Raa­si­ku pe­rearst: se­nis­te ko­gus­te­ga vakt­si­nee­ri­mi­sel me abi ei va­ja

Toi­me­tu­se poo­le pöör­dus Raa­si­ku pe­rears­ti ni­mis­tus­se kuu­luv nai­ne seo­ses mu­re­ga oma ea­ka ema pä­rast. Ta rää­kis, et ema on veel vakt­si­nee­ri­ma­ta, ja kü­sis, miks ei võiks prae­gu, kui pe­rears­tid ja õed on vakt­si­nee­ri­mi­se­ga üle koor­ma­tud, ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed nei­le ap­pi min­na.

„Lu­ge­sin le­hest, kui pal­ju on saa­nud pe­rears­tid vakt­sii­ne ja rõ­hu­ta­tak­se, et ea­kaid on va­ja kii­res­ti vakt­si­nee­ri­ma kut­su­da. Tal­lin­nas kor­ral­da­ti vakt­si­nee­ri­mis­tal­gud, aga sin­na keh­va ter­vi­se­ga va­nai­ni­mest ei vii. Kas ei võiks sel­list vakt­si­nee­ri­mist kor­ral­da­da oma pe­rears­ti juu­res?“ kü­sis ta ning pak­kus, et ars­ti­de koor­mu­se vä­hen­da­mi­seks võik­sid val­da­de sot­siaal­töö­ta­jad ini­me­si lä­bi he­lis­ta­da ja vakt­si­nee­ri­ma kut­su­da.

Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp kin­ni­tas, et on pe­rears­ti­de­le lu­ba­nud abi, kui neil vaid va­ja: „Prae­gu ei ole nad meie poo­le pöör­du­nud. Tean ini­me­si, kes on pak­ku­nud end ea­kaid vakt­si­nee­ri­mi­se­le trans­por­ti­ma, aga se­da po­le ol­nud tarvis. Ka val­lal on või­ma­lik trans­por­dia­bi pak­ku­da. Val­la­va­lit­su­se töö­ta­jad ei saa ha­ka­ta ini­me­si vakt­si­nee­ri­ma kut­su­ma, meil puu­dub pä­de­vus sel tee­mal nen­de kü­si­mus­te­le vas­ta­ta.“

Raa­si­ku pe­rearsti An­na Prist­roms­ka­ja sõ­nul kü­sis val­la­va­nem te­malt al­les möö­du­nud nä­da­lal, kas saab kui­da­gi ai­da­ta: „Tä­na­sin ja üt­le­sin, et pa­nen sel­le kõr­va ta­ha, aga prae­gu ei näe, kui­das vald saaks meid ai­da­ta.“

Pe­rearst sel­gi­tas, et kui sot­siaal­töö­ta­ja­tel ise­gi oleks ae­ga ini­me­si vakt­si­nee­ri­ma kut­su­da, siis ena­mas­ti ta­ha­vad kut­su­tud täp­sus­ta­da en­da ter­vi­seand­meid ning he­lis­ta­vad ter­vi­se­kes­ku­ses­se: „Nii et see oleks to­pelt­töö, na­gu­nii rää­gi­tak­se veel ka meie­ga.“

Ta li­sas, et vakt­si­nee­ri­mi­sand­me­te jaoks ka­su­ta­vad pe­rears­ti­kes­ku­sed prog­ram­mi, ku­hu teis­tel juur­de­pää­su ei ole, ning nad ei saa lu­ba­da, et veel kee­gi hak­kaks sin­na ini­me­si re­gist­ree­ri­ma.

„Oleks mõis­te­tav, kui sel­list as­ja or­ga­ni­see­ri­taks riik­li­kult. Erak­lii­ni­ku­te kett võ­taks vakt­si­nee­ri­mi­se en­da üle­san­deks, ren­diks bus­sid ja saa­daks need kind­la­tel ae­ga­del igas­se oma­va­lit­sus­se. Prae­gus­te vakt­sii­ni­ko­gus­te­ga tu­le­me me toi­me, jõua­me ini­mes­te­le he­lis­ta­da, ko­ha­le kut­su­da ja vakt­si­nee­ri­da,“ üt­les An­na Prist­roms­ka­ja.

