Lisaks haldusreformile arutasid Kuusalu rahvakoosolekul osalenud valdavalt eakamad inimesed ka vallaelu muude probleemide üle.
Kuusalu rahvakoosolekul kerkis üles küsimus keskkooli tulevikuperspektiividest.
Vallavolikogu esimees Enn Kirsman kirjeldas, kuidas Harjumaale on kavandatud 6 riigigümnaasiumi, mis plaanitakse valmis teha 2018. aastaks. Lisaks räägitakse kolme väiksema riigigümnaasiumi rajamisest, neist üks Kuusallu klausliga, et selle teema juurde tullakse tagasi 2018. aastal, kui kolm suurt riigigümnaasiumi on valmis saanud.
Vallavanem Urmas Kirtsi: „Meie piirkond ei anna riigigümnaasiumi jaoks vajalikku õpilastearvu. Oleme dialoogis haridus- ja teadusministeeriumiga väitnud, et Viinistult Tallinna ja tagasi gümnaasiumisse sõites on õpilane 4 tundi bussis. See on argument, et Ida-Harjus võiks olla riigigümnaasium. Ministeerium on öelnud, et mure on arusaadav, aga andke gümnaasiumisse lapsi. Kui gümnaasium Ida-Harjust kaoks, tähendab see osadele inimestele rände algust, mõjutab piirkonna demograafilist situatsiooni.“
Vallavanem lisas, üks variant on ka see, kui riik hakkaks Kuusalu vallalt gümnaasiumihariduse teenust sisse ostma.
Uuriti, kui palju on õpilasi Loksa gümnaasiumis. Vallavanem vastas, et eesti ja vene õpilasi on kokku umbes 300, Kuusalu vallas elavaid lapsi on neist 65.
Kuusalu keskkoolis on õpilasi üle 580, Jõelähtme vallast käib sinna umbes 40 last ning õpilasi on ka Anija vallast Härmakosust.
Pikemalt oli Kuusalus kõne all ka hooldekodu teema. Rein Kippar tahtis teada, miks plaanitakse hooldekodu rajada erakapitalile põhinev: „Miks tahame suruda inimesed, kes on Kuusalu vallas teinud oma elutöö, eraomaniku hooldekodusse. Seal tuleb kohamaksumus, mida riigilt saadav pension välja ei kanna. Vald maksab kinni üksikute vanurite hooldekodukohad. Aga see vanainimene, kellel on lapsed, tahaks ka väärikalt vananeda ja olla hooldekodus enda raha eest, mitte küsida seda lastelt. Miks vald ei võiks teha enda hooldekodu, muidu see küll on Kordejaanil, aga paljudel kohalikel eakatel pole sinna asja?“
Urmas Kirtsi selgitas, et pansionaatide ehitamiseks ei ole eurotoetusi, seetõttu tuleks kasutada erakapitali abi: „Arvutused on näidanud, et umbes sajakohaline pansionaat-hooldekodu oleks rentaabel. Kuusalu valla vajadus on 35 kohta – 10 vanurit on Kuusalu eakate kodus, 15 vanainimese hooldekodukohtade eest maksame mujale, 10 kohta veel valla eakatele. Jõelähtme valla vajadus oleks samuti 35 kohta. Ning 30 kohta jääks müügiks teiste omavalitsuste vanuritele, oleme Tallinnale lähedal.“
Ta arvas, et erakapitali ei maksa karta – ka Kuusalu spordikeskus kuulub tegelikult erafirmale, vald maksab kasutusrenti.
Rein Kippar: „Olen praegu valmis ujula kasutamise eest maksma 3 euro asemel 6 eurot, kui teaks, et pool sellest läheks valla oma hooldekodu jaoks.“
