sekkumisplaanis muudatusi.“
Lapsed-pered on juhtumikorraldajani jõudnud haridusasutuste kaudu.
„Mul on koostöö Kuusalu valla kõigi haridusasutuste ehk kolme kooli ja nelja lasteaiaga. Pered võivad ka otse minu poole pöörduda. Olen kättesaadav kõikidel tööpäevadel, helistage või kirjutage ja lepime kohtumise aja kokku,“ lausus ta.
Kalli-Marion Sass märkis, kuna on juhtumikorraldajana töötanud alles loetud kuud, ei ole töö tulemusi veel näha: „Siiski olen seni projektis osalenutelt saanud tagasisidet, et juhtumikorraldajast on olnud neile abi.“
Raasiku valla juhtumikorraldaja – ÕNNELA METSAORG
Raasiku valla juhtumikorraldaja on vallas aastaid sotsiaalpedagoogina töötanud Õnnela Metsaorg. Ta sõnas, et juhtumikorraldaja ülesanded kattuvad üsna palju ta senise tegevusega – ka sotsiaalpedagoogina töötab ta juhtumipõhiselt ja aitab peredel lastele vajalikke spetsialiste leida.
Juhtumikorraldajana tegeleb Õnnela Metsaorg paarikümne lapse ja perega: „Kuna iga uus asi võtab aega, siis esimesed pöördumised tulid pigem vestluste kaudu lastevanematega. Haridusasutuste pöördumised on pisut aeganõudvamad, sest esmalt vesteldakse vanemaga seal ja alles siis tuleb suunamine juhtumikorraldusse.“
Lasteaialapsed vajavad Õnnela Metsaoru sõnul abi käitumisprobleemide korral – väikelaps ei oska oma tugevaid tundeid veel reguleerida: „Lapsevanem püüab anda endast parima, kuid olukorrad eskaleeruvad. Koostöös valla lastekaitsespetsialistiga aitame vanemal leida sobiva spetsialisti abi.“
Kooliõpilaste vanemate peamine mure on, et laps ei käi koolis: „Kui eesmärk on laps tagasi kooli saada, siis on minu ülesanne välja selgitada, miks ta ei saa sinna minna. Mida laps ise räägib, mis on lapse tugevused, millised on teda ümbritsevad ressursid ja kas perearst saaks aidata. Abiks on aastatepikkune hea koostöö Rajaleidja spetsialistidega. Vahel on vaja lihtsalt kõikidel osapooltel kohtuda. Juhtumikorraldaja saab olla abiks nii lapsevanemale, kes vajab tuge läbirääkimistes eri institutsioonidega, kui lasteaiapersonalile, sest tugispetsialiste napib.“
Õnnela Metsaorg töötab juhtumikorraldajana vallamajas, kuid vajadusel läheb ka abivajava lapse koju: „Esimese kohtumise perega teen võimalusel nende kodus, eriti, kui lapsel on koolitõrge. Teen kohtumisi ka Aruküla perekeskuses, kus on erapooletum keskkond kui koolis või vallamajas.“