Meie Kogukonna liikumise noored kutsusid esinema ka ajaloolase ANDRES TARANDI.
Korraldajad Marianne Loik ja Henri Reeder rääkisid valla ajaloost.
Konverentsi üks korraldajatest, ajaloohuviline Marianne Loik rõõmustas, et kuulama tuli nii palju rahvast: „Anname oma koduloolastele aega, et kõik rahulikult ära rääkida.“
Konverentsi „Meenutades meie ajalugu“ korraldasid 27. märtsil noored Henri Reeder ja Marianne Loik ühendusest Meie Kogukond. Kuulajaid ligi 40, valdavalt keskealised ja vanemad.
Teist korda toimunud valla ajalookonverentsi peaesineja oli Andres Tarand, kelle juured on Raasiku vallas: „Meie kodu oli Tõhelgi külas, täpselt Aruküla ja Raasiku jaamade vahel. Polnud kindel, kummale poole kuulume. Vanaema käis leeris kirikus ehk Raasiku poolele, meie käisime koolis aga Arukülas ning tundsime selle paigaga tugevamat sidet.“
Ta rääkis, et ka vanaema põlistalu on sealsamas lähedal: „Loopere talus sündis mu ema. Esimesed märkmed talukohast on pärit juba Rootsi ajast. On üks kaart, millele see koht on märgitud.“
Andres Tarand kinkis noortele oma ajaloolasest ema Leida Tarandi 1930. aastal kirja pandud uurimistöö, kus on palju viiteid kohalikule elule: „Seal on näiteks sõdadest, kirikuõpetajatest, orjusest, talumaade mõisastamisest. Tõenäoliselt leiab iga põline vallaelanik sealt kellegi tuttava.“
Andres Tarand andis korraldajatele üle ka oma ema mälestused ning enda koostatud raamatu „Kassiopeia“: „See raamat on me perekonna sümbol. Pere oli Siberisse laiali saadetud, meie ehk lapsed pääsesime tänu ema nutikusele, olime vanaema pööningul peidus. Raamat jutustab me pere loo.“
Elisabeth Elmend Aruküla põhikooli 8. klassist esitles konverentsil oma uurimistööd vanadest perekonnafotodest, kus möödunud sajandi alguse fotodel oli näiteks sõjaväelane Arved-Johannes Engmaa.
Marianne Loik rääkis Raasiku mõisast: „Mõisal on olnud palju omanikke ning ajalugu ulatub keskaega. 1905. panid mässajad mõisa põlema, praegu on alles pooleldi varisenud varemed.“
Raasiku valla aukodanik Mai Erbe, kes on põhjalikult uurinud Aruküla ajalugu, kõneles Aruküla 2klassilisest kirikukoolist, millest on järele jäänud vaid vundament: „Kool asutati 19. sajandil, kui Kulli tee äärsesse kooli ei mahtunud kõik õpilased ära. Esikus oli keisri pilt, ikoonid ja vene kiriku lambikesed. Kui keegi jäi eesti keele rääkimisega vahele, riputati karistuseks kaela konservikarp.“
Ajaloolane Vaino Napp tegi ülevaate Harju-Jaani kirikust, mille ehitamine läks 1863. aastal maksma 18 000 rubla.
Henri Reeder tegi ülevaate valla aukodaniku, kirjaniku Veera Saare eluloost: „Tema viimane, oma kätega loodud kodu, oli Aruküla mändide all.“
Vallavanem Raivo Uukkivi tervitas konverentsil osalejaid ja tegi ülevaate valla poliitikaelust taasiseseisvunud Eestis: „Uurisin veidi volikogu ajalugu. Alates 1993. aastast on volikogusse kandideerinud 180 inimest, 2 neist on kandideerinud igasse volikogusse ning Avo Möls on olnud iga koosseisu liige.“
