HC Kehra naiskäsipallurite auhinnakogusse lisandus Eesti meistriliiga pronksmedal.
Põhiturniiri kaheksast mängust neli võitnud HC Kehra ja kehralannadele mõlemas tasavägises kohtumises alistunud Tabasalu/Audentese pronksmedaliheitlused kujunesid võrdseteks duellideks. Tallinnas 29:24 võidetud avamatš sisendas kehralannadele mängujuhi Karina Adissova sõnul kindlust, samas külvas rahulolugi: „Valmistusime avamänguks hästi, tegime korralikult trenni. Vaatasime Tabasalu mänge ja treenerid selgitasid, mida nad väljakul teevad. Vastased tegid seejärel samamoodi kodutööd ja teadsid, kuidas tegutseme. Võib-olla mõtlesime, et kodusaalis läheb lihtsamalt ja pronksmedal on sama hästi kui käes.”
Väljakuperenaistel lasus kohustus edu hoida, võidi ka kaotada kuni nelja väravaga. Karina Adissova sõnul vajutas koostööle pitseri närvilisus. Nende pallikaotusi karistas Tabasalu/Audentes tulemuslike kiirrünnakutega ja teise poolaja hakul asusid külalised viie väravaga juhtima. Treener Toomas Heinla hoolealuste tugevnenud kaitse ja paranenud visketäpsus ei lasknud kaotust liiga suureks (17:19) paisuda.
Karina Adissova tõstis esile väravavaht Veronika Fominat: „Ta aitas võistkonda väga palju.”
Veronika Fomina mõistis, kuidas vastutus kasvas: „Kui olime kolme-nelja väravaga taga, siis tekkis tunne, et pean seisma väravas veel paremini.”
Kaalukatel lõpuminutitel kolm ja kokku neli väravat visanud Heete Kuuskla rääkis, et fännide toetuskoor saalis oleks võinud palju aidata, pealtvaatajaid ei lubatud tribüünidele kaasa elama ka medaliheitluste ajal.
Kambavaimu saab alati tugevdada
Ainsana HC Kehrast meistriliiga sümboolsesse koosseisu ehk Tähtede naiskonda valitud joonemängija Heete Kuuskla ütles: „Olen selle üle väga uhke. Treener räägib, et olen multifunktsionaalne, keda võib panna igale positsioonile. Joonemängijana olen tundnud end kõige mugavamalt.”
Kuidas HC Kehra naiskonna liikmed üksteist iseloomustavad, mida kaaslasele soovitavad?
Kehra gümnaasiumi 9. klassis õppiv Alisa Grabarskaja Veronika Fominast (2000): „Liider, kel on väga suur osa, annab endast parima nii mängus kui ka treeningul. Väga töökas ja abivalmis. Soovin, et ta alla ei annaks ja rohkem endasse usuks.”
Kehra gümnaasiumi 10. klassis õppiv Lili-Marleen Püi Heete Kuusklast (2002): „Kahtlemata üks meie tiimi andekamaid mängijaid. Loodan, et tal ka edaspidi õnnestuvad visked joonelt ja võitlusvaimu jätkub igas mängus.”
Tallinnas töötav Kristin Tasane Milana Leoke-Bosenkost (2004): „Võistkonna põhitagamängija. Soovin talle rohkem enesekindlust ja julgust, et ta viskaks palju väravaid.”
Raamatupidajaks õppiv Alina Krutitšenko Karina Adissovast (2000): „Abivalmis ja positiivne, toetab meid kogu aeg.”
Tallinna ühisgümnaasiumi 11. klassis õppiv Heete Kuuskla Alisa Grabarskajast (2005): „Väga tähtis lüli kaitses. Takistab väledate jalgade ja tugevate kätega kõiki, kes ette jäävad. Soovitan tal rohkem harjutada visketehnikat, et järgmisel hooajal rohkem väravaid kirja saaks.”
Viljandi gümnaasiumi abiturient Marili Alle Merili Heinlast (2002): „Nii väravakütt kui ka mängujuht. Omab täpset ja tugevat vise. Tugevat närvi ja vastupidamist!”
Tallinna tööstushariduskeskuses logistika IT-süsteemide nooremspetsialistiks õppiv Milana Leoke-Bosenko Marili Allest (2002): „Kogemused ja oskused ei vea Marilit kunagi alt. Väga tähtis kaitses ja kuna meie varumängijate pink on lühike, on hädavajalik ka rünnakul. Viljandis elades ei saa ta naiskonnaga koos treenida, on tähtis, et individuaaltreeningud oleksid tal olulisel kohal.”
Kodune Mari-Liis Maurer Karoliine Vijardist (2004): „Kiirrünnakute realiseerija. Soovin talle veel täpsemaid viskeid.”
Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Merili Heinla Lili-Marleen Püist (2004): „Väga tubli väravavaht. Sooviksin, et ta oleks veel julgem kui enne.”
Tartu Ülikoolis kehalist kasvatust ja sporti tudeeriv Kristi Vaino Alina Krutitšenkost (2000): „Rõõmsameelne, sõbralik, tore, hooliv. Ka mängudes väga toetav ja elab kaasa. Alati valmis väljakule minema ja oma osa tegema.”
Kehra gümnaasiumi 10. klassis õppiv Karoliine Vijard Kristi Vainost (2000): „Tiimi välejalg ja kiirrünnakule jooksja. Soovin talle motivatsiooni iseseisvalt treenimiseks, samuti täpset viskekätt.”
Tallinna tervishoiu kõrgkoolis õppiv Veronika Fomina Kristin Tasasest (1999): „Alati kohal nii trennis kui ka mängudel. Ta võiks saada rohkem mänguaega.”
Tallinnas töötav ja veebikujundajaks õppiv Karina Adissova Mari-Liis Maurerist (1998): „Võiskonna kõige kogenum ja ka kõige hõivatum inimene. Väga positiivne, võtab ka kriitika kergesti vastu.”
Järgmiseks hooajaks sihte seades ütles Heete Kuuskla: „Selleks et võita, peab olema hea kambavaim ja seda saab alati tugevdada. Pisiasjade kallal tuleb tööd teha, pallikaotusi vähendada.”
