AIKI ja AR­VO HAUG ava­sid Pe­nin­gi mõi­sas kaks pü­si­näi­tust

284
AI­KI HAU­GI koos­ta­tud näi­tu­sel Georg Ot­sast on ka laul­ja ja Es­to­nia teat­ri suu­re fän­ni, Ai­ki Hau­gi su­gu­la­se Iris Kal­la­se, koos­ta­tud fo­toal­bum.

Paar nä­da­lat ta­ga­si ava­sid Pe­nin­gi mõi­sa oma­ni­kud Ai­ki ja Ar­vo Haug mõi­sa tei­se kor­ru­se ruu­mi­des kaks näi­tust, mi­da on kõi­gil hu­vi­lis­tel või­ma­lik eel­ne­val kok­ku­lep­pel pe­re­rah­va­ga vaa­ta­ma min­na.

Rah­vu­soo­pe­ri Es­to­nia en­di­ne laul­ja Ai­ki Haug on koos­ta­nud pü­si­näi­tu­se laul­ja Georg Ot­sa elust ja loo­min­gust ning en­di­ne psüh­hiaa­ter ja po­lii­tik Ar­vo Haug näi­tu­se „Ik­kest lah­ti“, mis an­nab üle­vaa­te, kui­das Ees­ti pää­ses nõu­ko­gu­de oku­pat­sioo­nist. Ar­vo Haug oli üks 1989. aas­tal NSV Lii­du rah­va­saa­di­ku­te kong­res­si­le Ees­tit esin­da­ma va­li­tud saa­dik.

Ees­ti esi­me­ne GEORG OT­SA muu­seum?
Ai­ki Haug ni­me­tas Pe­nin­gi mõi­sas Georg Ot­sa mä­les­tus­näi­tu­se ava­mist oma elu aja­loo­li­seks päe­vaks, mil sai rea­li­see­ri­da am­mu­se unis­tu­se. Ta ni­me­tas neid kol­me aas­tat, kui sai ol­la koos Georg Ot­sa­ga Es­to­nia la­val, unus­ta­ma­tu­teks.

„Ma ei os­ka sõ­na­de­ga kir­jel­da­da, mis oli Georg Ot­sa fe­no­men – se­da peab liht­salt tund­ma. Üle aas­ta­te, kui jäl­le vaa­tan te­mast mõnda fil­mi, tu­leb ta­ga­si tun­ne, et ma olen vist näi­nud täh­te. Sest Georg Ot­sal, te­ma isik­su­sel ja hää­lel oli min­gi ju­ma­lik puu­du­tus. Ini­me­sed, kes on kuul­nud te­da laul­mas või te­ma­ga koh­tu­nud, või­vad ol­la vä­ga õn­ne­li­kud, sest neil on mä­les­tus, mis ai­tab, nii na­gu ai­ta­sid Georg Ot­sa lau­lud ras­kel Nõu­ko­gu­de ajal mil­jo­neid ini­me­si,“ rää­kis Ai­ki Haug.

Ta mär­kis, et Georg Ots oli vä­ga lu­gu­pee­tud ja kõik kol­lee­gid hin­da­sid te­da: „Tei­si­ti pol­nud või­ma­lik, ta oli nii­võrd vii­sa­kas ja hea­taht­lik ini­me­ne. Te­ma latt oli vä­ga kõr­gel, ta ei teinud mit­te ku­na­gi hal­tuu­rat, oli ala­ti mak­si­maal­selt väl­jas.“

Näi­tu­se­ruu­mi ühel sei­nal on suur rah­vu­soo­pe­ri an­tud pla­kat Georg Ots 100 – laul­ja 100. sün­niaas­ta­päev oli 21. märt­sil 2020. Teis­tel sein­tel on ka­pa­del ja klaa­si­tud raa­mi­des fo­tod ning tut­vus­tu­sed Es­to­nia oo­pe­ri­la­vas­tus­test, kus Georg Ot­sal oli kan­dev roll. Lau­da­del on laul­jat tut­vus­ta­vad raa­ma­tud ja muud trü­ki­sed, fo­tod, vi­nüülp­laa­did ja pal­ju muud.

