Sel nädalal 17. sünnipäeva tähistav noor jalgpallur RENNO SOOSAAR Raasikult kutsuti sel suvel esimest korda Eesti noortekoondise kokkusaamisele.
Augustis Peterburis toimunud rahvusvahelisel jalgpalliturniiril mängis Eesti kuni 18aastaste noormeeste koondises esmakordselt Raasiku noormees Renno Soosaar, kes treenib FC Floras. U-18 koondisesse kutsuti juulis 1998. aastal sündinud 23 mängijat, neist käis Venemaal võistlemas 18.
Kas teda ka edaspidi koondisesse kaasatakse, ei oska Renno Soosaar veel arvata, sest pidevalt katsetatakse erinevaid mängijaid, küll aga treenib selle nimel, et jõuda ühel päeval Eesti meeste koondisesse.
Jalgpalliga alustas Jokkeri juures
Suur osa Raasiku poistest on maast-madalast mänginud jalgpalli. Nii läks ka Renno Soosaar 7aastaselt 1. klassi õpilasena Raivo Vaga ehk Jokkeri juurde trenni. Paralleelselt käis ta ka võistlustantsu treeningutel, kuid umbes viis aastat tagasi pidi ajanappuse tõttu valima: kas jalgpall või tants.
„Tants mulle tegelikult eriti ei istunud ning mul ei läinud selles ka väga hästi,“ põhjendab Renno Soosaar, miks ei olnud valiku tegemine keeruline.
Kuna jalgpallis hakkas tal minema järjest paremini, ei heidutanud ka see, et treeningud läksid üha raskemaks: „See sundis ennast asja veel tõsisemalt võtma.“
Võistlemas käisid Raasiku poisid sel ajal peamiselt lähiümbruses – Kostiveres, Lool, Kehras. Mõne aasta pärast, kui osa noormehi oli treeningutest kõrvale jäänud, otsustas treener saata andekamad ja töökamad Eesti ühte tippklubisse Florasse, kus oli tase tunduvalt kõrgem.
„Algul läks sinna Herol Riiberg, seejärel olid nad valmis Raasikult vastu võtma ka teisi poisse, kes soovisid edasi areneda. Läksime tookord sinna neljakesi,“ sõnab Renno Soosaar, kes on FC Flora juures nüüdseks treeninud neli aastat.
Kuna ta õppis sel ajal Raasiku põhikoolis, tuli sageli sõita pärast koolipäeva Tallinnasse treeningule: „Esialgu päris iga päev ei pidanud minema, veidi treenisime Jokkeriga ka Raasiku saalis.“
Nüüd õpib Renno Soosaar gümnaasiumi 11. klassis. Pärast põhikooli lõpetamist valis gümnaasiumi just selle järgi, et oleks lihtsam trennis käia – Pärnu maantee ääres asuv Tallinna Ühisgümnaasium on A le Coq Arena staadionile lähim kool. Treeningud on nüüd igal argipäeval, nädalavahetusel on võistlused. Vaid suvel oli pikem paus ehk kaks nädalat puhkust.
Kooliajal algab noore jalgpalluri päev hommikul kell 7.30, pärast trenni jõuab koju kella üheksa paiku õhtul. Kui on väga palju koolitöid, on ta mõne trenni jätnud ka vahele – kool ei tohi kannatada ning seal on Renno Soosaar peamiselt nelja-viieline.
FC Flora duubelmeeskonnas
Renno Soosaar selgitab, et Floras on palju „satse“ ehk eri vanuses ja tasemega meeskondi. Tema mängis käesoleva hooaja esimeses pooles veel FC Flora III võistkonnas, mis osaleb Eesti meistrivõistlustel samuti esiliiga B-s nagu ka Renno Soosaare endine koduklubi Raasiku FC Joker. Nüüd on Raasiku noormees jõudnud FC Flora duubelmeeskonda FC Flora II, mis kuulub esiliiga paremikku.
„Sel suvel on mul läinud väga hästi,“ rõõmustab ta ning lisab, et ainult ühistreeningutest edasijõudmiseks ei piisa, pidevalt tuleb ka ise end paremasse vormi aidata, käia näiteks jõusaalis.
Peale selle on ta vabal ajal koos isaga sageli Kostiveres võrkpalli mängimas. Vanemate toetust peab noor jalgpallur suure tahtmise ja jalgpalliarmastuse kõrval üheks oma edu võtmeks.
Kui Jokeris alustas Renno Soosaar ründajana, siis nüüd on kaitsemängija. Ta selgitab, et ründaja peab olema kiire ja agressiivsem, nii pikkadest jalgpalluritest kui tema saavad tavaliselt kaitsemängijad. Renno Soosaar on 1.89 meetrit pikk.
Kui kaugele soovib jalgpallurina jõuda, ei ole Raasiku noormees unistanud. Arvab, et tipptasemele jõuda on väga raske, selleks tuleb treenida ilmselt veel palju kordi rohkem, kuid Eesti parimasse ehk Premium liigasse ja riigi meestekoondisesse pääsemise on eesmärgiks seadnud küll.
„Praegu on mul igatahes kõva tahtmine teha tenni, edasi areneda ja saada järjest paremaks,“ kinnitab Renno Soosaar, kes käib igal võimalusel kaasa elamas ka oma endisele koduklubile FC Joker ning on nende kodumängudel sageli pealtvaataja.
„Näha, kuidas teised mängivad, on üks põhilisi õppematerjale, seetõttu vaatan ka telerist sageli jalgpallimänge,“ lausub ta ning lisab, et just Jokeri esindusmeeskonnale elab ise väga kõvasti kaasa: „Ja neil läheb ju praegu väga hästi.“
Renno Soosaar ei välista võimalust, et ehk saab kord ka teda ennast näha kodumeeskonna koosseisus mängimas.
