
Möödunud õppeaastal oli Raasiku kool Eesti üks kuuest koolist, kes valiti Tallinna Ülikooli Tulevikukooli programmi. Kolmandat õppeaastat toimunud programmi eesmärk on arendada võimekust juhtida edukalt kooli pidevat arengut. Seda õpetatakse praktilises võtmes – iga kool valib muutuse, mille püüab õppeaasta jooksul ellu viia.
Raasiku kooli direktor Reelika Turi ütles, et soovis programmis osalemisega pakkuda õpetajaile kogemust töötada ühise tiimina mingi konkreetse eesmärgi nimel. Kandideerimiseks tuli teha avaldus, esitada oma projektiidee, seejärel viisid Tallinna Ülikooli teadurid meeskonnaga läbi intervjuu.
„Meid valiti, kuna olime motiveeritud ehk valmis tegutsema ning väärtustame teaduspõhist nägemust – et muutused hariduses peavad algama tõendatud andmetest,“ sõnas koolijuht.
Raasiku kool valis praktiliseks tööks 6. klassi õpimotivatsiooni tõstmise. Projekti tiimijuht, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aet Jõesuu selgitas, vestlustest teiste aineõpetajatega tuli välja, et just 6. klassi õpilastel on õpimotivatsiooni kõige rohkem juurde vaja.
„See ei tähenda, et nende õppeedukus oleks olnud halb, nad õppisid hästi, kuid näitasid tunnis üles väga vähe initsiatiivi,“ lausus ta.
Tiimi kaasati vene keele õpetaja Linda Wrobel, inimeseõpetuse õpetaja Moonika Rosar ning matemaatikaõpetaja Olesja Balandina. Programmi raames olid 4 õpetajale ja koolijuhile ning programmis osalevate teiste koolide õpetajaile Tallinna Ülikooli haridusteaduste õppejõudude igakuised koolitused.
„Nemad koolitasid meid ja meie rakendasime saadud teadmisi oma koolis õpilaste ja teiste õpetajatega,“ sõnas Aet Jõesuu.
Eesmärgiks seati, et õpilased oleksid rohkem motiveeritud ja osaleksid tunnis aktiivsemalt. Nende seas läbi viidud küsitlus näitas, et lapsed ei tee koduseid töid mitte sisemisest motiveeritusest, vaid tahavad saada häid hindeid, kardavad teiste halvakspanu või vanemad sunnivad. Sellest tekkis idee käsitleda mitmes aines sama teemat nii, et lapsed teevad ühe töö, kuid saavad selle eest mitu hinnet eri ainetes. Aineõpetajad tutvusid üksteise ainekavadega, milliseid õppeaineid saab 6. klassis ühtlustada või kompaktselt õpetada ja hinnata.
Esimene lõimitud loodusteaduste tund tehti 6. klassi õpilastele Tallinna Ülikoolis, õpetajad käisid kogemusi saamas Väätsa koolis, kus oli aasta varem alustatud õppeainete lõimimist. Seejärel alustati sellega oma koolis. Näiteks seoti loodusõpetus ja eesti keel – õpilastel tuli otsida internetist info, kirjutada selle kohta referaat ja vormistada. Referaadi eest hinnati nii loodusõpetuses kui eesti keeles.
„Selliseid õppeainete lõiminguid oli meil aasta jooksul kuus-seitse, viimane jäi koroona tõttu ära,“ sõnas Aet Jõesuu.
Teine muutus, mille vajadus õpilaste küsitluste ja tundide vaatluste põhjal ilmnes, oli Reelika Turi sõnul see, et lastel on vaja töötada väiksemas klassis. Seepärast viidi 28 õpilasega 6. klassil eelmise õppeaasta teisel poolaastal suurem osa tunde läbi kahes rühmas.
Koroonaviiruse tõttu jäi kevadel ära analüüs, kuidas on 6. klassi õpilaste motivatsioon ja käitumine aasta jooksul muutunud, küll aga jõuti õpilastega läbi viia vestlusringid, kus paluti muuhulgas tagasisidet ka selle kohta, kas nad tunnevad õpetajate vahelist koostööd ja tajuvad eri ainete sidumist.
„Õpilased kinnitasid, et taoline lõimitud projektitöö oli neile huvitav ning väga meeldis, et klass oli õppetööks jaotatud kaheks,“ märkis direktor.
Nii Aet Jõesuu kui Reelika Turi kinnitasid, et õpilaste aktiivsus tunnis tõusis aasta jooksul märgatavalt. Käesolevast õppeaastast ongi sama lennu õpilased, kes nüüd on 7. klassis, jagatud kaheks paralleelklassiks. Sama on kavas tuleval õppeaastal teha ka praeguse 4. ja 5. klassiga.
Tulevikukooli programmis osalenud õpetajad said sellekohase tunnistuse. Aet Jõesuu lubas, et kindlasti jätkavad Raasiku kooli õpetajad edaspidi eri õppeainete lõimimist. Sarnase muutuste juhtimise mudeli alusel, nagu viidi läbi eelmise aasta projekt, püütakse Raasiku koolis sel õppeaastal arendada digipädevusi.