
„Iga inimene loeb ning minu eesmärk on julgustada noori, et nad leiaksid oma tee,“ ütleb Raasiku valla noortegarantii juhtumikorraldaja MARGE AASALAID.
Kaks aastat tagasi rakendus Eestis noortegarantii tugisüsteem, mis on mõeldud 16-26aastastele, kes ei õpi ega tööta. Süsteemi said kasutama hakata kõik omavalitsused, kes soovisid, kuid Eestist valiti välja 5 omavalitsust, kes osalevad pilootprojektis. Need on Kohtla-Järve, Tartu ja Võru linn ning Saaremaa vald ning Harjumaalt Raasiku vald. Neisse võeti tööle noortegarantii juhtumikorraldajad, kelle töö on välja selgitada, miks osa noori on jätnud õpingud pooleli ega käi ka tööl, neid toetada-innustada, aidata õppimisvõimaluste, eriala või töökoha leidmisel.
„Sotsiaalministeerium eeldas uuringutele toetudes, et meil tuleb tegeleda umbes 21 protsendiga 16-26aastastest piirkonna noortest. Raasiku vallas oleks see tähendanud 140 noort,“ ütleb noortegarantii juhtumikorraldaja Marge Aasalaid.
Juba esimene seireperiood, mis viidi läbi juunis 2018, näitas, et tegelik nimekiri Raasiku valla mitteõppivatest ja -töötavatest 16-26aastastest on tunduvalt väiksem. Neid on kaks korda aastas toimuvate seirete põhjal koostatud nimekirjades iga kord ligikaudu 40. Marge Aasalaid selgitab, et seegi arv ei ole päris õige, sest nimekirjas on noori, kes on registrite kontrollimise ajal vahetanud töökohta ning osa nimekirja kantud noortest õpivad või töötavad välismaal. Samas ei kajastu statistikas erivajadusega noored ega need, kes on töötukassas tööotsijana arvel.
Iga seire alguses saadab Raasiku valla juhtumikorraldaja kirja kõigile nimekirjas olevatele noortele, seejärel korduskirjad või püüab kontakti saada telefoni teel. Kontaktivõttudest ongi selgunud, et suur osa noori töötab välismaal või on registriandmete kontrollimise ajal töökohta vahetamas. Projekti sihtgruppi kuuluvaid noori, kes on valmis juhtumikorraldajaga koostööd tegema, on reaalselt kümmekond.
Noored tööle ja kooli
Marge Aasalaid räägib, et noored, kellega tal on juhtumikorraldajana esmakordne kokkupuude, on sageli skeptilised, imestavad, miks riiki ja omavalitsust peaks huvitama, millega nad tegelevad.
„Selgitan, mis on selle projekti eesmärk, ütlen, et see ei kohusta neid millekski, aga on üks võimalus, mida nad saavad kasutada, kui ei tea, mida võiksid teha. Need, kellega olen ühendust võtnud, muutuvad iga korraga koostööaltimaks,“ lausub ta.
Juhtumikorraldaja on aidanud noortel kirjutada ja saata ettevõtetesse CV-sid, arutlenud ka ettevõtlusega seotud teemasid: „Algul pakkusin mõnele, et võiksid minna Harju ettevõtlus- ja arenduskeskusesse tasuta konsultatsioonile, kuid selgus, et noored sinna sageli ei lähe, isegi siis, kui äriidee on väga reaalne.“
Marge Aasalaid on väga rahul, kui mõnel temaga koostööd teinud noorel õnnestub tööle saada. Juhtumikorraldajat rõõmustab ka see, kui noor, kes pärast põhikooli ütleb, et ei taha enam õppimisest kuuldagi, on aasta pärast valmis seda kaaluma. Eelmisel sügisel läksid kutset omandama kolm noort, kes olid vahepeal kodus olnud.
Kuigi Raasiku vald on võrreldes teiste pilootprojektis osalevate omavalitsustega tunduvalt väiksem ning noori, kes millegagi ei tegele, on selle võrra samuti palju vähem, on juhtumikorraldaja hinnangul mujal noortele kutseõppeks tunduvalt paremad võimalused: „Helistasin Tallinna kutsekoolid läbi, meie põhihariduseta jäänud noortele ei ole neil peaaegu midagi pakkuda. Ehituskoolis on kolm eriala, kuid neid gruppe tõenäoliselt ei avata, teeninduskoolis avatakse üks eriala, kuid ainult venekeelsele grupile, Kopli ametikoolis on üksikud erialad, kuid noortele alates 18. eluaastast. Rakvere ja Järvamaa kutsehariduskeskuses on ilma põhihariduseta noortele kuus-seitse eriala, kuid paraku pole kõik noored valmis minema elama ühiselamusse.“
Projekt jätkub
Noortegarantii pilootprojekt pidi lõppema tänavu mais, kuid projekti pikendati seireperioodi ehk oktoobri lõpuni. Pärast seda peab omavalitsus otsustama, kas tugisüsteemiga jätkatakse. Selleks on võimalik taotleda sotsiaalministeeriumist toetust.
„Usun, et see on vajalik, kuna ligi pooled Raasiku valla noortest, kes on noortegarantii seirenimekirjas, on haridustee katkestanud ja jäänud vaid põhiharidusega. See projekt võimaldab neile pakkuda individuaalset lähenemist,“ märgib Marge Aasalaid.
Ta toob välja ka, et projekt võimaldab saada teada noortest, kellest omavalitsus muidu ei pruugi teada, näiteks neist, kel on probleeme vaimse tervisega ning vajaksid abi: „Meie vallas on seni vähe tegeletud täiskasvanud erivajadustega noortega. Ka nemad ei taha olla vaid koduseinte vahel. Kuigi nad noortegarantii statistikas ei kajastu, olen saanud ka neid tööle või õppima aidata.“
Marge Aasalaid julgustab ka ise noori tema poole pöörduma: „Kes näiteks ei saa gümnaasiumisse sisse, neile saan pakkuda karjäärinõustamist ja tutvustada võimalusi edasi õppimiseks. Pöörduda võivad ka nende vanemad.“
Ta on seda meelt, et noortegarantii võiks edaspidi rohkem panustada ka noorte ettevõtlusvaldkonda, suunata neid, kel on soov ettevõtlusega tegeleda.