
Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht EHA PAAS: „Kartul, odrakarask ja kala võiks kuni 2022. aasta kevadeni olla kõigil laual.“
Laupäeval, 29. mail andis maaeluminister Urmas Kruuse Lahemaal Oandu külastuskeskuses Põhja-Eesti Leader-piirkondade esindajatele üle sümboolse vineerist rändkahvli. Põhja-Eesti valiti kuuendaks toidupiirkonnaks, varem on maaeluministeeriumi otsusel olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.
Põhja-Eesti maitsete aasta tegevuste piirkond ulatub Viimsi ja Rae valdade piirist kuni Kunda taha Lääne-Virumaa piirini. Toidupiirkonna tunnuslause on „Paepealsed maitsed“.
Piirkonna maitsete aasta annab kohalikele väikeettevõtjatele-toidutootjatele, ka Põhja-Eesti restoranidele-kohvikutele võimaluse tutvustada toodangut laiemalt, täiendada retsepte, pakkuda kodukandi toorainest ja piirkonnale iseloomulikke roogi, selgitavad eestvedajad.
Põhja-Eesti peamised toiduained on olnud kartul, oder, kala ja ka viin, mida hakati põletama 15. sajandi lõpus. Suvel valmistati toitu suveköökides ning Põhja-Eestile on eriomased veel mõisade triiphooned.

Idee andis tippkokk DMITRI DEMJANOV
Põhja-Eesti toitude teema sai tõuke 2010. aastal, kui Arenduskoja Leader-piirkonna järjekordse toiduprojekti üritusel Jänedal osales tippkokk Dmitri Demjanov. Tema tõdes siis, et teame setu toitu, mulgi toitu, veel mitmetele piirkondade iseloomulikke toitusid, kuid Põhja-Eesti on selles osas otsekui valge laik.
„Sellest saime ärgitust, hakkasime toiduprojektide raames tegelema Põhja-Eesti toiduga – uurima toidupärimust, kohalikele toidutootjatele välja andma Põhja-Eesti toidumärgist, tegime Põhja-Eesti kohaliku toidu veebilehe. Edasi tulid töötoad, kokkade konkursid, retseptikonkursid,“ meenutab Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus.
MTÜ Arenduskoda, kuhu kuuluvad Kuusalu, Tapa, Kadrina ja Haljala vald ning Loksa linn, on kohaliku toidu teemaga tegelenud alates esimestest ühistest projektidest, mis algasid enam kui kümme aastat tagasi. Alustati rahvusvahelisest kohaliku toidu projektist koos Soome partneritega, käidi vastastikku õppereisidel, räägiti kohaliku toidu tähtsusest, osalejate seas olid puhketalude perenaised ja maakohvikute pidajad.
Jätkuprojektidega on kaasa haaratud uusi Leader-piirkondi, sealhulgas Ida-Harju Koostöökoda, kuhu kuuluvad Anija, Kose ja Raasiku vald. Kõigi toiduprojektide juhtpartner ja algataja on olnud Arenduskoda.
Projektijuhina on kohaliku toidu teemaga seotud ettevõtmisi vedanud Eha Paas. Ta lausus Sõnumitoojale, et esialgu oli eesmärk kaasata toidutootjaid ja moodustada neist koostöövõrgustik, hiljem tuli Põhja-Eesti maitsete aasta idee: „Võib vast öelda küll, et maitsete aasta konkursi võit oli tunnustus tööle, mida oleme aastaid teinud – meid on märgatud. Loodetavasti ühendab Põhja-Eesti maitsete aasta veel rohkem kohalikke inimesi, laiendab koostöövõrgustikku ja annab suure võimaluse tutvustada end kogu Eestile.“
Igaühele ka oma Põhja-Eesti maitsete aasta
Eha Paas: „Toit on see, mis toob inimesi kokku – kodus kogunetakse õhtusöögile ühise laua taha, toitu pakutakse seminaridel-aruteludel. Maitsete aasta ei tähenda ainult projekti raames korraldatavaid suuri üritusi. Kutsun üles tegema peredega oma maitsete aastat – uurige kohalikke toidutraditsioone, esivanemate retsepte. Tehke Põhja-Eesti õhtusöök või pakkuge külalistele piirkondlikke maitseid. Kutsun üles ka asutusi ja ettevõtteid, koole, lasteaedu, noortekeskusi, võtke plaani Põhja-Eesti toitude töötube, ühiskokkamisi. Kui huvi, anname kasutada maitsete aasta logo. Igaüks saab teha oma Põhja-Eesti maitsete aasta.“
Kohaliku toidu veebilehelt leiab Põhja-Eesti kodukokkade retseptivõistluse retseptid ja valmistamisõpetused. Seal on ka kontaktid, saab kokkadelt juurde küsida või neid juhendama kutsuda, lubab ta.
Maitsete aasta avapeol pakuti Sagadi mõisa restorani peakoka Maren Ritsi juhtimisel valmistatud kalasuupisteid, kartulikeeksi ning metskitse, karu- ja kopraliha, ka šokolaadi-kartulitorti. Oma tooteid tutvustasid Põhja-Eesti väikeettevõtjad, Kuusalu vallast olid Valgejõe Veinivilla perenaine Tiina Kuuler ja Koduleivad OÜ leivaküpsetaja Kai Valdmann.
Avapäeval jagati Põhja-Eesti maitsete aasta voldikut, mille ühel poolel on kaardil ära märgitud piirkonna toidutootjate ja toitlustajate asukohad, ka OTT-kohtumiste paigad ja taluturud. Teisel poolel tutvustatakse Põhja-Eesti toidupärimust.
Muusikalist meelelahutust pakkus folkansambel Uurikad.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis on praeguseks 58 ettevõtel. Anija vallast on toidumärgise saanud Mõisakohwik InnAmorata, Mardikate OÜ Kehra külast ja Natural Chaga OÜ Pillapalust. Kuusalu vallast on Põhja-Eesti toidumärgise kandjad Kadakamäe OÜ ja Lahemaa Pärimuskoda Uuri külast, Koduleivad OÜ Kupu külast, Laugu Külalistemaja OÜ Sõitme külast, Mageda VL Kolgast, Vana-Sirge Küülik Kalme külast, Veinimõisnik OÜ Valgejõelt. Loksalt on märgis Kuivoja Puhkekeskusel ning Raasiku vallast Arukülast VildiVillal.