Ai­ki Haug tä­nas Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­ta­li, kes näi­tu­se val­mi­mist toe­tas, sa­mu­ti Georg Ot­sa ni­me­list muu­si­ka­koo­li, kes seo­ses mit­me koo­li ühi­ne­mi­se ja ko­li­mi­se­ga MU­BA uu­de hoo­nes­se an­ne­tas kõik en­di­se ma­ja sein­tel ol­nud Georg Ot­sa rol­li­de raa­mi­tud tut­vus­tu­sed. Näi­tu­se kor­ral­da­ja abi­kaa­sa Ar­vo Haug lau­sus, kui ne­mad po­leks neid soo­vi­nud, olek­sid need läi­nud prü­gi­mäe­le. Nii na­gu uues koo­li­hoo­nes ei lei­tud nei­le koh­ta, ei võe­tud sin­na kaa­sa ka Georg Ot­sa ni­me, tõ­des ta.

En­di­ne aja­kir­ja­nik ja po­lii­tik Hei­mar Lenk mär­kis, et Pe­nin­gil ava­tu on esi­me­ne Georg Ot­sa muu­seum Ees­tis: „Toom­peal kü­si­vad Soo­me gru­pid gii­dilt tih­ti, kus on Georg Ot­sa muu­seum, ta­ha­me min­na vaa­ta­ma. Ka Saa­re­maal, kus vä­ga pal­jud soom­la­sed puh­ka­vad. Riik­lik­ku muu­seu­mi meil ei ole.“

Ik­kest lah­ti
Ar­vo Hau­gi koos­ta­tud näi­tus „Ik­kest lah­ti“ on sa­mu­ti mõi­sa tei­sel kor­ru­sel. Näi­tus kä­sit­leb ae­ga ala­tes Ees­ti ise­seis­vu­se kao­ta­mi­sest – 23. au­gus­til 1939 Mosk­vas sõl­mi­tud Nõu­ko­gu­de-Sak­sa­maa va­he­li­se mit­te­kal­la­le­tun­gi le­pin­gust ehk Mo­lo­tov-Rib­bent­ro­pi pak­tist ku­ni 6. sep­temb­ri­ni 1991, mil Nõu­ko­gu­de Liit tun­nus­tas amet­li­kult Ees­ti ja teis­te Bal­ti rii­ki­de ise­seis­vust.

AR­VO HAUG peab Ees­ti ise­seis­vu­se taas­ta­mi­sel üheks olu­li­se­maks päe­vaks 6. sep­temb­rit 1991, mil ka Nõu­ko­gu­de Liit oli sun­ni­tud meie riik­lik­ku ise­seis­vust tun­nus­ta­ma.

Kuu­päev 6. sep­tem­ber 1991 on pil­ti­de ja aja­le­hear­tik­li­te kõr­val suu­relt näi­tu­se­saa­li sei­nal, sest Ar­vo Haug peab sel päe­val juh­tu­nut suu­ri­maks või­duks Ees­ti va­ba­du­se teel. Kui­gi Ees­ti Va­ba­rii­gi ülem­nõu­ko­gu oli ot­su­se Ees­ti riik­li­kust ise­seis­vu­sest võt­nud vas­tu ju­ba 20. au­gus­til 1991, on te­ma se­da meelt, et Ees­ti Va­ba­rii­gi oku­pan­di­pool­ne taas­tun­nus­ta­mi­ne on vä­he­malt sa­ma täh­tis kui taa­si­se­seis­vu­mi­ne.

„Tri­vi­mi Vel­lis­te üt­les õi­ges­ti, et ise­seis­vu­se väl­ja­kuu­lu­ta­mi­ne ei tä­hen­da mi­da­gi, ku­ni tei­sed rii­gid ei ole sind tun­nus­ta­nud. 6. sep­temb­ril 1991 oli Nõu­ko­gu­de Liit, ol­les ise oku­pant, sun­ni­tud meie rii­ki tun­nus­ta­ma. Sel­le­ga lõp­pes ka tei­ne maail­ma­sõ­da Ees­ti jaoks ja sai­me ik­kest va­baks,“ üt­les Ar­vo Haug.

Te­ma näi­tus on pü­hen­da­tud kõi­gi­le Ees­tist va­li­tud NSV Lii­du rah­va­saa­di­ku­te­le, kes ai­ta­sid Ees­ti ise­seis­vu­se taas­ta­mi­se­le kaa­sa.

Eelmine artikkelEesti Meediaettevõtete Liitu kuuluvate üleriigiliste, maakondlike ja kohalike lehtede peatoimetajad:
Järgmine artikkelKiiu uus män­gu­väl­jak on ehi­ta­tud EK­RE ja val­la ra­ha­ga