Raasiku valla külavanemate ümarlauas otsiti lahendusi, kuidas äratada uinunud külasid ühistegevuseks.
Teisipäeval, 27. aprillil toimus veebikoosolekuna Raasiku valla külavanemate ümarlaud, kuhu kutsuti ka teisi aktiivseid elanikke, kes soovivad külade arengusse panustada. Ümarlauas kõneldi teedest ning külade rahalisest toetamisest.
Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Juta Asuja tõstatas teema, kas ja kuidas võiks valla külade rahastamist korraldada senisest teisiti, et sellest oleks küladel kasu ning ärgitaks neid aktiivsemalt tegutsema. Praegu makstakse vallaeelarvest küladele iga-aastast tegevustoetust. Seda saavad külad, kus on valitud külavanem, olemas külaselts ja välja töötatud küla arengukava. Toetusraha, mida arvestatakse külaelanike arvu järgi, võib kasutada nii küla ühistegevuseks kui väikesteks investeeringuteks. Raasiku valla 13 külast saavad vallalt toetust viis: Tõhelgi, Rätla, Härma ning ühise külaseltsi moodustanud Mallavere ja Pikavere. Neist väikseim, Tõhelgi küla, saab toetust 1682 eurot, Mallavere ja Pikavere kokku 4075 eurot.
„Viimastel aastatel on päris mitu küla toetusesaajate seast välja langenud, kas on eestvedajad väsinud või puudub praegu külaaktiiv. Uusi taotlejaid pole juurde tulnud, viimati lisandus 2018. aastal Rätla. Kuna aktiivseid külasid ei ole meil palju, ongi vallavalitsusel küsimus, kuidas saame küladele olla rohkem toeks, et tekiks külaseltse, valitaks külavanem ja vallalt ühistegevuse jaoks toetuse taotlejaid oleks rohkem. Või tuleks külade rahastamist korraldada kuidagi teisiti?“ küsis Juta Asuja.
Ta pakkus ühe võimalusena muuta külade toetamine projektipõhiseks – kui küla tahab teha jaanituld või ehitada mänguväljakut, taotleb konkreetselt selleks tegevuseks raha.
MTÜ Raasiku Rajad juhatuse liige Kristel Kärner Kurgla külast sõnas, et projektipõhine rahastamine tundub küladele, kus külaseltsi ja arengukava ei ole, väga ärgitav.
„Mingiks perioodiks võiks tõesti muuta toetamise korda, et meelitada külasid aktiivsemaks, seejärel muuta uuesti rangemaks. Kui mõned aastad oleks rahastamine projektipõhine, saaksid külade ärksamad inimesed oma kogukonna käima tõmmata,“ arvas ta ning rääkis, et Kurglasse on kolinud palju uusi peresid ning kui korraldada neile üks ühine üritus, kus saavad omavahel tutvuda, tekiks kindlasti küla initsiatiivgrupp.
Kurgla külavanem Heiko Vainsalu märkis, et on sama ettepaneku teinud ka varasematel aastatel, siis oli vallavalitsus selle vastu: „Mina igal juhul pooldan projektipõhisust.“
Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja vastas, et kui varem oli vallas palju aktiivseid külasid, ei olnud teema päevakorras, kuid praegu on osa eestvedajaid väsinud: „See pole nii ainult meil. Paljudes piirkondades on külaelu võrreldes seitsme-kaheksa aasta taguse ajaga vähem aktiivne.“
Ta lisas, et projektipõhiselt on küladel ka praegu võimalik taotleda toetust kohaliku omaalgatuse programmist, kuid selleks peab olema moodustatud külaselts, lihtsalt Marile või Jürile toetust ei anta.
Pikavere-Mallavere külavanem Andres Kallaste märkis, kui vallas on olemas juriidiline keha, võib oma projektile toetust saada ka valla MTÜde toetamise korra järgi. Samas oli ta ka projektitoetuse poolt.
