Kuusalu valla rannakülade keele-entusiastid avasid Leesi rahvamajas Rannakiele Pesakase.
Viinistu külaselts korraldas laupäeval, 29. augustil muinastulede öö kogupereüritusel seminari „Ühtne kogukond – traditsioonid ja tulevik“. Kõne all oli kohaliku rannakeele säilitamine ja edasikandmine.
Ühe peaesinejana kõneles seltsingu ehk kampa Rannakiele Üäks liige Riina Laanetu Tsitre külast. Ta tegi ülevaate, mida on Juminda ja Pärispea poolsaarel kõneldud rannakeele heaks viimasel ajal ära tehtud ning toonitas, et seltsing on avatud kõigile, kes selle keele vastu huvi tunnevad.
„Virve küla muinastulede ööl esitletakse rannakeelsete tekstidega seinakalendrit 2016. aasta kohta. See on juba teine sarnane kalender, esimene tehti 2015. aasta kohta. Jätkame rannakeele sõnaraamatu kokkupanekut, see on pikaaegne protsess. Ning usun, küll edaspidi jõuame ka rannakeelse aabitsani, nagu on olemas setu ja kihnu keele aabitsad,“ lubas ta.
Seltsing käib koos kaks korda aastas, kampa oodatakse kõiki, kes soovivad kaasa mõelda ja aidata rannakeele säilimise hüvanguks.
Grupp huvilisi hakkas rannakeelega põhjalikumalt tegelema ligi kolm aastat tagasi. Üks esimesi suuremaid ettevõtmisi oli 2013. aasta märtsis, kui pohiranna keele paarkümmend oskajat kogunesid Leesi rahvamajja, kaasas vanad pildid ja ajaloolised asjad. Ligi kolme tunni jooksul räägitud jutud filmiti, ülesvõetut on kasutatud Laurentsiuse Seltsi tellimusel kokkupandud DVD-l „Kus on minu pesakane…“.
Riina Laanetu: „Töötasin aastatel 2010-2013 Kolga muuseumis, Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa tuli rääkima soovist teha rannakeelest filmi. Umbes samal ajal sain kokku Ene ja Jaan Velströmiga, kes tahtsid seoses rannakeelega midagi tegema hakata. Viisin nad omavahel kokku, kutsusime appi Maila Velströmi. Koostööst sündis Sulev Valdmaal film ning teistega hakkasime sõnaraamatu ja jututubade asjus edasi tegutsema.“
Kuigi Riina Laanetu elab Tsitres ja on sündinud Mustametsa külas, kuulis ta lapsena ka rannakeelset juttu. Tema emapoolse vanaema kodu oli Juminda poolsaarel. Vanaema sündis Haras, üles kasvas Virvel, Vana-Toomal.
Jututoad ja õppeprogramm
Teoks on saanud Jaan Velströmi idee korraldada rannakeele rääkijate kokkusaamisi. Need on Riina Laanetu sõnul kinnised, sest elu on näidanud, kui on juba üks kirjakeele rääkija hulgas, hakkavad ka teised rääkima kirjakeelt.
„Oleme leidnud inimesi, kes pole aastaid rannakeeles kõnelenud, koolis oli see keelatud, öeldi, et on paha. Mõnedki rannakeelevaldajad ise ei ole endale teadvustanud, kui tähtis ja tore see on, et nad rannakeelt oskavad,“ tõdes ta.
Kokkusaamised on toimunud mitmel pool: Leesil rahvamajas, koolimajas ja Suigul, Kolga-Aablas Vanaõuel, Viinistu kunstimuuseumis, Pärispeal Mäido Roseni kodus, Tapurlas Kass Arturi kinos. Eri kohtadesse minnakse selleks, et haaratud oleksid mõlemad poolsaared ja juurde tuleks uusi inimesi. Kokkusaamistega jätkatakse septembris.
Möödunud aastal koostas Riina Laanetu rannakeele õppeprogrammi. Koos Heli Kendraga Virvelt käidi läbi Kuusalu valla koolid ja lasteaiad. Toetust selleks said nad Kuusalu valla eelarvest. Tutvustati rannakeelseid sõnu, õpetati laulumänge. Seni on käimata Loksa linna õppeasutustes, kuna vastati, et lapsed on mitmesuguste üritustega ülekoormatud.
Riina Laanetu tõdes, et mida suurem kool, seda enam leitakse aega ja õpilasi, kellega mitmesuguseid programme läbi viia, väikeste koolide lapsed ei jõua kõige pakutavaga tegeleda.
Seminari juhatanud emakeeleõpetaja Urve Toompuu lubas, ta seisab selle eest, et algaval õppeaastal pandaks rannakeele tutvustavad üritused varakult Loksa kooli tegevuskavasse.
