
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tegi koos presidendi kantselei saatjaskonnaga kolmapäeval, 19. mail ringsõidu Ida-Harjumaal Anija ja Kuusalu vallas.
Remmelgamaal aasta põllumehe juures
Eesti aasta põllumees 2020 Kaja Piirfeldt Anija valla Lilli küla Remmelgamaa talust sai paar nädalat tagasi presidendi kantseleist kõne, et vabariigi president soovib tema tootmisega tutvuda ja mõtteid vahetada. Kersti Kaljulaid oli Remmelgamaal kolmapäeval umbes kolmveerand tundi, tutvus tootmisega ning vestles aasta põllumehe Kaja Piirfeldtiga.

„Presidenti huvitas eelkõige, kuidas väiksemad ettevõtted suudavad praegu ellu jääda ja olla edukad. Rääkisime ka noorte põllumeeste tulevikust Eestis. Põllumajandus on kõrgete riskidega, ilmastikust sõltuv ja väiksemate tootjate puhul materiaalselt mitte väga tasuv äri. Arutlesime, et motivatsiooni saab hoida ühistegevuste, kogemuste jagamise ja üksteiselt õppimise kaudu. President märkis ka, et väga oluline on omada pikka plaani. Tegutsemist alustatakse enamasti entusiasmiga, kuid see ei kesta väga kaua. Selleks tuleb ka noortel mõelda, mis on nende eesmärk, kuhu tahavad jõuda ja kui palju on valmis panustama. Vestlus oli väga sisukas, oli meeldiv üllatus, et meie president on põllumajandusvaldkonnaga hästi kursis,“ rääkis Eesti aasta põllumees.
Kohtumisel kõneldi veel, kuidas on eriolukord ja koroona mõjutanud Eesti toidu kättesaadavust: „President märkis, et see aeg on pannud tootjad palju paremini läbi mõtlema, kuidas oma toodang tarbijani viia, ning tarbijana tunneb ta, et Eesti talutoodete kättesaadavus on paranenud, e-poed ja kojukanded on nüüd palju paremini korraldatud.“
Kaja Piirfeldt ütles, tema jaoks on väga suur tunnustus, et Kersti Kaljulaid tundis huvi ja leidis oma päevakavas aega temaga kohtuda ja mõtteid vahetada: „Kui president pöörab tähelepanu kodumaistele väiketootjaile, toidutootjaile ja talunikele, näitab, et see on talle oluline teema, mida ka üldsusele teada anda. Kuna ma teen väga palju vabatahtlikku ja sektoriülest tööd, tunnen, et mind on kuulatud ja nähtud.“
Kupul 23 aastat tegutsenud Balti Spoonis
Balti Spooni tehasesse jõudis president kolmapäeval kella 13 paiku ja viibis seal ligi tunni. Esmalt tehti ringkäik tootmishoonetes, Balti Spooni juht Edmund Smolarek tutvustas külalistele spoonitootmist, järgnes arutelu ja lõpuks tehti ühine foto.
Edmund Smolarek kommenteeris, et president oli väga huvitatud ettevõtte üldisest olukorrast, tootmisprotsessidest ja toodetest: „Omavahelises arutelus rääkisime äriarengutest, olukordadest Covid-19 perioodil ning väljakutsuvast ajast pärast seda. Ettevõtte tegevjuhina on mul suur au ja hea meel, et president leidis aega ja jagas oma mõtteid meiega.“
Balti Spoonil on 26. mail sünnipäev – dekoratiivse kattespooni tootmist alustati Kuusalu vallas Kupu külas sel kuupäeval 23 aastat tagasi. Tegu on maailma ühe juhtiva puiduspooni tootjaga. Aastate jooksul on ettevõttesse investeeritud 39,8 miljonit eurot, töötajaid on 350 ning mullune müügimaht 26 miljonit ruutmeetrit spooni. Toodangut tarnitakse üle maailma rohkem kui 40 riiki, nii Euroopasse, Aasiasse, Põhja-Ameerikasse kui ka Lähis-Itta.
Balti Spooni lao- ja logistikajuht Sander Sarapi sõnul otsib müügimeeskond pidevalt uusi turge ning kliente, kellele toodangut pakkuda ja haaret laiendada: „Koroonakriisi tõttu on mõned tarned küll hilinenud, kuid lõpuks kohale jõudnud. Samas mõjutavad ettevõtet üle maailma tõusvad hinnad nii transpordile kui toorainele ning viimase raskem kättesaadavus.“
Tootmisjuht Indrek Saar tõdes, et tellimuste maht on kasvanud: „Koroona ajal on inimesed üle maailma hakanud värskendama oma kodusid, ehitama maju, soetama kinnisvara, kasvanud on selles sektoris teenust pakkuvate ettevõtete müügimahud ja tellimuste arvud. Suurenenud on mööbli- ja parketitootmise, ka uste ja akende tootmisega tegelevate ettevõtete nõudmine kvaliteetse katte-spooni järele.“
Mullu märtsist tuli tootmise, müügi ja töötajate osas mõelda raamidest väljapoole: „Näiteks masinatesse kavandatud investeeringud jäid ootele, sest koostööpartnerid ei saanud tehasesse tulla. Postiivne oli see, et hoolimata koroonajuhtumitest tänavu kevadel ei pidanud me tehast sulgema“.
Personalijuht Helena Aug kirjeldas, et suurenenud tellimuste täitmiseks tuli värvata uusi inimesi. „Oleme saanud mitu tublit töötajat Kuusalu ja lähiümbruse valdadest. Meid toetavad töölähetustega ka Balti Spooni Poolas asuva tütarettevõtte Lubelski Fornir tootmistöötajad. Samuti kasutame renditööjõudu kolmandatest riikidest, peamiselt Ukrainast. Endiselt toob ja viib meie organiseeritud transport töötajaid Loksalt, Tapalt, Tallinnast, ka Kuusalust. Soovime kohalike elanike seast leida spetsialiste operaatoriteks, väljaõpet teeme kohapeal. Ootame spetsialistideks inimesi, kel on soov õppida ning panustada stabiilsesse ja pikemaajalisse tööellu.“
Uuendatud ekspositsiooniga Viinistu kunstimuuseumis
Viinistu kunstimuuseumis tutvus president Kersti Kaljulaid uue püsiekspositsiooniga, mida muudeti möödunud suvel.
Muuseumi omanik Jaan Manitski: „Kõik me presidendid alates Lennart Merist on käinud meil Viinistu kunstimuuseumis ja väga meeldiv, et ka Kersti Kaljulaid tundis huvi. Vaatasime ekspositsiooni ja Draamateatri lava ehitust katlamajas, käisime kabelis.“