Pea­mi­nis­ter JÜ­RI RA­TAS kü­las­tas Ani­ja val­da

133
Pea­mi­nis­ter JÜ­RI RA­TAS Keh­ra güm­naa­siu­mi 11. klas­si õpi­las­te ja nen­de klas­si­ju­ha­ta­ja EVE ROHT­LA­GA.

Oma sel­le aas­ta esi­me­sel ring­sõi­dul käis pea­mi­nis­ter Keh­ras, Aeg­vii­dus ja Ani­jal.

Ree­del, 31. jaa­nua­ril oli Ani­ja val­las kü­las Ees­ti Va­ba­rii­gi pea­mi­nis­ter Jü­ri Ra­tas. Ta vee­tis Ani­ja val­las üle viie tun­ni.

Val­la kes­ku­ses kü­las­tas Jü­ri Ra­tas Keh­ra güm­naa­siu­mi, kus an­dis 10.-12. klas­si õpi­las­te­le ühis­kon­naõ­pe­tu­se tun­ni ning avas üle­rii­gi­li­se ma­te­maa­ti­ka­võist­lu­se „Nu­pu­ta“ Har­ju­maa voo­ru. Keh­rast sõi­tis pea­mi­nis­ter Aeg­vii­tu, kü­las­tas ASi Aeg­vii­du Puit, käis ko­ha­li­kus res­to­ra­nis val­la­juh­ti­de­ga töö­lõu­nal ning tut­vus en­di­ses­se de­poo­hoo­nes­se ra­ja­ta­va ter­vi­ses­por­di­kes­ku­se­ga. Oma vi­sii­di lõ­pe­tas Jü­ri Ra­tas Ani­ja mõi­sa re­no­vee­ri­tud ai­das.

Keh­ras
Kell 10 Keh­ra koo­li jõud­nud Jü­ri Ra­tas an­dis seal­se­te­le güm­na­sis­ti­de­le ühis­kon­na­õpe­tu­se tun­ni. Ta kõ­ne­les, ku­hu on Ees­ti riik 102 aas­ta­ga jõud­nud, mil­li­sed on meie eda­si­sed väl­ja­kut­sed ja mis vää­rib enim tä­he­le­pa­nu. Pea­mi­nis­ter mär­kis, et ühis­kon­nas on vä­ga olu­li­ne kuu­la­ta noo­ri ning kut­sus Keh­ra koo­li õpi­la­si tun­nis jul­gelt kü­si­ma ja kaa­sa rää­ki­ma. Pea­mi­nis­ter kü­sis ka ise – mil­li­seid tee­ma­sid koo­li õpi­la­se­sin­dus on vii­ma­ti aru­ta­nud, mis on suu­ri­mad as­jad, mil­le üle tä­na­päe­va noo­red mu­ret­se­vad, kas nu­ti­sõl­tu­vus on hea või halb, mil­lis­tes­se koo­li­des­se plaa­ni­vad Keh­ra koo­li lõ­pe­ta­jad min­na, mi­da nad ar­va­vad Eu­roo­pa Lii­dust ja Bre­xi­tist.

Tun­ni lõ­pus mär­kis Jü­ri Ra­tas, et Keh­ra koo­li õpi­la­sed olid kesk­mi­sest ak­tiiv­se­mad, jul­ge­sid nii ar­va­must aval­da­da kui kü­si­mu­si esi­ta­da.

Pä­rast tun­di te­gi Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal pea­mi­nist­ri­le koo­lis ring­käi­gu. Jü­ri Ra­tas kii­tis: „Kui koo­li­maj­ja tu­lin, mär­ka­sin, et teil on siin üle­val kõi­gi viie pre­si­den­di pil­did. See on vä­ga ilus, nii po­le just vä­ga pal­ju­des koo­li­des.“

Õpe­ta­ja­te toas õpe­ta­ja­te­ga ves­tel­des tänas pea­mi­nis­ter neid sel­le eest, et PI­SA tes­ti­des on Ees­ti Eu­roo­pa pa­rim ja maail­mas tei­ne ning kü­sis, kui­das Ees­ti õpe­ta­jal lä­heb. Õpe­ta­jad vas­ta­sid, et tööd on pii­sa­valt ning nimetasid oma koo­li vä­ga heal ta­se­mel kee­le­kümb­lust. Pea­mi­nis­ter kin­ni­tas, et veen­dus sel­les ka ise – õpi­la­ne, kel­le ema­keel on ilm­selt ve­ne keel, väl­jen­das end te­ma tun­nis ees­ti kee­les täies­ti va­balt.

