Kuusalus on rahvagümnaasium, Loksal integreeritakse vene noori, Jüris on palju õpilasi, Kosel on sadakond õpilast gümnaasiumis.
Sõnumitooja uuris seoses Kehra
gümnaasiumi tuleviku üle kerkinud aruteludega teistest ümberkaudsetest koolidest, millised on nende gümnaasiumiosaga seotud arenguplaanid ning kas ja kuidas plaanitakse jätkata. Nii Kuusalu keskkoolist kui ka Loksa, Jüri ja Kose gümnaasiumist vastati, et gümnaasiumiklassid jätkavad.
Kuusalu keskkool
Kuusalu keskkoolis on 570 õpilast, gümnaasiumiosas on neist 89 – 10. klassis 27, 11. klassis 41 ja 12. klassis 21.
Põhikooli lõpetab tänavu 50 õpilast, kui palju jätkab 10. klassis, veel täpselt ei tea. Osa õpilasi võib tulla Kolga koolist, kuna eelmisest sügisest seal enam keskkooli pole. Põhikooli lõpetab 50 õpilast, varasematel aastatel on enamasti mindud kas kutseharidusse või jätkatud oma kooli 10. klassis.
Direktor Vello Sats ütleb, et Kuusalu valla koalitsioonilepingus on kirjas Kuusalu kooli gümnaasiumiosa jätkamine: „Oleme nüüd ja edaspidi sisuliselt rahvagümnaasium. Maakoolina peame andma võimaluse gümnaasiumihariduseks kõikidele omakandi õpilastele, kes vastavad sisseastumistingimustele. Edasine oleneb aga õpilasest endast – kes pingutab ja püüab, see saab hakkama. Kes ei taha vaeva näha, peab leppima gümnaasiumi lõpetamisel kehvemate tulemustega. Mõni aeg tagasi küll otsustas Kuusalu vallavolikogu, et riigigümnaasiumi taotletakse Kuusallu, aga haridus- ja teadusministeerium ei näe praegu ette Kuusallu riigigümnaasiumi rajamist. Seepärast tuleb toime tulla kohalike jõududega ja täita gümnaasiumi riiklikku õppekava olemasolevate võimalustega.“
Ta lisas, et igal aastal on käidud end proovile panemas kesklinna koolide katsetel ja need edukalt sooritatud: „Sissesaanutest on mõned jätkanud kooliteed eliitkoolides, mitmed jäänud oma kodukooli. Me ei survesta põhikooli lõpetajaid. Kohtume igal aastal tagasisidevestluseks 9. klasside õpilastega, räägime oma kooli eelistest, aga laseme neil otsuse haridustee jätkamise osas ise langetada.“
Kuusalu gümnaasiumiklassides on kaks õppesuunda – loodus-reaal ja sotsiaal-humanitaar. Tulevasest õppeaastast lisatakse õpilaste valitavate kursuste hulka B-kategooria autojuhi teooriakursus, süvendatakse majandusõpet ning praktilise majanduskursuse osas on kavas koostöö Balti Spooniga.
Direktori sõnul on suur murekoht pidevalt süvenev ruumikitsikus. 1. klassi on tulekul palju lapsi, avatakse neli paralleelklassi.
Loksa gümnaasium
Loksa gümnaasiumis on õpilasi 333. Gümnaasiumiosas on 71 õpilast. 12. klassis on eesti ja vene õpilased eraldi klassides: 12. a klassis on 20 ja 12. b klassis 9 õpilast. 10. klassis on 17 ja 11. klassis 16 õpilast, vene noored õpivad Loksal 10. ja 11. klassis koos eesti õpilastega ning eesti keeles. Järgmiseks õppeaastaks on 16 õpilast avaldanud soovi jätkata õpinguid 10. klassis.
Direktor Õnnela Tedrekin lausub, et linnavalitsuse pooldab gümnaasiumiosa säilitamist vähemalt lähiaastatel: „Pole ka selgust, mis riigigümnaasiumitest saab. Meil on kakskeelne põhikool ning uuest õppeaastast eestikeelne gümnaasium, kuigi vene õpilastel on võimalus 40 protsenti ainetest õppida vene keeles. Igas vanuseastmes õpetame vene õppekeelega klassides oskusaineid eesti keeles. Keskmiselt on põhikooli lõpuni eesti keeles umbes 40 protsenti õppeainetest, algklassides alates 1. klassist on eestikeelsed kunsti- ja muusikaõpetus, kehaline kasvatus, käsitöö. Lisaks kasutavad õpetajad näiteks põhikooli matemaatikatunnis eestikeelseid töölehti, ka loodusõpetus ja inimeseõpetus on plaanis viia eestikeelseks. Selline keeleõpetus toimib hästi, eestikeelses 11. klassis on meil praegu mitu medalikandidaati ja nende seas on ka õpilasi, kes kuni 9. klassini õppisid venekeelses klassis.“
Jüri gümnaasium
Raasiku vallas oma gümnaasiumi ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist minnakse õppima Tallinna gümnaasiumidesse, osa õpilasi jätkavad õpinguid Jüri gümnaasiumis. Raasiku vallavalitsuse andmetel õpib Jüri gümnaasiumis tänavu 38 noort Raasiku vallast, Kehra gümnaasiumis 1 noor.
Direktor Maria Tiru: „Gümnaasium jääb Jürisse nii või teisiti. Oleme ministeeriumis arutanud, kas tuleks riigigümnaasium või oleks edasi munitsipaalkool, lõplikult pole otsustatud ja lähima paari aasta sees ilmselt muutusi ei tule. Viimastel aastatel läheb Rae valla koolides esimesse klassi umbes kolmsada last, kokku 15 paralleeli, neist 6 meie koolis, Peetri koolis 7, lisaks veel Lagedi ja Vaida koolid. Seega on palju õpilasi eeldatavalt tulekul ka meie gümnaasiumiosasse.“
Jüri koolis on käesoleval õppeaastal 1002 õpilast, neist gümnaasiumiosas 152. Õppesuundi on gümnaasiumiklassides 3: reaalsuund, rekreatsioon ja kultuurkorraldus, ettevõtlus ja rahvusvahelised suhted.
Kose gümnaasium
Kose gümnaasiumis alustas sel õppeaastal õpinguid 501 õpilast. Gümnaasiumiosas on 92 noort.
Tänavused õppesuunad 10. klassis on akadeemiline ning sotsiaal-ja rakendusõppeained. 11. klassis on reaal- ja loodusained ning sotsiaal, 12. klassis humanitaar ning reaal-ja loodusained.
Kose kooli käivad mõned Alavere piirkonna noored Anija vallast. Enamasti on tegu nendega, kelle kodu on Kose valla piirile lähedal ning bussiliinid sobivad.
Direktor Sirje Laansoo: „Kose vallavolikogu otsustas mullu novembris, et gümnaasium säilib Kose vallas. Koolipidaja on otsustanud, et gümnaasium jätkab, meil on olemas õpetajad ja õpilased. Vahepeal jääb klassidesse õpilasi hõredamaks, aga algklassidest tuleb peale rohkem lapsi. Avame 1. klassis sügisel võib-olla kolm paralleeli.“
