Kaer avab Raasiku Elektri tehase kontorihoone esimesel korrusel uksed reedel, 1. septembril.
Neli aastat Kuusalu keskel peatee ääres Konsumi majas kohvikut-baari pidanud Kaer on olnud alates 9. augustist suletud. Ruumide omanik on Coop ehk Konsum, kes plaanib olemasolevat kauplust laiendada. Kaera pidajad on end sisse seadnud Raasiku alevikus AS Raasiku Elekter kontorihoones.
Kohvikupidajad on Marge Meigas ning Karin Viskar-Pärn, kes elavad mõlemad Kuusalu vallas.
Karin Viskar-Pärn rääkis, et kuulsid Kuusalu Konsumi laienemisplaanist aasta alguses: „Konsumi palgatud arhitektid tulid vaatama, kas saavad teha laiendustöid. Selgus, et on võimalik ning peame välja kolima. Võtmed anname üle käesoleva nädala jooksul.”
Kuna kohvikupidajad Kaera täiesti sulgeda ei soovinud, hakkasid otsima uut kohta. Esmalt Kuusalu vallas, kus tuttav ja kodune: „Selgus, et polnud kusagil vaba pinda. Raasikul elav sõbranna soovitas, et uurige Raasiku Elektrist. Meile vastas Margit Sinik, kes oli väga positiivne ja abivalmis, näitas ruume ning rääkis ettevõtte juhtidele meie plaanist. Peagi lõime käed. Raasiku on meile võõras, polnud seal enne õieti käinudki. Samas on hea meel, et pole Kuusalust eriti kaugel. Kuulsime, et ka Meierei poest saab sooja toitu, kuid eraldi söögikohti Raasikul rohkem pole, saame olla esimesed. Loodetavasti tuleb kohvikupidajaid veel, meil poleks selle vastu midagi.”
Kui kohvikupidajad esimest korda Raasiku Elektri kontorihoone esimesel korrusel asuvaid ruume nägid, hakkas mõte liikuma: „Kunagi oli ruumis söökla. Söögisaal on heas seisus, hiljuti remonditud. Ruumi renditi välja tähtpäevade pidamiseks. Interjöör oli nii kena, ei tahtnud väga midagi muuta, seintel on lausa maalid, mille autor Georg Liiva.”
Karin Viskar-Pärn lisas, et kehvas seisus oli köök: „Seal olid nõuka-aegsed punased põrandaplaadid, viskasime välja ka vanad supipotid. Tegime oma jõududega köögis remonti, kolisime Kuusalust ära kogu oma köögitehnika.”
Välja tuli lõhkuda plekk-voodriga kiviahi. Selle asemele ehitasid kohvikupidajad kasutatud mööblist baarileti. Remonti tegid nad oma raha eest, projektirahasid pole kusagilt saanud.
Võrreldes Kuusaluga, kus Kaer asus aleviku südames, ollakse Raasikul asula keskmest paar kilomeetrit eemal Tehase piirkonnas. Karin Viskar-Pärn lausus, et klientide vähesust nad ei karda: „Siin on ka avar õueala, saab istuda väljas värske õhu käes. Praegu arutame maanteeametiga, et saaks nõusoleku panna Tehase ja Meierei tee risti kohviku reklaam. Juba enne avamist on elevust palju, on käidud uudistamas ja tehase töötajad rõõmustavad, et ei pea enam sööki kodust kaasa võtma. Oleme võtnud ühendust ka Raasiku Õlletehasega, tahame hakata müüma nende toodangut.”
Ta sõnas, et esialgu on plaanis olla avatud igal päeval: „Vaatame, mis ajal käima hakatakse, vastavalt sellele määrame edaspidi lahtiolekuajad.”
Menüü on nad koostanud sarnase, kui oli Kuusalus: „Valmistame kõike ise kohapeal, valmistoitu sisse ei osta. Nagu Kuusalus, on plaanis endiselt pakkuda ka peolaudasid, need olid meil väga populaarsed.”
Kaera nimetab Karin Viskar-Pärn perefirmaks: „Marge Meigas on minu tädi. Ta on õppinud heade kokkade käe all, oli Kaera looja ning nelja sealoldud aastaga oskusi arendanud. Peolaudade tellijatel olid vahel uskumatud soovid, kõik suutsime ära täita. Tulin talle appi ning mulle hakkas kohvikupidamine väga meeldima. Kahe väikese lapse kõrvalt sobib perefirmas askeldamine mulle hästi. Raasikul hakkame Marge Meigasega aega kahepeale jagama. Püüame esialgu võimalikult palju oma jõududega hakkama saada.”
Kuusalus oli Kaeras väga populaarne piljardilaud, toimusid turniirid. Lauda kohvikupidajad kaasa ei võtnud, see poleks uutesse ruumidesse mahtunud ega sobinud.