Jü­ri Ra­tas uu­ris veel, kas õpi­las­te arv kas­vab või ka­ha­neb. Kai­do Krein­taal vas­tas, et igal aas­tal tu­leb koo­li 50-60 uut last, vii­ma­se viie aas­ta­ga on õpi­las­te arv kas­va­nud 30-40 võr­ra, prae­gu on neid 450. Ta mär­kis, et koo­li jaoks on suur väl­ja­kut­se usal­du­se taas­ta­mi­ne: „Üm­ber­rin­gi on väi­ke­sed maa­koo­lid Raa­si­kul, Aru­kü­las, Aeg­vii­dus, Ala­ve­res, kust oleks meie güm­naa­siu­mi­le po­tent­siaa­li küll, aga prae­gu sõi­de­tak­se pi­gem lin­na. Meie töö on te­ha, et nad tu­lek­sid siia.“

Aeg­vii­dus
ASis Aeg­vii­du Puit võt­sid pea­mi­nist­ri vas­tu ju­ha­tu­se lii­ge Tõ­nu Ehr­pais ja te­gev­juht Mar­tin Hein­ta­lu. Nad tut­vus­ta­sid et­te­võ­tet ja näi­ta­sid toot­misp­rot­ses­si ala­tes pui­du saa­bu­mi­sest ku­ni sae­ma­ter­ja­li val­mi­mi­se­ni. Aeg­vii­du Puit kuu­lub üh­te grup­pi ASi­de­ga Vii­rat­si Sae­ves­ki ning Vi­ru-Ni­gu­la Sae­ves­ki ning koos tu­rus­ta­tak­se oma too­dan­gut Nord­woo­di kau­ba­mär­gi alt. Too­rai­ne, mi­da Aeg­vii­du Puit prae­gu ka­su­tab, on ko­du­maist pä­ri­to­lu ning too­dud sae­ves­kis­se 50-60 ki­lo­meet­ri raa­diu­sest.

Jü­ri Ra­tas soo­vis tea­da, kui­das on too­dan­gu maht muut­nud võr­rel­des ma­jan­dus­lan­gu­se eel­se aja­ga 2007-2008. Tõ­nu Ehr­pais vas­tas, et esial­gu tu­li te­ha koon­da­mi­si, ka­he va­he­tu­se ase­mel jäi töö­le üks. 2012. aas­tal laien­da­ti toot­mis­ter­ri­too­riu­mi, va­he­ta­ti teh­no­loo­giaid. Nüüd töö­ta­tak­se taas ka­hes va­he­tu­ses ning toot­mis­maht on kas­va­nud, see on kesk­mi­selt 90 ti­hu­meet­rit aas­tas.

„Eest­la­sed ehi­ta­vad põ­hi­li­selt be­too­nist ja rauast, kuid Lää­ne-Eu­roo­pas ja USAs ehitatakse pea­mi­selt pui­dust, vii­me nei­le liim­pal­ke, hööv­li­lau­du, vä­lis­vood­ri­lau­du. Ka Ees­tis on ajad muu­tu­mas. Oo­ta­me ae­ga, kui iga­le ma­ter­ja­li­le ha­ka­tak­se väl­ja ar­vu­ta­ma sü­si­ni­ku ja­la­jäl­ge, siis al­gab maail­mas pui­du­pi­du,“ lau­sus Tõ­nu Ehr­pais.

JÜ­RI RA­TAS koos Ani­ja val­la­juh­ti­de JAA­NUS KA­LE­VI ja RII­VO NOO­RE­GA Aeg­vii­du en­di­ses ve­du­ri­de­poos, kus ke­va­del ava­tak­se ter­vi­ses­por­di­kes­kus.

Pea­mi­nist­ri­le näi­da­ti ka Aeg­vii­du Pui­du 2017. aas­tal KI­Ki toel val­mi­nud bio­kü­tu­sel kat­la­ma­ja ja pui­du­kui­va­teid. Tõ­nu Ehr­pais üt­les, et vii­ma­se viie aas­ta­ga on Aeg­vii­du Pui­tu in­ves­tee­ri­tud 7 mil­jo­nit eu­rot. Val­la­va­nem Rii­vo Noor kii­tis pea­mi­nist­ri­le, et et­te­võ­te on igal aas­tal pa­nus­ta­nud ka val­la ja ko­gu­kon­na aren­guks: „Vii­ma­ti teh­ti pä­ris kor­ra­lik ra­ha­süst meie spor­di­hoo­ne ehi­tus­se, sealt said nad ka ni­mes­pon­sor­lu­se – meil on Nord­wood Aeg­vii­du spor­di­hoo­ne.“

