Ees­ti lii­ga pronks­me­dal lii­dab HC Keh­ra nais­kon­na üht­se­maks

3
HC Keh­ra kä­si­pal­li­nais­kon­na liik­med pä­rast Ees­ti meist­ri­lii­ga pronks­me­da­li võit­mist: esi­reas ME­RI­LI HEIN­LA, ALI­SA GRA­BARS­KA­JA, LI­LI-MAR­LEEN PÜI, VE­RO­NI­KA FO­MI­NA, MA­RI-LIIS MAU­RER, KRIS­TI VAI­NO, KA­RO­LII­NE VI­JARD, ta­ga­reas peat­ree­ner TOO­MAS HEIN­LA, KRIS­TIN TA­SA­NE, ALI­NA KRU­TIT­ŠEN­KO, MI­LA­NA LEO­KE-BO­SEN­KO, KA­RI­NA ADIS­SO­VA, MA­RI­LI AL­LE, HEE­TE KUUSK­LA, tree­ner IND­REK LILL­SOO. Põ­hi­tur­nii­ril män­gi­sid põ­gu­salt ka Ka­ri­na Me­re ja Vla­da No­vi­ko­va. Fo­to Sand­ra Lass

HC Keh­ra nais­kä­si­pal­lu­ri­te au­hin­na­ko­gus­se li­san­dus Ees­ti meist­ri­lii­ga pronks­me­dal.

Põ­hi­tur­nii­ri ka­hek­sast män­gust ne­li võit­nud HC Keh­ra ja keh­ra­lan­na­de­le mõ­le­mas ta­sa­vä­gi­ses koh­tu­mi­ses alis­tu­nud Ta­ba­sa­lu/Au­den­te­se pronks­me­da­li­heit­lu­sed ku­ju­ne­sid võrd­se­teks duel­li­deks. Tal­lin­nas 29:24 või­de­tud ava­matš si­sen­das keh­ra­lan­na­de­le män­gu­ju­hi Ka­ri­na Adis­so­va sõ­nul kind­lust, sa­mas kül­vas ra­hu­l­olu­gi: „Val­mis­tu­si­me ava­män­guks häs­ti, te­gi­me kor­ra­li­kult tren­ni. Vaa­ta­si­me Ta­ba­sa­lu män­ge ja tree­ne­rid sel­gi­ta­sid, mi­da nad väl­ja­kul tee­vad. Vas­ta­sed te­gid see­jä­rel sa­ma­moo­di ko­du­tööd ja tead­sid, kui­das te­gut­se­me. Võib-ol­la mõt­le­si­me, et ko­du­saa­lis lä­heb liht­sa­malt ja pronks­me­dal on sa­ma häs­ti kui käes.”

Väl­ja­ku­pe­re­nais­tel la­sus ko­hus­tus edu hoi­da, või­di ka kao­ta­da ku­ni nel­ja vä­ra­va­ga. Ka­ri­na Adis­so­va sõ­nul va­ju­tas koos­töö­le pit­se­ri när­vi­li­sus. Nen­de pal­li­kao­tu­si ka­ris­tas Ta­ba­sa­lu/Au­den­tes tu­le­mus­li­ke kiir­rün­na­ku­te­ga ja tei­se poo­la­ja ha­kul asu­sid kü­la­li­sed viie vä­ra­va­ga juh­ti­ma. Tree­ner Too­mas Hein­la hoo­lea­lus­te tu­gev­ne­nud kait­se ja pa­ra­ne­nud vis­ke­täp­sus ei lask­nud kao­tust lii­ga suu­reks (17:19) pai­su­da.

Ka­ri­na Adis­so­va tõs­tis esi­le vä­ra­va­vaht Ve­ro­ni­ka Fo­mi­nat: „Ta ai­tas võist­kon­da vä­ga pal­ju.”
Ve­ro­ni­ka Fo­mi­na mõis­tis, kui­das vas­tu­tus kas­vas: „Kui oli­me kol­me-nel­ja vä­ra­va­ga ta­ga, siis tek­kis tun­ne, et pean seis­ma vä­ra­vas veel pa­re­mi­ni.”

Kaa­lu­ka­tel lõ­pu­mi­nu­ti­tel kolm ja kok­ku ne­li vä­ra­vat vi­sa­nud Hee­te Kuusk­la rää­kis, et fän­ni­de toe­tus­koor saa­lis oleks või­nud pal­ju ai­da­ta, pealt­vaa­ta­jaid ei lu­ba­tud tri­büü­ni­de­le kaa­sa ela­ma ka me­da­li­heit­lus­te ajal.

Kam­ba­vai­mu saab ala­ti tu­gev­da­da
Ain­sa­na HC Keh­rast meist­ri­lii­ga süm­bool­ses­se koos­sei­su ehk Täh­te­de nais­kon­da va­li­tud joo­ne­män­gi­ja Hee­te Kuusk­la üt­les: „Olen sel­le üle vä­ga uh­ke. Tree­ner rää­gib, et olen mul­ti­funkt­sio­naal­ne, ke­da võib pan­na iga­le po­sit­sioo­ni­le. Joo­ne­män­gi­ja­na olen tund­nud end kõi­ge mu­ga­va­malt.”

Kui­das HC Keh­ra nais­kon­na liik­med üks­teist ise­loo­mus­ta­vad, mi­da kaas­la­se­le soo­vi­ta­vad?
Keh­ra güm­naa­siu­mi 9. klas­sis õp­piv Ali­sa Gra­bars­ka­ja Ve­ro­ni­ka Fo­mi­nast (2000): „Lii­der, kel on vä­ga suur osa, an­nab en­dast pa­ri­ma nii män­gus kui ka tree­nin­gul. Vä­ga töö­kas ja abi­val­mis. Soo­vin, et ta al­la ei an­naks ja roh­kem en­das­se usuks.”

