Raasiku ralliäss KRISTJAN SINIK: „Oli fantastiliselt edukas aasta.“

3785
Tänavused Eesti rallimeistrid E10 klassis: KRISTJAN SINIK (paremal) ja MARTTI MEETUA (vasakul).

„Ei tohi võtta liigseid riske, tuleb ette näha ohte ja säilitada külma närvi,“ avaldab Eesti meister KRISTJAN SINIK oma edu saladuse.

2014. aasta oli Raasiku rallipaarile Kristjan Sinik-Martti Meetua nii edukas, et nad olid Eesti meistrivõistlustel E10 klassis igal etapil poodiumil ning seitsme etapi kokkuvõttes tulid Eesti meistriks.
Algus kümmekond aastat tagasi
Kümme aastat tagasi kirjutasime Sõnumitoojas Raasiku valla noortest, kes osalesid noorterallidel. Teiste hulgas oli juttu Kristjan Sinikust, kes oli selleks ajaks ostnud endale juba esimesed ralliautod. Algul tegi sõpradega „põllurallit“, sealt sai indu minna meestega võistlema.
2008. aasta alguses Pärnu ringrajal toimunud hooaja avavõistlusel oma Honda CRX-iga kihutades tundis ta ühtaegu nii hirmu kui naudingut. Võistlus läks hästi, J18 klassis ehk kuni 18aastaste noorte seas saavutas Kristjan Sinik esikoha.
Edaspidi osales ta koos Martti Meetuaga rahvarallidel. Juunioriklassist edasi liikus meeste 2WDa klassi, kus võisteldakse kaherattaveolistel väiksema mootorimahuga autodel. Sellest ajast on tema meeldejäävaim võistlus Rapla kardirajal, kus võistles parem jalg kipsis.
„Endalegi üllatuseks suutsin võita,“ sõnab Raasiku rallisõitja, kes saavutas 2009. aastal ka 2WDa klassi kokkuvõttes esikoha.
2012. aastal ostis Kristjan Sinik päris ralliauto, 1992. aasta Nissan Sunny. Sellest peale sõidab ta masinaklassis E10, kus võisteldakse vanemate kui kümme aastat kaherattaveoliste kuni kaheliitrise ilma turbota mootoriga masinatel. Tuli 2014. aasta Eesti meistriks.
Kuigi rallideks eraldi ei treenita, on võitude taga suur töö.
„Eesti meistrivõistlustel on seitse etappi, meie osalesime kuuel. Iga võistluse teekond on üsna kurnav. Enamasti on ühe etapi kogupikkus üle 400 kilomeetri, sellest pisut  üle  100  kilomeetri  on  kiiruskatseid,“ kirjeldab Kristjan Sinik.
Iga kiiruskatsega saab tutvuda paar-kolm korda: „Esimesel korral märgime legendi vahemaad, kurvid ja teeme märkmeid. Teine läbimine on kontrolliks, kas kõik sai korrektselt kirja ning vajadusel saab teha legendis parandusi.“
Koht stardijärjekorras arvutatakse eelnevate võistluste kiirustabeli alusel, kiiremad on eespool. Ühelt etapilt on võimalik koguda kuni 28 punkti. Igal rallil on üks punktikatse, kus kolm kiiremat saavad lisapunkte.
„Meie kogusime sel hooajal 116 punkti. Eesti meistrivõistluste absoluutarvestuses andis see 128 osaleja seas 17. koha,“ ütleb Kristjan Sinik.
Uus hooaeg lahtine
Raasiku  rallimeister  tõdeb,  et  al­gav hooaeg on suure küsimärgi all, kuna autoralli on väga kulukas spordiala ja sponsorite leidmine pole kerge. Ta on väga tänulik Väino Merjamaale, kes on võtnud enda kanda suure osa hoolduspargist ja võistlusauto transpordist.
Edasise  võistlemise  teeb  keeruliseks  ka  see,  et  kaardilugeja Martti Meetua ei soovi enam jätkata.
„Lõppenud hooajal oli meil koos kavas sõita trenniks vaid üks rallisprint. Oleme lapsepõlvesõbrad, koos Raasikul kasvanud ja otsustasime proovida. Martti jaoks oli see esimene kord täiskiirusel ralliautos kaarti lugeda. Kuna kõik sujus, mõtlesime, et sõidame veel kodulähedasel Harju rallil. Ootamatult saime poodiumile – kolmanda koha. Kuna hooaeg läks tõusvas joones, autoga probleeme polnud ja punktitabel tõotas kokkuvõttes head positsiooni, oli raske pooleli jätta. Kuid edasise osas on Martti öelnud kindla „ei“,“ räägib Kristjan Sinik.
Ta lisab: „ Ei ole lihtne leida inimest, kes on nõus suure osa palgast loovutama selleks, et istuda ralliauto kõrvalistmel ja legendi ette lugeda. Samas on kaardilugeja vastutus üsna suur, üks eksimus võib kaasa tuua ränga tagajärje.“
Seda, et ta ise rallispordist loobuks, ei kujuta Kristjan Sinik ette: „Jätta hobi, millega olen suure osa elust olnud tihedalt seotud, on umbes sama, kui hoida elukutseline pianist eemal klaverist. Mina tahan ralliga jätkata ja seada endale veel kõrgemaid sihte.“