Pä­rast töö­lõu­nat Aeg­vii­du res­to­ra­nis Va­na Wak­sal val­la­vo­li­ko­gu esi­me­he Jaa­nus Ka­le­vi, val­la­va­nem Rii­vo Noo­re ja abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja­ga tut­vus Jü­ri Ra­tas Aeg­vii­du en­di­ses­se de­poo­hoo­nes­se ra­ja­ta­va ter­vi­ses­por­di­kes­ku­se­ga, mis val­mib ap­ril­lis.

Ani­jal
Pea­mi­nist­ri ring­sõit lõp­pes Ani­ja mõi­sa ai­das, mi­da tut­vus­tas mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa. Ta ar­vas, et kah­juks Ees­tis po­lii­ti­ku­te seas mõi­sa­sid vä­ga ei väär­tus­ta­ta, need müüak­se ena­mas­ti eraet­te­võ­te­te­le, kes tee­vad sinna ho­tel­le ja spaa­sid.

„Te­ge­li­kult on mõis koht, mis säi­li­tab pä­ran­dit. Mõi­sas saab õp­pi­da, kui­das va­nas­ti ela­ti, mil­li­ne on ol­nud me loo­dus, kui­das teh­ti ka­ras­kit, kui­das tu­li mei­le laua­le pits­li­na,“ tõ­des Jan­ne Kal­lak­maa ning li­sas, et see­tõt­tu püü­tak­se Ani­ja re­konst­ruee­ri­mi­sel säi­li­ta­da või­ma­li­kult pal­ju va­na ja ehe­dat.

Ka Jü­ri Ra­tas sai maits­ta mõi­sa vir­ti­na Sir­je Jõh­vi­ku küp­se­ta­tud ka­ras­kit ning pi­par­mün­di­teed Ani­ja mõi­sa­par­gi me­si­las­te kor­ja­tud mee­ga.

„Ani­ja vald on 533 ruut­ki­lo­meet­rit suur ning viie tun­ni­ga sai­me sel­lest tä­na näi­da­ta vä­ga vä­he,“ sõ­nas Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev, kui kin­kis pea­mi­nist­ri­le di­gi­taal­se pil­di­raa­mi val­la loo­dus­kau­ni­te koh­ta­de fo­to­de­ga.

Esial­gu oli pea­mi­nist­ri kü­las­käi­gu ajal plaa­nis ka val­la­rah­va­ga koh­tu­mi­ne, kuid jäi ära, ku­na Jü­ri Ra­tas pi­di lau­päe­va va­ra­hom­mi­kul sõit­ma Por­tu­ga­li.

Jaa­nus Ka­lev üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et peaministrile jõu­ti kü­las­käi­gu ajal rää­ki­da nii Ani­ja val­la rõõ­mu­dest ja ees­mär­ki­dest kui ka va­lu­koh­ta­dest – va­ja­du­sest üü­ri­ma­ja­de jä­re­le, ku­na ela­mis­pin­na puu­dus on Ani­ja val­la üks mu­re­koht, soo­vist saa­da Aeg­vii­du ale­vi laie­ne­mi­seks RMKlt maad ela­muk­run­ti­deks ning kerg­liik­lus­tee­dest. Nad tõid näi­teks, et vei­di üle aas­ta ta­ga­si ava­tud Aeg­vii­du ning Kõr­ve­maa mat­ka- ja suu­sa­kes­ku­se va­he­li­sel uuel kerg­liik­lus­teel on sel­le aja­ga kok­ku loen­da­tud 88 000 möö­du­mist.

„Kerg­liik­lus­teed on va­ja ka Ani­ja ja Keh­ra va­he­le, kus sõi­du­teel lii­gub pal­ju ras­ke­teh­ni­kat. Kui sel aas­tal ava­tak­se meie kul­tuu­ri­pärl Ani­ja mõis, võiks ron­gi­ga Keh­ras­se tu­li­ja saa­da sealt mõi­sa ja­lu­ta­da või rat­ta­ga sõi­ta, ar­ves­ta­des, et loo­da­me ava­da koos teis­te oma­va­lit­sus­te­ga ühi­se rat­ta­rin­gi. Kind­las­ti on ka Ala­ve­rre ja Aeg­vii­tu kerg­liik­lus­teid va­ja,“ sõ­nas Jaa­nus Ka­lev.