Raasiku Lustiring tõi lavale 10. näidendi

2276
HELLE VAGA (Amaalie), LINDA WROBEL (Margareeta), LIIVIKA JUKSAAR (Brunhild), THEA IVASK (Tamaara) ja KEITH JUKSAAR (Viktooria).

Näiteringi Lustiring juhendaja HELLE VAGA lavastas näidendi „Mälu“, mis on pühendatud Raasiku rahvamaja 50. sünnipäevale.

Lustiringi juhendaja, näitleja ja lavastaja Helle Vaga sõnas, et otsis lavale toomiseks tükki, mis sobiks naistele. Sobiva tüki, Andrus Kivirähki „Ulja neitsi“ leidis ta Eesti Autorite Liidu kodulehelt. Lavastaja nägemuses sai lugu pealkirja „Mälu“, näidendis osales Raasiku 5 naist ning esietendus oli laupäeval, 29. novembril.
Tamaara rolli mängis Dea Ivask, Linda Wrobel oli Margareeta, Liivika Juksaar mängis Brunhildi, Helle Vaga oli Amaalie ning Keith Juksaar Viktooria.
Helle Vaga sõnas, et leidis tüki käesoleva aasta märtsis: „Alustasime kevadel teksti lugemist, suvel tuli paus sisse ning jätkasime sügisel. Esialgu oli plaanis näidend valmis saada rahvamaja 50. sünnipäevaks, kuid selleks ajaks oli tükk veel toores. Tulime lavale nädal pärast sünnipäeva ning tundub, et see oli täpselt õige aeg, sest jõulukuu pole veel alanud, aga sobib rahvamaja sünnipäeva aega, mis kestab meil kogu sügise.“
Ta jutustas, et Kivirähki tükk jäi silma, sest selles on nii kurbust kui rõõmu: „Panin näidendile pealkirjaks mälu, sest see kipub meid vahel alt vedama. Asjadel peavad olema kindlad kohad, muidu ei pruugi neid enam pärast üles leida. Pahatihti võime rääkida ja meenutada ka juhtumeid, mida pole kunagi tegelikult juhtunud. Mõnes mõttes meenutab lugu veidi Raasiku rahvamaja ajalugu, ka meil polnud pikka aega maja ajalugu kaante vahel.“
Ta iseloomustab näidendit kui saaretädide lugu: „Võrreldes originaallooga tuli oluliselt kärpida Kreeka ajaloo osa, muidu oleks pooleteisetunnine lugu veninud kahetunniseks. Võtsin ühendust Kivirähkiga ja ütlesin, et väikese Raasiku rahvamaja näitering tahab lugu lavastada. Ta oli nõus, lubas meil sellega kõike teha.“
Helle Vaga sõnas, et näidendis oli kaks uut näitlejat, kes varem pole tükkides kaasa teinud: „Esimest korda oli meiega laval 10. klassi neiu Keith Juksaar, kes on me staažika näitleja Liivika Juksaare tütar. Kuna Raasiku kooliga on hea koostöö, nägin, kuidas Keith põhikooliajal laval esines. Mulle jäid kõrva tema hea ja kandev hääl ning kutsusin ta näidendisse. Teine uus näitleja oli Dea Ivask, kes on ka varem näitlemisega kokku puutunud ning kolinud hiljuti Raasikule elama.“
Näidendi kavalehed palus lavastaja kujundada Raasiku kunstnikul Mait Eerikul, kes kirjutas iga osatäitja nime ja foto juurde juhtmõtte, mis oli selle tegelaskuju sõnum.
Lavastaja meenutas, et Raasiku Lustiring sai alguse 1998. aastal: „Päris igal aastal pole näidendiga lavale jõudnud. Oleme selle aja jooksul teinud nii klassikat kui komöödiaid. Lustiringil pole kindlaarvulist koosseisu, vahel tuleb juurde keegi uus või jääb mõni kõrvale.“
Lavastaja rääkis, et uue tükiga oli plaanis minna oktoobris harrastusteatrite festivalile, kuid see plaan jäi katki, sest vahele tuli huvitav pakkumine: „Meiega võeti ühendust Eesti Harrastusteatrite Liidust ning öeldi, et otsitakse truppi, kes on nõus osalema mentorkoolitusel. Olime kohe nõus, ning teatriliit saatis mentoriks Margus Prangli. Koolitus kestis viis tundi ning võtsime näidendi stseenihaaval läbi. Saime temalt hea impulsi ning kiita, et meie häält on lavalt kuulda ning valdame ilusat eesti keelt.“
Ta lisas, et harrastusteatrite festivalile mineku plaanist tuli ajanappusel loobuda: „Selleks ajaks oli meie tükk veel ka toores, koolitus aitas palju kaasa. Küll aga plaanime minna Tabivere külateatrite festivalile, tundub, et sinna sobib see lugu väga hästi. Edasisi esinemisplaane pole veel eriti teinud. Puhkame esietendusest välja ning vaatame, mis saab.“
Raasiku lasteaia juhataja Linda Wrobel sõnas, et oma rolli oli alguses üsna keeruline sisse elada: „Mäluga kimpus oleva vana rannanaise roll tundus üsna keeruline ning erinev sellest, mida ma olen varem teinud. Teen igas uues rollis iseendaga väga palju tööd, püüan aru saada, kuhu pean seda tehes välja jõudma. Näitlejal peab olema publikule midagi öelda. Tähtis on ka grupitöö ja teistega arvestamine. Kohtumisõhtul Andrus Vaarikuga meeldis mulle väga tema mõte, et lavale ei minda ennast näitama, vaid midagi ära tegema.“
Publiku hulgas istunud kunstnik Eve-Ly Villberg lausus, et on näinud Lustiringi kõiki lavastusi: „Seekord oli kena üllatus juba enne etendust, kui publikule ulatati väga stiilselt kujundatud ja rulli keeratud kavaleht. Trupp oli esimest korda sellises koosseisus ning tuli loo ettekandmisega väga hästi toime. Keith Juksaar üllatas siiruse ja loomulikkusega. Linda Wrobel kui kogemustega näitleja särab ikka laval ja esitab oma rolli talle omase sarmiga, olgu või mereröövel.“
Näidendit filmis Harju-Jaani koguduse uus kirikuõpetaja Jaan Nuga: „Palamusel oli mu hobi üles filmida kõik kohaliku algupäraga etendused ja kontserdid. Koopia andsin muuseumile ja sealt said neid näha kõik soovijad. Ka Lustiringi näitemängu salvestuse andsin rahvamaja juhatajale – neil on kindlasti huvitav vaadata, kuidas laval toimuv saalist paistis.“