Raa­si­ku pe­rears­ti ni­mis­tus on roh­kem kui 2000 ini­mest, neist ris­ki­rüh­mas üle 500: „Mee­dia kau­du on jää­nud ini­mes­te­le mul­je, et ko­gu Tal­linn on ju­ba ära vakt­si­nee­ri­tud, aga meie siin maal joo­me koh­vi. Kuid ole­me tei­nud li­gi 300 kaitsesüsti, ris­ki­rüh­mast on vakt­si­nee­ri­tud peaae­gu kolm­vee­rand.“

An­na Prist­roms­ka­ja rää­kis, et sa­ge­li he­lis­ta­vad või kir­ju­ta­vad su­gu­la­sed kor­du­valt, kü­si­vad, mil­lal nen­de ea­kas lä­he­da­ne vakt­si­nee­ri­tak­se, an­na­vad tea­da, et on sel­lest vä­ga hu­vi­ta­tud: „Kui see aeg jõuab kät­te, he­lis­ta­me ja kut­su­me va­na-i­ni­me­se ko­ha­le, sel­gub, et te­ma on ka­te­goo­ri­li­selt vas­tu. Meil ei ole sund­vakt­si­nee­ri­mi­ne, ini­me­ne ise peab ot­sus­ta­ma. Olen sel ju­hul paa­ril kor­ral and­nud või­ma­lu­se lä­he­das­te­ga lä­bi aru­ta­da ja mei­le siis uues­ti tea­da an­da.“

Ta sel­gi­tas, et Hai­ge­kas­sast saa­dud ris­kig­ru­pi ni­me­kir­jas ei ole ai­nult ea­kad, vaid kõik, kel­lel on ris­kig­rup­pi lii­gi­tu­vad hai­gu­sed: „Meie reas­ta­si­me nad va­nu­se jär­gi, prae­gu te­ge­le­me eel­kõi­ge ea­ka­te­ga. Üle 80aas­ta­sed on suu­res osas vakt­si­nee­ri­tud. Tih­ti he­lis­ta­tak­se ju­tu­ga, et pan­ge mi­nu ema ee­lis­jär­je­kor­da, tal on vä­ga pal­ju hai­gu­seid. Mis ee­lis­jär­je­kor­da me pa­ne­me, kui igal üle 80aas­ta­sel on oma „me­nüü“ hai­gu­si?“

Kui sel­lis­te he­lis­ta­ja­te pu­hul ars­tid tea­vad, et ini­me­sel on kin­del soov vakt­sii­ni saa­da, siis Raa­si­ku ter­vi­se­kes­ku­ses on eral­di ni­me­ki­ri ka neist, kes on vakt­si­nee­ri­mi­se­le ka­te­goo­ri­li­selt vas­tu: „Üks pat­sient, kes he­lis­tas muu mu­re­ga, soo­vis, et me ei hak­kaks min­gil ju­hul tal­le vakt­sii­ni pak­ku­mi­se­ga he­lis­ta­ma. Üt­les, et te­da see vä­ga är­ri­taks ja ta ei vas­tu­taks oma reakt­sioo­ni eest.“

An­na Prist­roms­ka­ja sõ­nul on ka Ast­ra­Ze­ne­ca üm­ber toi­mu­nu pal­jud ini­me­sed nii­võrd ära hir­mu­ta­nud, et se­da vakt­sii­ni ei soo­vi­ta. Ku­na saab tel­li­da mi­ni­maal­selt 100 doo­si, oli Raa­si­ku pe­rears­ti­del vii­mas­te doo­si­de jaoks soo­vi­jaid ras­ke lei­da: „Ini­me­sed, kes on nõus sel­le vakt­sii­ni­ga, või­vad mei­le tea­da an­da. Kui­gi mi­nu tea­da on prae­gu Ast­ra­Ze­ne­ca ja­ga­mi­ne pe­rears­ti­de­le pea­ta­tud.“