Anu Nutt Tõhelgist kinnitas, et neile on just praegune rahastamissüsteem sobinud, selle tõttu jälgitakse hoolega, et külal oleks valitud külavanem: „Kehtivad reeglid pigem aitavad meil oma tegevust koos hoida ning nõudmised, mida vald esitab, ei ole minu meelest sugugi keerulised täita.“
Juta Asuja kommenteeris, et praegune külade rahastamise vorm toetab külasid, mis praegu aktiivselt tegutsevad, aga ühistegevusega võib olla raske alustada, kui toetuse taotlemise ajaks peab juba olema ka arengukava.
Vallavanem Andre Sepp selgitas, külade toetamise kord sai aastate eest tehtud sel eesmärgil, et külaseltsid oleksid külaraha kasutamisel suhteliselt vabad: „Et üks korraldab laata, teine jaanituld, kolmas teeb korda bussiootepaviljoni või laululava. Sidusime toetuse elanike arvuga, see tõi natuke valda registreeritud elanikke juurde. See printsiip on siiamaani meeldinud.“
Ta lisas, et külade arengukavad on väga erinevad, osad väga põhjalikud ja kõikehõlmavad, teised ratsionaalsed ja napisõnalised: „Äkki on arengukava kohustus aegunud?“
Juta Asuja oli seda meelt, et mahuka arengukava asemel piisaks ühel lehel kokkuleppest, mida paaril järgmisel aastal oma külas teha soovitakse.
Külavanemate koolitusest
Vallavolikogu esimees Tiina Rühka, kes elab Järsi külas, tõdes, et mitmel külal pole ka külavanemat – kas pole kunagi valitud või on nende volitused lõppenud. Ta tegi ettepaneku kutsuda nii-öelda uinunud või uinumas külasid üles külavanemaid valima.
Rätla külavanem Õnnela Metsaorg arvas, et võib-olla ei peakski igas külas olema külavanemat, kui on aktiivseid inimesi, kes tahavad kodukohaelu arendada, tuleks neisse panustada ja nende häält kuulda võtta.
Juta Asuja pakkus, et vald võiks toetada külades kohtumisi, kus pannakse kokku külatuumik.
Anu Nutt meenutas, et Aruküla Kultuuriseltsi juht Garina Toomingas organiseeris aastaid tagasi küladele arengukava koostamise koolituse, millest oli väga palju kasu. Ehk tuleks taas midagi sarnast uuesti.
Juta Asuja ütles, et koolitusvõimaluste puudust selles valdkonnas praegu ei ole, aga kui on huvilisi, siis vallavalitsus koostöös Aruküla Kultuuriseltsiga organiseerib koolituse.
Küladevahelisest koostööst
Õnnela Metsaorg tegi ettepaneku, et ka külavanemad hakkaksid omavahel rohkem koostööd tegema ning kutsus neid suvel Rätla Külaseltsi korraldusel toimuvale kriisikoolitusele.
Andres Kallaste pakkus, kuna Leaderi või KOPi projektides on alati oluline kasusaajate arv, võiksid külaseltsid hakata tegema ühisprojekte: „Või kui keegi on juba soetanud midagi suuremat, näiteks telgi või peomööblit, andke üksteisele teada, ehk keegi tahab laenata. Ka vallas tuleks mõelda, kas on mõni keskkond või tuleks luua grupp, kus selline infoliiklus võiks toimuda.“
Juta Asuja rääkis, et noorsootöö valdkonnas on avalik andmebaas, mida kutsutakse varaaidaks. Selle kaudu on noortekeskustel võimalus üksteiselt spetsiifilisemaid vahendeid laenata: „Meie oleme väike kogukond, infot ei ole raske omavahel vahetada.“
Garina Toomingas andis teada, et pöördutaks Aruküla Kultuuriseltsi poole, kui külaüritustel on vaja esinejaid, Lüü-Türr, rahvatantsijad, koorid tuleksid hea meelega. Ta lisas, et kultuuriseltsil on 12 kaasaskantavat kettagolfi korvi. Selts saab neid välja laenata, ka on valmis suvel külades võistlusi läbi viima. Ta pakkus, et võiks augustis teha ka küladevahelise kettagolfivõistluse: „Teeksime algust natuke teistmoodi üritusega. Tuleksime korvidega teile külla, kui saame punktid kirja, läheme edasi järgmisse külla.“