„Oleme arutanud, et edaspidi võiksime oma teenustega laieneda Loksale. Kindlasti on sealgi selliste teenuste vajadus olemas, kuid praegu puudub ülevaade, kui paljud seda vajaksid. Meie arengukoosolekul osales ka Loksa sotsiaalnõunik ning kavandame koostööd,“ sõnas MTÜ Kuusalu Hoolela juhatuse liige, tegevusjuhendaja Kaie Ustav.
Üle 6 aasta tagasi asutatud MTÜ Kuusalu Hoolela ruumid on Kuusalu tervisekeskuse keldrikorrusel. Kuusalu Hoolela pakub psüühilise erivajadusega inimestele igapäevaelu toetamise, toetatud elamise ja töötamise ning pikaaegse kaitstud töötamise teenust. Kliente on kokku keskmiselt kahekümne ringis, teenust tellib ja selle eest tasub riigi esindajana sotsiaalkindlustusamet.
Hoolela kliente näeb toetatud töötamise teenuse raames sageli Kuusalu alevikus ja mujal vallas heakorratöid tegemas, Allika külla rajatud aiamaal toimetamas, kortermaju koristamas ja Hoolela ruumidesse asutatud pesumajas töötamas.
Tegevusjuhendajaid on 7: peale Kaie Ustavi veel Elina Aasa, Maria Prääts, Tagni Jõeleht, Anne Jane Luik, Margit Kruusakivi ja Taavi Ustav.
Tänavu valmis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel ülevaade MTÜ Kuusalu Hoolela arenguvajadustest ja tegevuskava aastateks 2023-2027. KÜSK toetas projekti „MTÜ Kuusalu Hoolela arenguhüppe ettevalmistus 2023“ 3965 euroga. Arenguekspert oli Katrin Suursoo. Dokumendi valmimiseks tegid Hoolela töötajad koostööd klientide ja nende pereliikmetega, vallavalitsuse, sotsiaalkindlustusameti ja piirkonna teiste asutustega, kes pakuvad samuti teenuseid psüühilise erivajadusega inimestele. Mentor oli Tapal tegutsev MTÜ Virumaa Tugiteenused.
Kaie Ustav: „Tunnetasime, et palju oleme panustanud sotsiaalsesse ettevõtlusse ehk ärilisse tegevusse – pesumaja käivitamisele ja tööshoidmisele, koristamisteenuse pakkumisele ja aiamaa arendamisele. Oli aeg vaadata ka muud hoolekandeteenuste osutamises – meie tegevust klientide ja töötajate vaates.“
Sotsiaalkindlustusametil on plaan anda erihoolekande teenuse korraldamine riigilt üle kohalikele omavalitsustele. Kaie Ustavi sõnul on küll kinnitatud, et see ei muuda midagi, kuid tegelikult ei tea, mida selline muudatus kaasa toob.
„Tegime tegevuskava olukorras, kus puudub teadmine tuleviku osas, kuid oleme optimistlikud ja lootuses, et Kuusalu Hoolela saab teenuseid edasi pakkuda. Klientidele ja nende peredele on see oluline, psüühiliste erivajadustega inimestele on tähtis kindlustunne ja stabiilsus – et inimesed, kes nendega tegelevad, oleksid võimalikult samad,“ ütles ta.
Asendustöötajad ja perede kaasamine
Tegevuskavas on kirjas personalikoolitused ning asendusteenuse väljatöötamine. Kaie Ustav selgitas, et sotsiaalvaldkonnas on töötajatele ranged nõudmised, töö on psühholoogiliselt raske, kuid puudub asendusteenuse süsteem, nagu on näiteks põllumajanduses.
„Tuleks hakata süsteemi parandama, et sellistel väikestel organisatsioonidel, nagu oleme meie, ei tekiks stressi ega suurt koormust, sest asendustöötajaid pole. Soovime klientide peresid rohkem kaasata ja teha koostööd teiste sarnaste organisatsioonidega. Rohkem tahame pöörata tähelepanu personali motiveerimisele. Pesumaja ruumide taguse toa tahame teha privaatseks tööruumiks, kus töötajad saavad oma probleemidest rääkida, kliendid omaette olla. Praegu oleme Kuusalu Hoolela köögi- ja kontoriruumides kõik koos – nii kliendid kui ka tegevusjuhendajad.“
Ta lisas, et eesmärk on tagada kvaliteetset erihoolekandeteenust, ja seda ka neile, kes seni ei ole Hoolela kliendid: „Me kliendibaas on vähenenud, osad on jäänud vanaks või suunatud teisele teenusele. Kuusalu vallas on perekondi, kes toimetavad psüühiliste erivajadustega lapsega iseseisvalt, kuid kui laps hakkab saama 40aastaseks, võib tekkida olukord, kus vanemad enam ei suuda tegeleda senisel tasemel. Suurema osa võimalikest klientidest oleme kaasanud teenustele, aga vallas on ka neid, keda pole diagnoositud. Paljud teenusele võetud kliendid leidsime tugiisiku programmi abil.“
Ta märkis veel, et arenguekspert pakkus tegevuskava väljatöötamisel, kuidas Hoolela võiks seniseid kogemusi arvesse võttes luua vastava kompetentsikeskuse: „Meie oma mõtetes selleni pole jõudnud, kuid praktikabaasina võiksime Hoolelat pakkuda ka teiste piirkondade inimestele. Tulevikus võiks me tugipunkt olla Loksal. Sealt käib praegu Kuusallu üks klient, vajadus on kindlasti suurem.“
Aiamaja, rattakuur ja muud investeeringud
Üks suur investeering erihoolekande valdkonnas oli 2020. aastal Euroopa Sotsiaalfondi toel TET-maja ehk toetatud elamise teenuse maja ehitamine Kuusalu alevikku nii-öelda Õnne maja asemele. Projektis oli ka rattakuur, mis jäi raha kokkuhoiu tõttu tegemata. Seepärast hoiavad kliendid oma jalgrattaid elumaja koridoris.
Ka oleks vaja Allika külas endise koolimaja juures asuvale aiamaale luua paremaid võimalusi näiteks rekreatsiooniks, õppekeskuseks või erinevateks vabaaja veetmise võimalusteks. Aiamaa rendileping hakkab lõppema, Kaie Ustav loodab, et vald pikendab lepingut.
Tegevuskavas on kirjas veel investeeringud turundustegevusse – kodulehe uuendamine, Facebook.
Kaie Ustav: „Tegevuskava täitmine peab tagama me teenuste kvaliteedi. Üks oluline eesmärk on parandada koostööd vallavalitsusega, vähemalt kord kvartalis võiksime kokku saada, vahetada infot. Tegevuskava koostamise ajal jõudsime tõdemusele, et oleme küll oma senise tegevusega üldjoontes rahul, aga alati saab paremini. Kandideerisime sotsiaalameti kvaliteedihindamisse, meid tullakse peagi hindama, antakse ülevaade hetkeolukorrast ja ettepanekud edasiseks.“