Õppeprogrammi saab läbi viia ka Leesi rahvamajas ja külas. Kui on suuremad grupid, jagatakse need pooleks, kui ühele tutvustatakse rahvamajas rannakeelt, tehakse teisele seltskonnale matk mööda Leesi küla ja vastupidi.
„Kuusalu rannakiele sanastik“
Ligi poolteist aastat on koostöös Eesti Keele Instituudiga koostatud „Kuusalu rannakiele sanastikku“, kuhu tuleb 6000 sõna ja näidislauset. Sisu hakkab valmis saama, seni pole õnnestunud leida pearahastajat. Kirjutatud on mitmeid projekte, seiiani on saadud äraütlevaid vastuseid.
Praegu pannakse kokku uut projekti ning otsitakse eratoetajaid. Kui õnnestub toetust saada fondidest, on koostajate sõnul lubanud Kuusalu vallavalitsus õla alla panna ja aidata omaosaluse tasumises.
Rannakiele pesakane
Tänavu juulikuust on Leesi rahvamajas avatud Rannakiele Pesakane – omaette tuba, kus laupäeviti saab kella 10-14 tutvuda rannakeelega ning näidatakse, mida on selle propageerimiseks seni ära tehtud.
Riina Laanetu on Rannakiele Pesakase hoidja, teda asendavad vajadusel Ene Velström, Heli Kendra ja Jaan Velström.
Igal laupäeval on üks neist olnud Leesi rahvamajas kohal koos hea rannakeele valdajaga. Nii on käinud pesakases rannakeelt tutvustamas Helve Tamm ja Elsa Kröönström Kolga-Aablast, Meeli Lehis ja Aino Pendis Leesilt, Maila Velström Virvelt, Milvi Manitski Viinistult.
Kuulutused pandi Juminda ja Pärispea poolsaare küladesse ning Leesi poodi. Oli ka laupäevi, kus külastajaid polnud, siis kasutati seda aega keelevaldajatega suhtlemisele, et saada uut materjali sõnaraamatu jaoks. Ka tutvustati neile seltsingu ettevõtmisi ning seni kogutud materjale.
Riina Laanetu märkis, et omaette toa rendi osas on läbirääkimised rahvamaja haldava Pohiranna MTÜga veel lõpetamata, kuid on suur asi, et on koht, kus tööd teha ja materjale hoida.
Meresoidu kalender 2016
Virve külaseltsi eestvõttel tuli äsja trükist „Virve meresoidu kalender 2016“, milles on fotod oma küla meremeestest ja laevadest. Pildiallkirjad on enamasti kirjakeelsed, lisatud jutud rannakeelsed. Ka kõik nädalapäevad ja tähtpäevad on kalendris rannakeeles.
Kalender on välja antud kogukonna omaalgatusena. Trükiarv on 400, hind 3 eurot. See on juba müügil Leesi poes, lähema paari nädala jooksul viiakse ka Pärispea seltsimajja, Viinistu kunstimuuseumisse, Loksa raamatukogusse, Kuusalu valla Loksa teeninduspunkti, Kolga muuseumisse, Viimsi Rannarahva muuseumisse.
Esimene, 2015. aasta rannakeelne kalender on Virve küla kividest ja lugudest nende kohta. Selle väljaandmist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm, trükiarv oli 250. Kalendri said kingituseks valla koolid ja raamatukogud, viidi ka vallamajja ning pandi mitmele poole müüki, jaanuari alguseks oli tiraaž läbi müüdud.
Rannakeele säilitamine
Lahemaa kaitsekorralduskavas
Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuriväärtuste kaitse spetsialist Ave Paulus rääkis seminaril sellest, et Maila Velströmi ja teiste rannakülade inimeste ettepanekul on Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava projekti pandud toetatavateks tegevusteks ka rannakeele säilitamisega seotud ettevõtmised. Edaspidi on võimalik taotleda toetusi teavitustegevuseks, infomaterjalideks ja uuringuteks. Ta kutsus osalema rahvuspargi kultuuripärandi sektsiooni töös.
Viinistu seminaril sai kuulda ka rannakeelset juttu ja laule. Sõnavõttude vahel laulis Kaisa Kaisel rannakeelseid regilaule. Kokkusaamise lõpetuseks õpetas osalenutele laevamängu.
Milvi Manitsiki Viinistult tutvustas rannakeelseid sõnu ja ütlusi. Näiteks tähendab „saad käües käüed“, et kui astud veelompi, saad saapad vett täis. Paljudes peredes kasutatakse rannakülades tänini sõnu „sähku“ ehk elekter ja „potku“ ehk tõukekelk. Elevust tekitas sõna „köhnaus“ – aeglane, saamatu.
Pärispeal üles kasvanud Sirje Mikiver Turbuneemest pajatas rannakeeles Pärispea kividest.
