Kehra laulunaised esitavad plaadil erinevate maade rahvalaule.
Laupäeval, 3. septembril esitles Kehra naisansambel Kodu vanas katlamajas oma uut CD-plaati. Sellel on 12 lugu mustlaskavast, mida on esitatud ja täiendatud kolm aastat.
„Mustlaskava on meil 2009. aasta kevadest. Silva Laupa õmbles kirjud seelikud, siis tuli mustlasteema mõte, mida oleme järjest täiendanud,“ rääkis ansambli juhendaja Liivi Kütt.
Paari mustlasloo juurde hakati laulma teiste rahvaste laule – Hispaaniast, Ungarist, Ukrainast ja mujalt.
„Hakkasin lugude vahele rääkima aktsendiga mustlasjuttu, et kuidas oleme erinevates kohtades käinud ja sealt ilusad laulud kaasa võtnud,“ jutustas Liivi Kütt.
Viimastel esinemistel on naised tantsinud ka mustlastantsu.
Nii nende kavas kui ka plaadil teeb kaasa Sergei Belinko, kes laulab Ukraina rahvalaulu, soolot esitab kolmes loos Hele-Riin Jürgenson.
Kodu naislauljad lindistasid plaadi juuni esimestel päevadel, valmis sai see augusti alguseks. Lood lindistas ja seadis korda Lauri Rulli. Plaadi väljaandmiseks saadi aasta alguses kultuurkapitalilt 200 eurot toetust.
„See läks lindistamise katteks. Lauljate lapsed aitasid plaati kujundada ja paljundada. Plaadil on pilt meie 30. juubelist,“ rääkis Liivi Kütt.
Ta ütles, et lauljad on plaadiga rohkem rahul kui esimese, 2009. aastal välja antuga: „Mustlaskava on hoogu ja jõudu juurde andnud. Kvaliteet on parem.“
Uut plaati tehti umbes 100, neid kingiti ansambli liikmetele ja plaadi väljaandmise abistajaile.
„Facebookis on Kodu ansambli lehekülg, seal on juttu meie tegemistest ja pilte esinemistest. Rohkem on see mõeldud selleks, kui inimesed kuulavad meie kontserti, neil tekib emotsioon ja tahavad plaati muretseda. Me ei müü, aga kingime väikese annetuse eest,“ jutustas Liivi Kütt.
Naisansambel Kodu järgmine esinemine tuleb pühapäeval Anija mõisa laadal.
Vana katlamaja kasutusse
Plaadiesitlusel esineti kahes blokis, vahepeal mängis viiuldajateansambel Kaidi Russingu juhendamisel ja tantsis Vahur Agar, ansamblit soojendas Rulli Magneetik.
Esitlust taheti teha pisut teisiti kui varem ning naistel tekkis mõte korraldada see vanas katlamajas.
„Küsisime vallavanemalt luba, kas võime hoonet kasutada. Töömehe abiga sai põrand tasandatud. Ristisime selle esinemispaiga ise Anija Valla Kultuurikatlaks. Tahtsime näidata, kui huvitav ja vana hoone see on. Kinnilöödud akende ja ustega maja tekitas uudishimu ning salapära, sada väikest teeküünalt muutsid kontserdiõhtul ruumi õdusaks ja sõbralikuks. Akustika on hea nagu sellistes kohtades ikka. Seal saaks edaspidi korraldada teisigi üritusi, kui teha katus korda. Olemas on WC ja duši koht, mis pole praegu kasutuskõlblikud,“ rääkis ansambli juhendaja.
„Sellised hooned ootavad ettevõtlikke inimesi, kellel on tahtmist, julgust ja ideid neid kasutusele võtta. Loomulikult nõuab see head äriplaani, sest raske on väikeses kohas kultuuriliste ettevõtmistega niisugust hoonet üleval pidada, rääkimata renoveerimisest,“ lisas ta.
