Raasiku ja Anija valla jaamades rongidele uued ooteplatvormid

1396

Uued platvormid on madalamad ning vastavad eurokõrgustele.


Sellest nädalast peatuvad rongid Kehra jaamas uue perrooni juures.

Aruküla jaamas on uus perroon kasutusel juulist, Raasiku jaamas avati novembri keskel, sellest esmaspäevast peatuvad rongid uue platvormi juures veel Kulli, Parila, Kehra, Lahinguvälja ja Mustjõe jaamades. Detsembri keskel on ka Lagedil madal ooteplatvorm.

Uute platvormide kõrgus on 55 sentimeetrit rööpast, vanad olid 110 sentimeetrit. Seniste asemel tuli teha madalamad, kuna 2013. aastal saabuvad Eestisse uued, madalapõhjalised reisirongid.

Projekte rahastab 85 protsendi ulatuses Ühtekuuluvusfond, ehitab Eesti Raudtee tütarfirma AS  EVR  Infra. Ülemiste-Aegviidu lõigu kapitaalremont maksab 18 miljonit eurot, ooteplatvormide rekonstrueerimine üle 3 miljoni euro.

Tallinn -Tapa liinil on põhitööd lõpetatud ligi 95 kilomeetril, valdavalt on seal reisirongidele lubatud sõidukiirus nüüd 120 kilomeetrit tunnis. Aasta lõpuks valmivad Ülemiste ja Lagedi jalakäijate tunnelid, remonditakse Aegviidu jaama raudteed ja kontaktvõrku. Ka Lagedi ja Raasiku jaamades on rööbaste vahetus kavas veel sel aastal.

Enamasti peatuvad rongid nüüd uues kohas. Näiteks Kehras on uued platvormid jalakäijate ülekäigu vahetus läheduses, Raasikul endise jaamahoone ees.
Vanad perroonid on praegu veel alles, kuid need lammutatakse. Peale uute perroonide on jaamades nüüd ka uued valgustid, katusealused ning parkla umbes viie autokohaga.

„Kõik on väga ilus, kuid katusealustel peaks kõikjal  olema ka tuulevarjud. Raasikul on see praegu ainult ühel sõidusuunal ning minul tuli rongi oodates tuule eest varjuda posti taha,“ rääkis üks Raasiku elanik.

Inimestes on küsimusi tekitanud ka see, kuidas on madalatelt platvormidelt võimalik kuni 2013. aastani rongile pääseda lapsevankri või ratastooliga.

Raasiku valla ettevõtjate ümarlauas leiti, et raudteejaamade juurde on kavandatud liiga väikesed parklad, millest „Pargi ja sõida“ süsteemi silmas pidades pole kuigivõrd kasu. Anija abivallavanem Urmo Sitsi sõnul pole Anija valla jaamades sellega muret – Kehras on jaama ümbruses palju parkimisvõimalusi ning väiksematest jaamadest läheb rongile sedavõrd vähe inimesi, et rajatud väikestest parklatest piisab.  

Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul on ka lapsevankri või ratastooliga võimalik madalatelt perroonidelt rongile pääseda, kuigi see pole nii mugav kui seni.

„See on uute rongide saabumiseni paratamatu, sest platvormid tuleb ehitada valmis varem. Seda ei saa teha üleöö, ehitus kestab mitu aastat,“ rääkis ta ning lisas, et erivajadustega inimesel on võimalik Elektriraudteele ette helistada ning rongi meeskond aitab ta peale.

Urmas Glase kinnitas, et aasta lõpuks paigaldatakse kõikidele platvormidele tuulekaitseseinad ning jaamadesse rajatud parkimisalasid on vajadusel võimalik laiendada.