Möödunud neljapäeval, 10. augustil avati Raasiku kelgumäe kõrval rataste, rulade ja rulluiskudega sõitmiseks mõeldud pumptrack – kurviline lainetega trikirada. Eestikeelset käibele läinud nimetust pump-track´il veel pole, Henri Kalm Raasikule trikiraja planeerinud ja ehitanud Hevent Ehitus OÜst pakkus ühe variandina välja lainerada.
„Väga äge asi on valmis saanud,“ kiitis Raasiku vallavanem Raul Siem avamisel, kui andis Hevent Ehituse juhile üle vallavalitsuse tänukirja.
Avamisel olid kohal MTÜ Keerdtrepp trikiratturid eesotsas Kehrast pärit Mikael Parmaniga, kes viis kohalike noorte seas läbi teadmiste kontrolli, mida pumptrack´il teha tohib, mida mitte. Trikisõitjad näitasid lastele-noortele ette, milliseid pöördeid ja saltosid saab lainerajal harjutades trikirattaga teha. Vihma tõttu jäi avamiseks plaanitud ekstreemspordi töötuba ära, selle viisid Keerd-trepi sõitjad Raasikul läbi esmaspäeval.
Harjumaa esimene hüpetega rada
Raasiku laineraja projekteerinud ja ehitanud Henri Kalm rääkis, et tegu on Harjumaa esimese hüppeliiniga lainerajaga – sellel on kaks hüpet, mis on mõeldud spetsiaalselt trikkide harjutamiseks.
„Lisaks on see esimene pumptrack, mille kõrval on õpperada erinevate elementidega, mis imiteerivad liikluses ettetulevaid olukordi,“ sõnas ta.
Lainerajal saab sõita igat tüüpi jalgrataste, jooksurataste, tõukerataste, rulade ja rulluiskudega, õpperada on suunatud jooksu- ja jalgratastega sõitjaile.
Küsimusele laineraja pikkuse kohta vastas Henri Kalm: „Raasiku rada on Eesti mõistes pigem suur, kuid pikkus on neile radadele väga vale indikaator. Pikkus ei ole oluline, raja headuse määrab enamasti elementide mitmekesisus. Raasiku rajal on näha mitmed ühenduskohad, kust on võimalik rada läbida eri viisidel, eri trajektooridel, see annab võimaluse teha oma sõidus muudatusi. Lisaks pakub hüppeliin piiramatul hulgal võimalusi trikiõppeks, harjutades võib teha järjest keerulisemaid trikke.“
Ta kinnitas, et isegi algajale ei ole Raasiku lainerada ohtlik, kuna ka kõige kõrgem punkt, kust hoogu võtta, on 1,2 meetrit kõrge: „See tähendab, kui ei oska sõidutehnikat, kuidas hoogu saada, siis ei ole sellel rajal võimalik suurt hoogu saada. Väntamisega seda ei saa, vändata on sellel rajal väga ebamugav. Mida rohkem sõidutehnikat valdad, seda rohkem oskad ka ohte ette näha ja vajadusel näiteks kukkudes reageerida.“
Ta lisas, et kõige ohtlikum on lainerajal sõita ilma turvavarustuseta, oma võimeid üle hinnata või sõita sõidusuunaga risti.
MATA toetusel ehitatud rada
Ka Mikael Parman hindas Raasiku laineraja väga heaks: „Õiged inimesed tegid, nad on ise sõitjad, teavad, mida jälgida.“
Henri Kalm kiitis Raasiku laineraja rajamisel väga head koostööd Raasiku Valla Spordi endise juhi Kadri Keskülaga: „Tal oli kohe alguses suur visioon, leidis ka rahastuse ja lõi võimaluse sellise pargi ehitamiseks. Suhtlesime temaga palju, aitasime võimalikku lahendust kokku panna, hiljem ka projekteerisime.“
Raasiku rattapargi tegemine läks maksma 142 778 eurot. Sellest 75 protsenti ehk 107 083,50 eurot eraldas maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA) Riigi Tugiteenuste Keskus, 25 protsenti ehk 35 694,50 eurot oli Raasiku valla omaosalus.
Mullu MATAsse taotlusse kirjutanud Kadri Kesküla ütles, et pumptrack´i ehitamine oli kirjas valla arengukavas. Seda kavandati alguses Arukülla, kuid seal valitud asukoht ei sobinud: „Uue koha leidsime arutelude tulemusel Raasikule ja minu meelest sai see parim.“
Ka valminud lainerada hindas ta suurepäraseks.
„Sellise objekti puhul annavad kõige asjakohasema hinnangu kasutajad. Raasiku lapsed võtsid rattaraja aktiivselt kasutusele juba enne avamist, Aruküla lapsed sõitsid selle avamisjärgmisel päeval Raasikule juba hommikul kella seitsmese rongiga,“ lausus Kadri Kesküla.