„Esimese ajujahiga oleme ikka viis põtra küttinud, tänavu oli samamoodi,“ ütleb Aruküla jahiseltsi juht ADOLF TEINO.
Ajujahis võib põtru küttida alates 1. oktoobrist ning möödunud laupäev oli paljudele jahimeestele selle sügise esimene suurem põdrajahipäev.
Aruküla jahiseltsi mehed kogunesid laupäeva hommikul oma tavapärases kohas Arukülas vallamaja juures, kus on suur parkla. Väiksemad masinad jäeti sinna, džiipidega sõideti poolelioleva jahimaja juurde aleviku külje all Vana-Klaukse talu maadele. Sealt edasi mindi põldude vahel olevaid metsatukkasid piirama.
Seltsi juhil, Peningi endisel külavanemal Adolf Teinol on jahimehestaaži 26 aastat. Ta sõnab, et traditsiooniliselt tehakse uue hooaja alguses jahimeeste ühispilt ja nii oli ka eelmisel laupäeval. Seekord loeti jahis osalenute arvuks 34 – kütid ja kaasavõetud noorem põlvkond. Nagu ikka, käivad poisid-noormehed, kel relvaluba pole, abis loomi ajamas. Kütte on seltsi nimekirjas 35.
Avajahis tabati kaks põdravasikat, üks -pull ning -lehm. Sel hooajal võivad Aruküla jahiseltsi mehed küttida kokku 13 põtra ja 23 metssiga. Jahipiirkond ehk hooldusala algab Peningi külast ning hõlmab Aruküla ja Raasiku alevikku, Kurgla, Igavere – üldpindala on 9082 hektarit, sellest jahipinda 7000 hektarit.
Adolf Teino: „Peame jahti laupäeviti. Pühapäeval jahis ei käi, anname võimaluse meestel ja loomadel puhata.“
Jahipidamine on hobi, millesse mittejahimehed suhtuvad vastandlikult. Ikka on põhimõttelisi vastaseid, kes leiavad, et metsloomi küttida ei tohi.
Aruküla jahiseltsi juht põhjendab jahipidamise vajalikkust nii: „Kõik asjad tahavad reguleerimist ja paika panemist. Palju metsloomi jääb autode alla. Teiseks teevad metsloomad kahju talumaadele ja kasvavale metsale. Meil oli mõni aeg tagasi periood, kui ei lubatud üldse metsloomi küttida. Ulukite arvukus kasvas, neid oli meeletu hulk, sellest sündis suurt kahju.“
Ta kõneleb, et edaspidi on plaanis teha avatud jahte ja tutvustada ümbruskonna rahvale oma tegemisi – kõigile soovijatele antakse võimalus osaleda, et saadaks aru, kuidas ja milleks jahimehed toimetavad: „Aastal 2015 kaotavad maaomanikega sõlmitud senised lepingud kehtivuse, tuleb sõlmida uued. Võtaksime jahile vaatlejaid ning oleks tore, kui saame tagasisidet. Kui jahti peetakse reeglite järgi, on see ohutu. Alevikus on palju suurem tõenäosus saada viga.“
Tänavu kevadest on Aruküla jahiseltsil oma vapp ehk embleem ning valmis lipu kavand. Selle tegi grupp aktiivseid jahimehi. Lähtuti Raasiku valla vapist, värvid on valge ja roheline, peal jahimaade kujutis ja koer, et rõhutada seltsi tava kasutada jahis alati koeri.
Tuleval aastal saab Aruküla jahiselts 50aastaseks. Seda, millal selts täpselt loodi, vanemad jahimehed ei mäleta, kuid kinnitavad, et aasta oli 1964.
