Raasiku ümarlauas kutsuti politseinike ja päästjatega liituma

2074

Raasikul tehti turvalisuse ümarlaudade avalöök, veel on tulemas kokkusaamised Pikaveres ja Arukülas.

Raasiku piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg, sotsiaaltöötaja Karin Möllits ja valla sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg.

Neljapäeval, 31. oktoobril Raasiku rahvamajas toimunud ümarlaua kutsusid kokku Raasiku piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg ja vallavanem Aare Ets. Vallaelanikega tulid vestlema valla sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg, sotsiaaltöötaja Karin Möllits, noorsoopolitseinik Kristo Tamsalu ja noorsooteenistuse vanemkomissar Tiiu Karner. Põhja päästekeskusest olid kohal Ida-Harju piirkonna juht Leho Lõiv ning ennetustöö büroo juht Mait Lillemaa. Eesti Naabrivalvet esindas tegevjuht Marek Väljari. MTÜst Raasiku Tuletõrje rääkisid Harri Aljasmäe  ja  Valdeko  Vaher.  Arut­elule kogunes ligi 10 valla­elanikku.

Anu Metsaorg tutvustas ümarlaua eesmärki: „Tahame muuta meie valla üheskoos turvalisemaks. Lootsime rohkem osavõtjaid, sest turvalisus on ühine mure. Mida rohkem probleeme märgatakse, seda enam neist teatatakse.”

Ta tõdes, et üks suurimaid probleeme on üksikud vanainimesed, kelleni ei jõua turvalisuse kampaaniad ega info, sageli ei luba turvalisusesse investeerida ka raske majanduslik olukord.

Marek Väljari rõhutas, et lisaks enda turvalisusele tuleb mõelda ka teiste peale: „Suitsuandur on hädavajalik, sest kortermajas peavad ka teised elanikud võimalikust ohust infot saama. Kui suitsuandur muretsetakse, pannakse see pahatihti lauasahtlisse või sinna, kus hakkab niiskuse tõttu piiksuma.”

Valdeko Vaher soovitas, et suitsuanduri patareisid võiks vahetada ja kontrollida regulaarselt igal aastal, mitte oodata, kuni need tühjaks saavad.

Naabrivalve tegevjuht rääkis, et on olemas häirenupp, mis maksab 12 eurot kuus: „Nupp käib kummipaelaga ümber käe, sellele vajutamine kutsub välja päästjad. Nupp reageerib ka siis, kui inimene on pikali kukkunud. Samas ei pea kartma, et vajutus tuleb kogemata, nii lihtne see pole. Mõnedes valdades on häirenupud alates märtsist juba kasutusel.”

Ta lisas, et kui inimene on nõus häirenupu eest osaliselt tasuma, siis tõenäoliselt ka kannab seda, sest just tasuta asjad visatakse tihti minema.

Harri Aljasmäe kutsus üles märkama ja tegutsema: “Väga on vaja vabatahtlikke tuletõrjujaid.  Iga  noor  ja  elujõuline  inimene peaks oma kogukonna turvalisuse eest seismiseks valmis olema. Meil on suitsuandureid, kuid ei tea, kellele neid pakkuda.”

Piirkonnapolitseinik märkis, et inimesed ei räägi omavahel piisavalt: „On seltskond aktiviste, kes käivad regulaarselt koos ja osalevad üritustel. Samas on neid, kes ei tule üldse kodust välja ega räägi ka teistega. Võiks olla nii, et iga küla esindajad organiseerivad oma elanikud ohutuspäevadele.”

Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga kommenteeris, et nende maja kasutatakse aktiivselt: „Klubitegevus on hoogne. Käiakse ja küsitakse infot. Info- ja ohutuspäevad on siin väga teretulnud.”

Vallaelanik Ingrid Vaik-Ots pakkus, et teedele võiks panna liikluskünnised: „Raudtee ehitusega on liiklus kolinud Tallinna maanteelt Vahtra ja Meierei ristmikule. Lastel pole enam ühtegi teed, kus rattaga sõita ning teekond lasteaeda on ohtlik.”

Õnnela Metsaorg tõi välja, et probleem on märgistamata talud: „Kui päästeautodes on GPS-süsteemi asemel Regio kaart, ei leita talusid üles.”

Anu Metsaorg lisas, kui ei leita talu üles, helistatakse talle, üldjuhul määratakse teekond taluni kindlaks. Ta lisas, et on plaanis märgistada talud täpsemate koordinaatidega.

Piirkonnapolitseinik kutsus üles abipolitseinike avaldusi täitma: „On väga vaja inimesi, kes aitaksid öösiti patrullimas käia. Edaspidi tahame kindlasti tegevust laiendada ja saada ka valla toetust. Lisaks alaealiste alkoholiprobleemile on Raasikul liikvel narkootikumid. Suur abi  oleks  narkokoerast,  kes  aitab keelatud aineid kiiremini leida.”

Õnnela Metsaorg tõdes, et noortele aitavad kõige paremini karmid näited: „Kooliõpilastele käis rääkimas noortevangla kaplan. Ta rõhutas, et kõik on noore enda valik. Lapsed olid vaikselt ja kuulasid.”

Vallavanem Aare Ets kommenteeris, et ümarlaud kulges plaanipäraselt: „Tundus, et kõik olulised teemad said algatatud. Oleks oodanud rohkem aktiivseid vallakodanikke ja ka volikogu uusi juhte.”

Anu Metsaorg kutsus üles ümarlaudadel osalema: „Need on mõeldud murekohtadest rääkimiseks. Arutame koostööpartneritega, kuidas koduvald turvalisemaks muuta.”

Eelmine artikkelTeeme koos riigi, Stenbockide ja vallaga Kolga mõisaansamblist Lahemaa rahvuspargi uue keskuse
Järgmine artikkelJoaveski rahvamaja avapeol mängis legendaarne bänd VESKIPOISID