
Tähelepanelik online-uudiste lugeja on ilmselt leidnud portaalist Delfi sisuturunduse- ehk reklaamloo pealkirjaga „Põhja-Eesti kohalik toit – paepealsed maitsed“, mis avaldati septembri alguses.
Pealkiri on Põhja-Eesti kohaliku toidu projekti slogan ehk tunnuslause. Loos kutsuti septembri keskel toimunud Jäneda laadale ja Palmsesse triiphoonete päevale.
Tekst telliti Arenduskoja eestvedamisel läbi viidud ja mullu sügisel lõppenud Leaderi projekti „Põhja-Eesti kohalik toit“ jätkuprojekti „Põhja-Eesti kohalik toit tuntuks!“ raames.
Jätkuprojekti on kaasatud kõik Põhja-Eestiga seotud Leader-tegevusgrupid: Arenduskoda, Ida-Harju Koostöökoda, Põhja-Harju Koostöökogu, Partnerid ja PAIK. Projekti juhtpartner on taas MTÜ Arenduskoda, kuhu kuuluvad Kuusalu, Kadrina, Tapa ja Haljala vald ning Loksa linn. Ida-Harju Koostöökoja liikmed on Anija, Raasiku ja Kose vald. Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnad on Jõelähtme, Viimsi ja Rae vald.
Eesmärk on propageerida Põhja-Eesti toitu ja maitseid, et tuua piirkonna toidutootjatele rohkem kliente, arendada omavahelist koostööd ja edaspidi jõuda selleni, et piirkond tuleks oma toiduga Eesti kaardil esile.
Arenduskoda on kohaliku toidu teemaliste projektidega tegelenud üle kümne aasta, alustati kohalike toidutootjate-väikeettevõtjate omavahelisest tutvumisest ja võrgustiku loomisest, korraldati õppesõite projektipartnerite juurde Soome.
Seitse aastat tagasi loodi Leaderi programmi toetusrahade abil Arenduskoja kodulehe ühe osana Põhja-Eesti kohaliku toidu veebileht. Kolm aastat tagasi seda uuendati, nüüd leiab veebilehelt infot vaid Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise kandjate kohta. Esimesed märgised jagati kohalikele väikeettevõtjatele aprillis 2017.
Jäneda sügislaat
Laupäeval, 12. septembril avati Jäneda laadal Põhja-Eesti kohaliku toidu turuplats, kus enamik müüjatest olid Lääne-Virumaalt. Harjumaa väikeettevõtjaid esindasid Valgejõe Veinivilla Kuusalu vallast ja Aruküla Vildivilla kohvik Raasiku vallast.
Arenduskoja toiduprojektide ja ka mitut tegevusgruppi hõlmava jätkuprojekti juht Eha Paas kommenteeris, et ettevõtjate tagasiside oli positiivne: „Ilm oli ilus päikeseline, kauplejaid oli rohkem kui mullu ja rahvast käis laadal palju. Ettevõtjad kiitsid, et kaupa müüsid paremini kui varasematel aastatel Jäneda laadal. Seekord keskendusime tervisele. Karepa Ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke tutvustas raviteesid ja -siirupeid ning ebaküdooniakasvataja Maila Vink Väike-Maarjas tegutsevast firmast Vinkymon ebaküdoonia kasutamise võimalusi. Põhja-Eesti kohaliku toidu 50. märgise saanud OÜ Koduvutt Rakvere vallast ja Valgejõe Veinivilla lõid laadal uue toote – vutimuna veini sees.“
Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustiku ettevõtjad osalesid Jäneda laadal ühise tiimina seekord kolmandat korda.
Triiphoonete päev
Pühapäeval, 13. septembril oli Põhja-Eesti toiduprojektis osalejatele Palmse mõisa õunaaias ja linnaserehi tares triiphoonete ja sügisandide päev.
Projektijuht Eha Paas: „Selle päeva mõte sündis asjaolust, et triiphooned ehk kasvuhooned on mänginud Põhja-Eesti toidupärimuses olulist rolli. Triiphooneid rajati mõisade juurde 19. sajandi alguses elutoa pikendusena. Need olid uhked ja ilusad, sai pikendada suveperioodi kohvijoomise aega peahoonest väljaspool. Sealt jõudis kasvuhoone traditsioon taludesse. Sõna „triiphoone“ on kaasaegsest kõnepruugist kadunud, soov on seda taas esile tuua.“
Räägiti triiphoonete ajaloost, Palmse mõisa triiphoonetest ja aiandusest, ka tänapäevastest kasvuhoonetest ning ringsõidul tutvuti esmalt Palmse mõisa triiphoonega, siis Muike külas Maarja talu ja aiaga, lõpuks Vihula mõisa aia ja triiphoonega.
„Juba sel väikesel ringsõidul oli palju üllatusi. Koroonakriisi ajal töötas Palmse, Vihula ja ka Sagadi mõisa personal aias, kujundati uusi köögiviljapeenraid ja taimelavasid,“ kiitis Eha Paas.
Arutati ka seda, kuidas tuleval aastal korraldatakse Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva ürituste raames 7. augustil kõigile huvilistele avatud triiphoonete ja aedade päev. Plaan on tutvustada triiphoonete omaaegset kultuuri ja rääkida tänapäevastest suundumustest – mida ja kuidas neis kasvatada saab.
„Kaasajal on kasvuhoonekultuur taas tõusnud au sisse, triiphooneid ehitatakse elutoa pikendusena nii maal kui linnas, kasvuhooneid on restoranide juures. Uued lahendused võimaldavad väikest kasvuhoonet rajada ka kortermajade rõdudele,“ lisas projektijuht.
Toidu- ja joogitoodetest meenete konkurss
Jätkuprojektis korraldati sel suvel Põhja-Eesti toidu- ja joogimeene konkurss, mille tähtajaks, 20. septembriks esitati 21 ettevõttelt kokku 32 toodet.
Žürii asub hindama Sagadis oktoobri alguses, võitjad kuulutatakse välja 29. oktoobril Rakveres Põhja-Eesti turismikonverentsil. Kõik konkursil osalenud on kutsutud kolmapäeval, 4. novembril Sagadi restorani Põhja-Eesti maitsete õhtusöögile, kus tutvustatakse esitatud tooteid. Sinna oodatakse ka Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise kandjaid, et koos läbi vaadata ja arutada, kas ja kuidas uuendada märgise kontseptsiooni.
Anija mõisas mihklipäeva toidud
Põhja-Eesti kohaliku toidu-projekti tegevus kandub sel nädalal Lääne-Virust Harjumaale Anija mõisa, kus projekti partneri Ida-Harju Koostöökoja liige Raasiku OTT korraldab reedel, 2. oktoobril koostöös mõisakohvikuga InnAmorata „Põhja-Eesti mihklipäeva toidud tänapäevases võtmes“. Räägitakse mihklipäeva toitude pärimusest, serveeritakse näiteid mihklipäeva toitudest ja jagatakse retsepte. Külla oodatakse Põhja-Eesti toidutootjaid, tutvustatakse Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Anneli Põldra: „Ootame neid, kellele meeldib kokata, ja eriti neid, kes on huvitatud Põhja-Eesti kohaliku toidu märgisest ning osalemisest koostöövõrgustikus.“




