Kehra gümnaasiumi õpetaja PIRET URMET arvab – aktiivsel inimesel ei ole kunagi igav.
Üle 20 aasta Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Piret Urmet on Kehra kooli vilistlane. Pärast keskkooli lõpetamist töötas poolteist aastat Tallinnas, seejärel kutsus toonane direktor Harri Ellart ta dekreeti läinud võimlemisõpetaja Evi Laueri asendajaks. Oli 1989. aasta ning Piret Urmet oli astunud Tallinna pedadoogikaülikooli kaugõppesse.
„Valisin kehakultuuri, kuna mulle meeldib sport. Ma ei olnud küll ühelgi alal tipp, tegin erinevaid spordialasid,“ sõnab ta ning lisab, et peale spordiarmastuse soosis õpetajaameti valikut huvi lastega tegelemise vastu.
Laste spordihuvi väheneb
Praegu annab Piret Urmet kehalise kasvatuse tunde 5.-9. klassi lastele. Ta tõdeb, et laste spordihuvi on aastatega vähenenud ning nende tervis nõrgem.
„Laiskust on rohkem. Arstid annavad kergesti tõendeid ning lapsed kasutavad seda ära. Tõendile kirjutatakse lihtsalt – vabastada kehalisest kasvatusest. Õpetajana eeldan, et arst määraks, millise koormusega laps võib harjutada või mida tunnis teha. Kui tal on näiteks sõrm kipsis, võib ju kas või jalutada,“ arutleb õpetaja.
Peale õpetajatöö on Piret Urmetil nädalas kümme ringitundi. Väiksematele lastele teeb ta korvpallisuunitlusega üldkehalist ettevalmistust, suurematele annab korvpallitreeninguid. Kokku on tema kolmes treeningrühmas 40 last.
„Tore, et sel aastal hakatakse ka ringijuhtide tööd väärtustama, vahepeal jäid meil pooled tunnid tasustamata. Tegime neid ikkagi, ei saa ju lastele öelda – minge koju, trenni ei toimu!“
Teda rõõmustab ka see, et Kehra koolis on ringitunnid lastele olnud tasuta. Samas arvab ta, et lapsed võiksid seda võimalust rohkem kasutada:
„Trennides käib varasemast vähem lapsi, meil tuleb sageli selgitada, miks on vaja pidevalt ja distsiplineeritult treenida. Õpetaja ülesanne on muuta treening huvitavaks, aga väike rutiin on seejuures paratamatu.“
Need, kes käivad ühes treeningrühmas, osalevad sageli ka teises – mõned Kehra kooli lapsed mängivad nii käsipalli kui korvpalli, tihti jõuavad selle kõrvalt veel muusikakooli.
Preemia Kultuurkapitalilt
Kultuurkapitali Harju ekspertgrupp määras Piret Urmetile mitmete spordivõistluste korraldamise eest eelmisel aastal 150eurose aastapreemia. Tema eestvõttel toimus Kehras 7 ülemaakonnalist võistlust Harjumaa koolidele.
„Üksi ei teeks ma midagi, kõik need võistlused on organiseeritud koostöös. Abiks oli Kehra spordihoone rahvas, minu endised ja praegused õpilased, nad on olnud ka kohtunikud. Aitas veel ka Harju spordiliit,“ selgitab Piret Urmet.
Lähiajal on Kehras kavas „Kolme suure K“ sõpruskohtumine – Kehra, Kuusalu ja Kose kooli pallimängude turniir, mille kavas on korvpalli- ja võrkpallivõistlused: „Maakonna võistlused toimuvad üks kord aastas, kuid lapsed tahavad teistega sagedamini kohtuda ja võistelda.“
Kehra patrioot
Piret Urmeti arvates on 20 aastat koolitööl läinud kui linnulennul. Mõnikord on tulnud ka tüdimus, kuid kodulinn hoiab teda kinni.
„Jään, kuni siin on sporti armastavaid lapsi ja võimalus tegutseda. Olen Kehra patrioot. Mulle ei meeldi, kui Kehrast räägitakse halvasti. Mõned virisevad, et siin on igav, ei ole midagi teha, kuid minul on alati leidunud tegevust. Neil, kes on ise aktiivsed, pole kunagi igav,“ räägib ta.
Õpetaja on alati valmis kas või tänaval juurde astuma, kui kuuleb, et keegi viriseb, kui halvasti tema kodukohas kõik on ning selgitama: „Näiteks, miks meil ei ole ujulat. Anija vald ei saa seda endale praegu lubada ning tuleb mõelda, mis ujula ehitamisega kaasneb.“
Piret Urmet on seda meelt, et alati ei jää kõik sugugi raha taha. Kui inimesed on ise aktiivsed, leiavad nad võimaluse meelisaladega tegelemiseks. Ta kiidab, et Kehras on korralik spordihoone, kus peale pallimängude saavad lapsed ja täiskasvanud harrastada lauatennist, käia jõusaalis. Möödunud talvel olid korralikud suusarajad, ehk tehakse need ka tänavu.
„Vaid staadioni ehitust oleme oodanud mitukümmend aastat, aga küllap see ükskord tuleb.“
