HELMEN KÜTT leppis Aruküla kultuuriseltsi juhi GARINA TOOMINGASEGA kokku, et eakad lähevad ministi juurde
vastukülaskäigule tuleva aasta veebruaris.
Neljapäeval, 27. novembril külastas Raasiku valda sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt, kes on olnud ametis 8 kuud. Vallavanem Raivo Uukkivi sõnas, et kohtumine oli esialgu planeeritud 1. oktoobriks, kuid lükkus edasi: „Kutsusime ministri külla rahvusvahelisel eakatepäeval, kuid siis pidi ta olema Salme kultuurikeskuses. Seejärel lubas ta tulla hiljem ning täitis oma lubaduse.“
Aruküla kultuuriselts kutsus ministri kõnelema eakate päeva külalisesinejana, kohtumine oli seotud kodanikupäevaga. Teine külaline oli loodusemees Fred Jüssi. Rahvamaja peegelsaalis oli paarkümmend eakat nii Arukülast kui mujalt – Raasikult ja Pikaverest sõidutati huvilised kohale bussiga, sõidu eest tasus Raasiku vallavalitsus.
Minister lubas, et valla eakad on kutsutud veebruaris vastukülaskäigule ministeeriumisse.
Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv minister sõnas, et tunneb Raasiku vallavanemat Raivo Uukkivi pikemat aega ning ta on õige mees õigel kohal ja süda õigel pool ehk vasakul.
Kuna Helmen Kütt on olnud ametis 8 kuud, tutvustas ta end rahvale: „Olen õppinud ülikoolis sotsiaaltööd ning võin öelda, et see töö on maailma ilusaim. Seda tööd jätkub mul alati ja igal pool, ka pärast järgmisi valimisi.“
Ta märkis, et enne ministritööd on ta olnud Viljandi linnavalitsuses sotsiaalameti juhataja ja abilinnapea: „Sotsiaalvaldkonnas oli kunagi kolm eraldi ministrit, kuid koht liideti üheks. Praegune valitsuskoalitsioon otsustas, et kuna Euroopa Liidu toetusvõimalusi on palju ja sotsiaalvaldkonnale kuulub 40 protsenti riigieelarvest, oleks vaja kahte ministrit. Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse on julge, mina poleks julgenud võtta valdkonda, kus on arstid. Mul on sotsiaalala haridus, tean, mida ametnikud räägivad ning saan vajadusel vastu vaielda ega pea alla kirjutama asjadele, milles pole kindel.“
Minister sõnas, et 5,9protsendiline pensionitõus ootab eakaid ees alates 1. aprillist: „On vale öelda, et minister tõstab pensioni. Seda tõstavad Eesti elanikud, kes töötavad ja maksavad makse. Pensioni suurus sõltub sotsiaalmaksude laekumisest. Pean oluliseks tõsta pensionite tulumaksuvaba alammäära, mis on uuest aastast 374 eurot.“
Olulise muudatusena tõi minister välja asenduskodudes hoolduslepingu alusel kasvavate laste pearaha kasvu: „191,80 euro asemel on toetus edaspidi 240 eurot. See puudutab 2000 last ning aitab kaasa, et lapsed ei satu lastekodudesse, vaid pered võtavad nad endale kasvatada.“
Ta sõnas, et tõusevad ka töötutoetus, alampalk ning laieneb matusetoetus: „Riik maksab matusetoetust neile, kes on olnud viimase aasta jooksul toimetulekutoetuse vormistaja. See toetus on viimane, mida riik saab lahkunu omaste heaks teha. Sünnitoetust ju maksame, et öelda tere tulemast neile, kes ilma sünnivad.“
Raasiku abivallavanem Ardo Niinre uuris ministrilt, mis saab õpilaskodudest ning kas see termin veel kehtib.
Minister märkis, et õpilaskodud on sotsiaalsete probleemide leevendamiseks hädavajalikud: „Kavas on, et õpilaskodud on edaspidi tagatud riigigümnaasiumite juures.“
Ministrilt uuriti, millal ka väikesepalgalised hakkavad saama kõrgemat pensionit. Helmen Kütt sõnas, et pension on seotud palgaga: „On väärarusaam, et ühe staažiaasta saamiseks tuleb töötada kolm aastat. Tegelik põhjus on selles, et palk on pensioni kõige suurem määraja ja alampalk on paraku kolm korda väiksem kui Eesti keskmine. Kellel on suurem palk, sellel on suurem pension. See on õiglane, aga väikese alampalga tagajärg.“
Ta tõdes, et seadus on pannud lastele ja lastelastele kohustuse katta oma vanemate ülalpidamiskulud: „Lapsed peavad kasvatama oma lapsi, investeerima nende haridusse. Hooldekodu kohtade puudust pole, loobutakse, sest lapsed ei jõua selle eest maksta.“
Ardo Niinre märkis, et Raasiku valla sõpruskommuunis Rootsis on süsteem, et kui lapsed tahavad panna oma vanemad hooldekodusse, maksab selle eest kohalik omavalitsus, koht tuleb kindlustada kuu aja jooksul.
Minister sõnas, et kuni perekonnas hooldamist pole seadusega muudetud, ei saa Eestis midagi teisiti olla: „Kui see kohustus antakse omavalitsustele, peab see tulema koos riigi rahaga.“
Minister sõnas, et valitsus on teinud seni õigeid otsuseid, aga inimeste arvelt: „Riigivõlg on väike, aga inimeste võlg suur.“
Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas kommenteeris Sõnumitoojale, et eakate pärastlõunad on vallas üsna populaarsed: „Korraldame neid, kui leiame, keda esinema kutsuda või mõne huvitava teema. Uurime, mida eakad soovivad. Tavaliselt oleme teinud eakate pärastlõunaid kaks korda aastas.“
