Raasiku kunstikeldris tehti jõulukinke

2187

Kunstikeldris käivad õppimas nii lapsed kui täiskasvanud.
MAIT EERIKU juhendamisel on soovijad saanud Raasiku kunsti­keld­ris teha savist ehteid, kellukesi ja muud, mida jõuludeks kinkida.
Kunstikelder avati Raasiku rahvamajas poolteist aastat tagasi MTÜ Tuulekell eestvõttel. Kohaliku omaalgatuse programmi ja hasartmängumaksu nõukogu abil osteti 37 000 krooni maksnud keraamikaahi, Raasiku vallavalitsus aitas tasuda omaosalust ning remontida keldriruumid.

„Kuigi meie keraamikaahjuga saaks isegi putru keeta, oleme seni teinud peamiselt keraamikat ja klaasisulatust,“ ütleb kunstikeldri juht Mait Eerik.

Ta selgitab, kui savist voolitud esemed – kruusid, ahjupotid, ehted, kellukesed jm – valmis, peavad need umbes nädala kuivama ning seejärel pannakse keraamikaahju eelpõletusse, et muuta nad tugevamaks.
Pärast seda glasuuritakse ning siis lähevad uuesti ahju. Keraamikaahi võimaldab nii madal- kui kõrgkuumusel põletust, temperatuurid on vastavalt kuni 1060 ja 1280 kraadi. Ahjus „küpsemine“ kestab keskmiselt 5-6 tundi.

Sulatatud klaasist tehakse vitraaže või klaasnõusid. Klaas on Mait Eeriku hinnangul pretensioonikas materjal, päris iga klaas sulatamiseks ei kõlba, hakkab pragunema: „Kõige raskem on punase klaasiga, see on nagu inimene – mida ilusam, seda kapriissem. Kuid klaaspudelid sobivad alati. Need sulavad väga hästi ning neist saab lõigata ka lehtklaasi, millest teha erinevaid mustreid ja kujundeid.“ 

Kunstikeldris on õpitud ka portselanimaali, koostöös rahvamajaga tehti suvel kihelkonnapäevade ajal Tõhelgis keraamika maapõletust: „Kevadel püüame portselanimaali kursusi korrata, ka maapõletus oli nii põnev, et soovime seda sel suvel uuesti teha.“

Mait Eeriku kõrval on kunstikeldri töötubades ametis  olnud Marju Kondratjev, kes juhendab seal lasteringi, Tarvo Aro Mett ja Darja Verpson, maapõletust õpetas Kaia Laur.

Tänavu suvel sai Tuulekell kohaliku omaalgatuse programmist 14 000 krooni, mille eest osteti kunstikeldrisse potikeder-treipink. See annab Mait Eeriku sõnul ühe võimaluse juurde – savist saab treida erineva kujuga anumaid, piisava osavuse korral isegi pudeleid. Plaan on alustada uuel aastal kedrakursustega.

Seni on kunstikeldris töötoad toimunud igal pühapäeval, uuel aastal hakkavad need tõenäoliselt olema kaks korda kuus.

Eelmine artikkelPäästeteenistuse soovid jõuludeks ja aastavahetuseks
Järgmine artikkelKuusalu valla kultuuripreemia 2009 sai kammerkoor