Raasiku valla külavanemate ümarlaua päevakorras oli üks teema – teede olukord.
Raasiku valla külavanemad ütlesid ümarlauas neljapäeval, 10. märtsil Arukülas, et teede talihooldus jätab soovida. Vallavanem Raivo Uukkivi leiab, et olukord on sel talvel tunduvalt parem, kui möödunud aastal. Samas tõdes ta, et paari piirkonnaga on olnud probleeme.
Raivo Uukkivi rääkis külavanematele, et lõppeval talihoolduse perioodil on hooldust teinud mitmed firmad: „Volikogu andis vallavalitsusele õiguse leida hooldaja neljaks aastaks ja tehti riigihange. Paraku esimeselt hankelt saadi partner kuuest piirkonnast kahele. Seega pikendati lepinguid eelmiste partneritega ja teostati uus hange. Selgus, et kohalikud teenusepakkujad, kellele vallavalitsus lootis Pikavere ja Peningi piirkonnas, ei osalenud hankes. Nii ongi meil järgmisel kolmel aastal hooldaja Kiviloo piirkonnas OÜ Sanders Agro ja ülejäänud vallas AS Kiviluks.”
Hoolduse järelevalve esindaja Sulev Puumeister andis ülevaate olukorrast, mis on saadud kontrolltoimikute andmetest ning inimeste märkustest: „Võib öelda, et talihooldus on enamvähem korda saadud, viimase lumega oli raskusi õigel ajal töö alustamisega, kuid töövõtja on sellest teadlik ning tehakse järeldused.”
Ta selgitas, et lund lükatakse vastavalt valla hankedokumentide ja majandusministeeriumi määruse nõuetele – tasemenõuded on nii kellaajalised kui mõõtude järgi, alevikes on nõuded karmimad kui maapiirkonnas. Lumetõrjet tuleb alustada 12 tunni jooksul lumesaju algusest, töövõtja fikseerib lumesaju kellaaja, mida kontrollitakse meteoroloogia instutuudi andmete põhjal.
Ta lisas, et talihooldaja peab likvideerima ka libeduse, mis on nii kiilasjää kui ka lörtsikiht: „Sellega seoses on külarahval mure, et koos lörtsiga lükatakse ära kiht kruusa. See on aga paratamatus ning suvine hooldaja on kohustatud kruusa suvel tagasi tooma ja teed greiderdama.”
Vallavanem ja järelevalve esindaja tõdesid, et endiselt on suur segadus erateedega. Kui soovitakse, et vald lükkab lahti erateed, tuleb esitada avaldus. Selle teenuse saamiseks peab aga olema Raasiku valla registris. Probleem on tee piiride mahamärkimises, mis on teeomaniku ülesanne – vastasel juhul võib sahk minema sõita näiteks kapsapõllu. Kui tee on antud hooldada omavalitsusele, ei tohiks tee servale ligemal kui 60 sentimeetrit olla ühtegi posti ega märki ehk valgustusposti või postkasti, välja arvatud teemärgistus, muidu võib sahk need minema lükata.
Segadust on tekitanud ka see, et sahk lükkab kiirustades tee lahti vaid ühe auto laiuselt ning sõidab minema. Sulev Puumeister selgitas, talihooldaja peab tagama, et igal pool oleks võimalikult ruttu tee lahti vähemalt 3 meetri laiuselt, kuni 6 meetri laiuselt tuleb tee lahti lükata 36 tunni jooksul, kinni ei tohi lükata ühtegi sissesõitu.
Ta ütles, et järgmiseks hooldeperioodiks peaks olema igast külast info isikute kohta, kes on liikumisraskustega, et panna nende teed eelisjärjekorda, kuna on vaja välja saada invasõidukiga.
Vallavanem lisas, et erateedel on tehtud palju erandeid – avalduste esitamise tähtaeg oli 15. oktoobril, aga siiani kinnitab vallavalitsus avaldusi ja võtab hooldusesse teid, mida määruse järgi ei peaks võtma: „Küsimus on liikumisraskusega pensionärides. Kui nad pole meie registris, ei peaks valla maksumaksja raha eest nende teid lahti lükkama. Küll aga oleme võtnud arvesse sotsiaaltöötajate arvamust, kes annavad infot vanuritest, kellel pole võimalik oma teed ise lahti ajada.”
Tõhelgi küla tee kehva olukorra tõi esile küla esindaja Tiina Lember: „Tõhelgi küla teel pole võimalik sõita. Vahepealne sula ja teealune allikas tekitasid nii suured augud, et sõita ei saanud kusagil, ka mitte kõrvalt põllu kaudu, auto vajus sisse. Meile pole vaja uut teed, vaid panna täidet. Kui hakkas esimene lumesadu, tuli info, et vald alles teostab hanget, pole õiget lumelükkajat. Tee lükati lahti ühe auto laiuselt, kuidas saame üksteisest mööda, kui tee on poolteist kilomeetrit pikk.”
Sulev Puumeister vastas, et sahaga ei tohi sõita suvaliselt eramaale ega lükata teed põllu arvelt laiemaks, kuna midagi võib ette jääda. Kui selleks on kokkulepe, on teine asi.
Kalesi külavanem Talvi Aruaas lausus, et hullus olukorras on ka nende tee: „Külaelanikud avastasid, et sahk lõhub valla teed. Meie sõnum on see, et valla raha raisatakse – sahk jõuab kohale siis, kui oleme tee ise puhtaks teinud. Olen näinud, kuidas traktor tuleb, sahk üleval, ja sõidab tee läbi. Ükskord lükkas sahk vett meie teel. Oleme loobunud helistamast nii vallamajja kui järelevalvesse.”
Järelevalve esindaja nõustus, et eelmine sahk tõepoolest lõhkus teed ning külavanema sekkumisel pandi uus sahk: „Külavanem ei tohiks esitada emotsiooni põhjal pretentsioone selles, milles pole pädev. Ei saa öelda, et töö on tehtud valesti. Kui jää ja lobjakas on teel, tulebki mitu korda lükata, see pole raha raiskamine.”
Härma külavanem Marianne Loik sõnas, et kehv on ka 2013. aastal remonditud Rätla küla tee: „Tuleks teha nii, et järgnevatel aastatel ei tekiks enne mäge veeloike, peaks olema kraavid või truubid õiges kohas. Praegu on nii, et selleks, et autoga läbi saada, tuleb kaevata tee äärde auk, et vesi ära voolaks, alles siis on võimalik autoga läbi sõita.”
Sulev Puumeister selgitas, et tee kõrvale tuleb teha kraav ja truup, et vesi jookseks tee alt läbi, mitte üle. Rätla tee halba olukorda võimendab allikas, mis läheb läbi ka mitmete teiste teede alt.
Külavanemad leppisid kokku, et kohe tuleks alustada teekaartide täpsustamisega ning saavutada ühine arusaam valla ja töövõtja ning külavanemate ja töövõtja vahel.
Külade esindajad ja järelevalve vaatavad üle enim kohendamist vajavad teelõigud ning seejärel püütakse neid kapitaalsemalt remontida.