Keh­ra güm­naa­siu­mi 10. klas­sis õp­piv Li­li-Mar­leen Püi Hee­te Kuusk­last (2002): „Kaht­le­ma­ta üks meie tii­mi an­de­ka­maid män­gi­jaid. Loo­dan, et tal ka edas­pi­di õn­nes­tuvad vis­ked joo­nelt ja võit­lus­vai­mu jät­kub igas män­gus.”

Tal­lin­nas töö­tav Kris­tin Ta­sa­ne Mi­la­na Leo­ke-Bo­sen­kost (2004): „Võist­kon­na põ­hi­ta­ga­män­gi­ja. Soo­vin tal­le roh­kem ene­se­kind­lust ja jul­gust, et ta vis­kaks pal­ju vä­ra­vaid.”

Raa­ma­tu­pi­da­jaks õp­piv Ali­na Kru­tit­šen­ko Ka­ri­na Adis­so­vast (2000): „Abi­val­mis ja po­si­tiiv­ne, toe­tab meid ko­gu aeg.”

Tal­lin­na ühis­güm­naa­siu­mi 11. klas­sis õp­piv Hee­te Kuusk­la Ali­sa Gra­bars­ka­jast (2005): „Vä­ga täh­tis lü­li kait­ses. Ta­kis­tab vä­le­da­te jal­ga­de ja tu­ge­va­te kä­te­ga kõi­ki, kes et­te jää­vad. Soo­vi­tan tal roh­kem har­ju­ta­da vis­ke­teh­ni­kat, et järg­mi­sel hooa­jal roh­kem vä­ra­vaid kir­ja saaks.”

Vil­jan­di güm­naa­siu­mi abi­tu­rient Ma­ri­li Al­le Me­ri­li Hein­last (2002): „Nii vä­ra­va­kütt kui ka män­gu­juht. Omab täp­set ja tu­ge­vat vi­se. Tu­ge­vat när­vi ja vas­tu­pi­da­mist!”

Tal­lin­na töös­tus­ha­ri­dus­kes­ku­ses lo­gis­ti­ka IT-süs­tee­mi­de noo­rems­pet­sia­lis­tiks õp­piv Mi­la­na Leo­ke-Bo­sen­ko Ma­ri­li Al­lest (2002): „Ko­ge­mu­sed ja os­ku­sed ei vea Ma­ri­lit ku­na­gi alt. Vä­ga täh­tis kait­ses ja ku­na meie va­ru­män­gi­ja­te pink on lü­hi­ke, on hä­da­va­ja­lik ka rün­na­kul. Vil­jan­dis ela­des ei saa ta nais­kon­na­ga koos tree­ni­da, on täh­tis, et in­di­vi­duaalt­ree­nin­gud olek­sid tal olu­li­sel ko­hal.”

Ko­du­ne Ma­ri-Liis Mau­rer Ka­ro­lii­ne Vi­jar­dist (2004): „Kiir­rün­na­ku­te rea­li­see­ri­ja. Soo­vin tal­le veel täp­se­maid vis­keid.”

Pär­nu ühis­güm­naa­siu­mi abi­tu­rient Me­ri­li Hein­la Li­li-Mar­leen Püist (2004): „Vä­ga tub­li vä­ra­va­vaht. Soo­vik­sin, et ta oleks veel jul­gem kui en­ne.”

Tar­tu Üli­koo­lis ke­ha­list kas­va­tust ja spor­ti tu­dee­riv Kris­ti Vai­no Ali­na Kru­tit­šen­kost (2000): „Rõõm­sa­meel­ne, sõb­ra­lik, to­re, hoo­liv. Ka män­gu­des vä­ga toe­tav ja elab kaa­sa. Ala­ti val­mis väl­ja­ku­le mi­ne­ma ja oma osa te­ge­ma.”

Keh­ra güm­naa­siu­mi 10. klas­sis õp­piv Ka­ro­lii­ne Vi­jard Kris­ti Vai­nost (2000): „Tii­mi vä­le­jalg ja kiir­rün­na­ku­le jooks­ja. Soo­vin tal­le mo­ti­vat­sioo­ni ise­seis­valt tree­ni­mi­seks, sa­mu­ti täp­set vis­ke­kätt.”

Tal­lin­na ter­vis­hoiu kõrg­koo­lis õp­piv Ve­ro­ni­ka Fo­mi­na Kris­tin Ta­sa­sest (1999): „Ala­ti ko­hal nii tren­nis kui ka män­gu­del. Ta võiks saa­da roh­kem män­guae­ga.”

Tal­lin­nas töö­tav ja vee­bi­ku­jun­da­jaks õp­piv Ka­ri­na Adis­so­va Ma­ri-Liis Mau­re­rist (1998): „Võis­kon­na kõi­ge ko­ge­num ja ka kõi­ge hõi­va­tum ini­me­ne. Vä­ga po­si­tiiv­ne, võ­tab ka krii­ti­ka ker­ges­ti vas­tu.”

Järg­mi­seks hooa­jaks sih­te sea­des üt­les Hee­te Kuusk­la: „Sel­leks et või­ta, peab ole­ma hea kam­ba­vaim ja se­da saab ala­ti tu­gev­da­da. Pi­sias­ja­de kal­lal tu­leb tööd te­ha, pal­li­kao­tu­si vä­hen­da­da.”