Paar nädalat tagasi avasid Peningi mõisa omanikud Aiki ja Arvo Haug mõisa teise korruse ruumides kaks näitust, mida on kõigil huvilistel võimalik eelneval kokkuleppel pererahvaga vaatama minna.
Rahvusooperi Estonia endine laulja Aiki Haug on koostanud püsinäituse laulja Georg Otsa elust ja loomingust ning endine psühhiaater ja poliitik Arvo Haug näituse „Ikkest lahti“, mis annab ülevaate, kuidas Eesti pääses nõukogude okupatsioonist. Arvo Haug oli üks 1989. aastal NSV Liidu rahvasaadikute kongressile Eestit esindama valitud saadik.
Eesti esimene GEORG OTSA muuseum?
Aiki Haug nimetas Peningi mõisas Georg Otsa mälestusnäituse avamist oma elu ajalooliseks päevaks, mil sai realiseerida ammuse unistuse. Ta nimetas neid kolme aastat, kui sai olla koos Georg Otsaga Estonia laval, unustamatuteks.
„Ma ei oska sõnadega kirjeldada, mis oli Georg Otsa fenomen – seda peab lihtsalt tundma. Üle aastate, kui jälle vaatan temast mõnda filmi, tuleb tagasi tunne, et ma olen vist näinud tähte. Sest Georg Otsal, tema isiksusel ja häälel oli mingi jumalik puudutus. Inimesed, kes on kuulnud teda laulmas või temaga kohtunud, võivad olla väga õnnelikud, sest neil on mälestus, mis aitab, nii nagu aitasid Georg Otsa laulud raskel Nõukogude ajal miljoneid inimesi,“ rääkis Aiki Haug.
Ta märkis, et Georg Ots oli väga lugupeetud ja kõik kolleegid hindasid teda: „Teisiti polnud võimalik, ta oli niivõrd viisakas ja heatahtlik inimene. Tema latt oli väga kõrgel, ta ei teinud mitte kunagi haltuurat, oli alati maksimaalselt väljas.“
Näituseruumi ühel seinal on suur rahvusooperi antud plakat Georg Ots 100 – laulja 100. sünniaastapäev oli 21. märtsil 2020. Teistel seintel on kapadel ja klaasitud raamides fotod ning tutvustused Estonia ooperilavastustest, kus Georg Otsal oli kandev roll. Laudadel on lauljat tutvustavad raamatud ja muud trükised, fotod, vinüülplaadid ja palju muud.
Aiki Haug tänas Eesti Kultuurkapitali, kes näituse valmimist toetas, samuti Georg Otsa nimelist muusikakooli, kes seoses mitme kooli ühinemise ja kolimisega MUBA uude hoonesse annetas kõik endise maja seintel olnud Georg Otsa rollide raamitud tutvustused. Näituse korraldaja abikaasa Arvo Haug lausus, kui nemad poleks neid soovinud, oleksid need läinud prügimäele. Nii nagu uues koolihoones ei leitud neile kohta, ei võetud sinna kaasa ka Georg Otsa nime, tõdes ta.
Endine ajakirjanik ja poliitik Heimar Lenk märkis, et Peningil avatu on esimene Georg Otsa muuseum Eestis: „Toompeal küsivad Soome grupid giidilt tihti, kus on Georg Otsa muuseum, tahame minna vaatama. Ka Saaremaal, kus väga paljud soomlased puhkavad. Riiklikku muuseumi meil ei ole.“
Ikkest lahti
Arvo Haugi koostatud näitus „Ikkest lahti“ on samuti mõisa teisel korrusel. Näitus käsitleb aega alates Eesti iseseisvuse kaotamisest – 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude-Saksamaa vahelise mittekallaletungi lepingust ehk Molotov-Ribbentropi paktist kuni 6. septembrini 1991, mil Nõukogude Liit tunnustas ametlikult Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvust.
Kuupäev 6. september 1991 on piltide ja ajaleheartiklite kõrval suurelt näitusesaali seinal, sest Arvo Haug peab sel päeval juhtunut suurimaks võiduks Eesti vabaduse teel. Kuigi Eesti Vabariigi ülemnõukogu oli otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest võtnud vastu juba 20. augustil 1991, on tema seda meelt, et Eesti Vabariigi okupandipoolne taastunnustamine on vähemalt sama tähtis kui taasiseseisvumine.
„Trivimi Velliste ütles õigesti, et iseseisvuse väljakuulutamine ei tähenda midagi, kuni teised riigid ei ole sind tunnustanud. 6. septembril 1991 oli Nõukogude Liit, olles ise okupant, sunnitud meie riiki tunnustama. Sellega lõppes ka teine maailmasõda Eesti jaoks ja saime ikkest vabaks,“ ütles Arvo Haug.
Tema näitus on pühendatud kõigile Eestist valitud NSV Liidu rahvasaadikutele, kes aitasid Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa.
