Rahvusvahelisel konverentsil Jänedal osalesid ka Arenduskoja ja Ida-Harju Koostöökoja esindajad.
Korraldajate seas olid MTÜ Arenduskoda, kuhu kuuluvad ka Kuusalu vald ja Loksa linn, ning MTÜ Ida-Harju Koostöökoda, mille liikmed on Anija, Aegviidu, Raasiku ja Kose vald. Kaks piirkonda olid Järvamaalt – MTÜ Järva Arengu Partnerid ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Viies korraldaja – MTÜ Raplamaa Partnerluskogu – hõlmab tervet Rapla maakonda.
Osalema oli kutsutud koostööpartnereid teistest Euroopa riikidest – Soomest, Tšehhist, Leedust, Hispaaniast.
Kuusalu vallast käisid konverentsil abivallavanem Tõnu Ammussaar, Leesi Külaseltsist Lea Ruus ja Tiina Viirna.
Tapurla Külaseltsist oli reedel Jänedal Artur Talvik, kes kõneles kohaliku identiteedi ja mainekujunduse teemal arutlenud töögrupis oma külakinost ja Leaderi toel käima pandud rändkinost.
Ida-Harju Koostöökoda tutvustas avaistungil tegevjuht Tiina Sergo. Kohal oli ka Lilli Küla Arendamise Seltsist Kätlin Jäger.
Konverentsisaalis tutvustasid kohalikud käsitöömeistrid enda valmistatut, nende seas ka Anija vallast ehtekunstnik Karnaaks ehk Külli Kroon ja Anija mõisas tegutsev Margit Kuusik.
Arenduskoda – üks esimesi Eestis
Maamajanduse Infokeskuse osakonnajuhataja Krista Kõiv teatas, et praeguseks on LEADER-tegevusega haaratud 99,9 protsenti Eesti omavalitsustest.
Ta kiitis MTÜd Arenduskoda, kus hakati 2009. aastal ühena esimestest piirkondadest Eestis vastu võtma projektitaotlusi.
Arenduskoja ettevõtmisi tutvustanud Alari Kirt, MTÜ juhatuse esimees ja Tapa vallavanem, arvas, et alustada jõuti kiiresti tänu tublile tegevjuhile Heiki Vuntusele. Algul olid meeskonnakoolitused, see õpetas kolme eri maakonna omavalitsuste inimesi üksteist tundma. Seltskonda on liitnud mitmed õppereisid Eesti, Soome, Ungari, Taani, Iiri jt LEADER-piirkondadesse.
Arenduskoja eelarve on aastateks 2009-2010 kokku 27 miljonit krooni. Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vallast ning Loksa linnast esitatud projektidele jaotatakse selle ajaga 21 miljonit krooni.
Ida-Harju Koostöökoda on üks uuemaid. Hiljuti kuulutati välja esimene taotlusvoor. Projekte on esitatud 44, neist Anija vallast 8 ja Raasiku vallast 6.
Tegevjuht Tiina Sergo rääkis, et Ida-Harju tegevuspiirkond on oma tegemistega teistest rohkem kui aasta taga, on käivitamise ja õppimise aeg. Käib esimese projektivooru hindamine, komisjonid töötavad, infot vahetatakse elektrooniliselt. Paljudel taotlejatel on palutud projekte täiendada.
„Olen vist iga päev saatnud PRIAsse küsimusi, küsime nõu. Jalgratast pole vaja leiutada, õppida saab paljude tegevusgruppide kogemustest,” ütles Tiina Sergo ja avaldas lootust, et tuleval nädalal kinnitatakse projektide hindamistulemused ning selgub, mida ja kui suures ulatuses rahastatakse.
Tapurla uus identiteet – rändkino
Artur Talvik rääkis Tapurla külaseltsi tegemistest. Ta kirjeldas oma koju keldrisse külakino rajamist ning seda, kuidas sai Arenduskoja kaudu LEADER programmist rändkino jaoks toetusraha. Veel tegi ta ülevaate Tapurlas korraldatavast muinastulede ööst ja teistest ühisettevõtmistest.
Arutelu käigus leiti, et enamasti peetakse ühe koha identiteediks rahvakultuuriga seonduvat, kuid selleks võib kujuneda ka midagi uut ja isegi veidrat, näiteks küla- ja rändkino.
Õppereis Anija mõisa ja Lilli külasse
Päeva teises pooles olid õppereisid. Mindi kolme suunda – Järva-Jaani ja Koerusse, Palmsesse ja Käsmu ning marsruudil Raudoja kõrts-Anija mõis-Lilli küla Toominga talu.
Anija valda tehtud sõit oli sedavõrd populaarne, et kõik soovijad ei mahtunud bussi, järgneti ka autodega.
Reisijuht oli ja sõidu korraldas Kätlin Jäger.
Anijal tutvuti mõisakompleksi ja seal tegutsevate MTÜde ning raamatukoguga. Vastu võtsid Pille Kulla ja SA Anija Mõis juht Tiit Laur.
Lilli külas Toominga ratsatallis jagas selgitusi selle omanik, külavanem ja MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts juhatuse liige Bruno Engel. Ratsatall on esitanud LEADER programmi esimesse taotlusvooru mitu projekti.
Lilli seltsimaja ja spordihoone ehitamiseks taotletakse toetusraha PRIAst.