Raasiku valla eelarveprojektist vaja kärpida 7-8 miljonit krooni

863

ANDRE SEPP: „Praegu on võitjad need omavalitsused, kes pole oma elanike nimel võtnud suuri ebaratsionaalseid laene.“
Vallavanem ANDRE SEPP, Raasiku vallaeelarve oli kavas eelmisel nädalal pärast teist lugemist vastu võtta. Volikogus ütlesite, et riigi tulumaksukärbete tõttu tuleb teha sisuliselt uus eelarve.

„Jah, sisuliselt on tegemist uue eelarvega, kuna muudatused, mis meil tuleb teha, puudutavad väga paljusid valdkondi. Esialgses eel­arveprojektis kavandasime üksikisiku tulumaksu vähenemist võrreldes eelmise aastaga viie protsendi võrra. Oleks olnud väga lühinägelik sellises mahus eelarve nüüd vastu võtta. Seda enam, et just eelmisel nädalal selgusid riigi kärbete mahud, kuigi nende täpsed alajaotused on siiani teadmata.

Summat, kui palju peame kokku hoidma, on väga raske prognoosida, igal juhul tuleb üksikisiku tulumaksu kavandada mullusega võrreldes vähemalt 15 protsenti vähem. See tähendab, et peame kärpeid tegema 7-8 miljoni krooni eest ehk veel 10 protsenti praegusest eelarveprojektist.“

Majanduskriis hakkas endast juba sügisel tõsiselt märku andma, kuid Teie olite veel üsna pikka aega optimist. Miks?
 „Eesti riigil ja omavalitsustel on läinud ääretult hästi, kui arvestada, et viimase kümne aasta jooksul pole hakkama saadud ühegi olulise reformiga, mis tõstaks riigi efektiivsust. Omavalitsuste eelarve on viimase kümne aasta jooksul suurenenud 10-30 protsenti aastas. See on nii-öelda valla kasum, mis on efektiivsust suurendamata automaatselt kasvanud. Kuid selline olukord ei saa kaua kesta ning nüüd on tulemused käes. Üksikisiku tulumaksu laekumine ei sõltu omavalitsusest, vaid meie elanikest. Ning alati on mõistlik teha prognoosid pigem pessimistlikumad.

Meie olime eelarve tulusid prognoosides esialgu optimistid, kuna vallaelanike arv eelmisel aastal kasvas ning meil pole suuri ettevõtteid, mille sulgemine võiks haavata elanikkonda nii ulatuslikult nagu näiteks Kehras või Loksal. Kui paljudel naabervaldadel on koormana kaelas suured laenud, siis meil lõpevad sel aastal Aruküla võimla ja Raasiku lasteaia ehituslaen. Kindlasti tuleb laenu võtta Aruküla kooli juurdeehituse kaasfinantseerimiseks, kuid väike ja võimetekohane laen on mõistlik.“

Tutvustasite detsembris volikogule nn värvilist investeeringute kava. Selgitage seda veidi.
„Esialgu oli plaan hoida kokku põhiliselt investeeringute arvelt. Selleks vaatas vallavalitsus üle arengukava tegevustabelis tänavuseks kavandatud investeeringud. Märkisime erinevate värvidega need investeeringud, mis tuleb tänavu kindlasti teha, teiseks need, mida võib rahanappusel tegemata jätta ning kolmandaks need, mis kindlasti jäävad sel aastal tegemata.

Kolme suure prioriteedina märkisime Aruküla kooli juurdeehitust, Pikavere lasteaiarühma avamist ja Raasiku jalgpallistaadioni ehituse lõpetamist. Neile oleme saanud ka riigipoolset abi. Teises järjekorras olid allasutuste remondid. Plaanisime neid võimalusel ikka teha, kuid eelnevalt vaadata üle valla rahaline seis. Õnneks pole meil üheski asutuses nii ohtlikku olukorda, et mõni remont oleks sel aastal vältimatu. Tegemata jäävad asjad, mida on võimalik edasi lükata. Näiteks Aruküla terviseraja ehitus või vallavalitsuse autode vahetamine.“

Vahepeal on olukord muutunud, mis saab nüüd investeeringutest?
„Ma ei pea õigeks investeeringuid täiesti nullida. Minu ettepanek on, et kärpeid tuleb teha kõikjalt, välja arvatud sotsiaalvaldkond. Väga loodan, et me ei pea tegema selliseid kärpeid, mis tähendaks mõne asutuse sulgemist. Viimane, mille kallale minna, peaksid olema personalikulud. Töötajate põhipalka vähendada ei tahaks, küll aga tuleb kriitiliselt üle vaadata lisatasude maksmised, koolituskulud, võimalikud soodustused, mida oleme teinud näiteks õpetajaile, kes tulevad meie valda tööle mujalt. Kindlasti peame kärpima toetusi kultuuriasutustele ja spordiklubidele. On selge, et rahapuuduses ei saa enam valla lõbusatele suvespordipäevadele kulutada 50 000 krooni, tuleb läbi ajada kokkuhoidlikumalt.

Võtame kokku ka allasutuste juhid ning arutame nendega kokkuhoiuvõimalusi. 19. veebruaril on volikogu majanduskomisjoni laiendatud koos­­olek, kus pannakse paika prioriteedid ning otsustatakse, kust hakatakse kärpima.“