Pikavere lasteaia-algkooli pargis avati õuesõppe paviljon

4614

Pikavere kooli esimesse klassi läks neli õpilast.


Direktor MAIU PLUMER mahutas kooli ja lasteaia kõik lapsed paviljoni istuma.

„Uued õpilased on nagu lilled, mis on veel pungas. Kuue aasta pärast on igaüks neist eriline ja õitsev lill.“ Nende, klassijuhataja Pille Paidla lausutud sõnadega, alustasid Pikavere esimese klassi neli õpilast Maarika Siimo, Kevin Kais, Tarmo Luur ja Kristjan Fjodorov 3. septembril kooliteed.

Avaaktusele oli kogunenud saalitäis rahvast. Vanemate klasside õpilased etendasid näitemängu sellest, milline on ühe koolilapse elu, lasteaialapsed esinesid lauluga. Õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid tervitasid Pikavere kooli direktor Maiu Plumer, Raasiku vallavanem Aare Ets ning klassijuhataja Pille Paidla. Pärast aktust läksid lapsed ja nende vanemad klassijuhatajate tundidesse. Hiljem avati õuesõppe paviljon ning viidi läbi esimene õppetund.

Kodulähedane ja kaasaegne
Direktor Maiu Plumer soovis uutele koolilastele aktusel õnne ja kinkis aabitsad ning tervitas uusi lasteaialapsi ning õpetajaid: „Sel aastal on Pikavere lasteaias-algkoolis palju asju teisiti. Kuu aja pärast on juures uus 20 lapsega lasteaiarühm ning siin majas kokku 70 last.  Meil on hea koostöö kooli, laste ja lapsevanemate vahel.“

Raasiku vallavanem Aare Ets ütles tervituskõnes, et sel aastal läks Raasiku vallas kooli 73 õpilast, mis on 16 lapse võrra rohkem kui möödunud aastal: „Pikavere kooli esimesse klassi tuli nendest küll vaid väike arv õpilasi.“

Ta soovis, et uued koolilapsed leiaksid palju sõpru.

Klassijuhataja Pille Paidla naljatas oma uue klassiga, et teist nii kurja õpetajat kui tema, Pikavere koolis ei ole. Kuid lubas, et kui üheskoos korralikult õppida, siis võib ta tegelikult päris tore õpetaja olla.

Maiu Plumer jutustas pärast aktust, et möödunud aastal tuli esimesse klassi sama palju õpilasi kui käesoleval aastal. Neljast õpilasest kolm käisid varem sealsamas lasteaias. Ta rõõmustas, et kool on võtnud suuna, mida riik soosib – kodulähedane, turvaline ja kaasaegne.

„Rõhume sellele, et väikeses koolis on võimalik jõuda iga õpilaseni. Head meelt teeb, et meil on komplekteeritud parim õpetaja kvalifikatsioonile vastav kaader.“

Kalle Põldsaar, kelle laps alustas sel aastal kooliteed, ütles, et valisid Pikavere kooli kuna tegu on väikese kooliga: „Hea, et on väike klass. Õpetajal hakkab ramm peale ja tähelepanu jagub kõikidele lastele. Aruküla koolis on liiga suured klassid. Õppisin kunagi ise Pikavere koolis ning mälestused sellest on head.“

Hästi arvas ta ka uuest paviljonist: „See on üks neid asju, mis linnalastel puudub.“

Proovida said ka täiskasvanud
Õuesõppe paviljoni juurde koguneti pärast klassijuhataja tunde. Maiu Plumer selgitas, paviljon ehitati selleks, et õpe ei jääks ainult teoreetiliseks, vaid võiks ka majast väljas õppida: „Oleme teinud varemgi tunde õues, aga paviljonis on pingid ja lauad, kus saab ka kirjutada ning võimalus vihmase ilmaga varju minna.“

Pikavere-Mallavere külaseltsi esimees Tõnu Suurkuusk tänas küla mehi, kes aitasid paviljoni kokku panna, ja naisi, kes õhtuti kannatlikult ootasid, kuni mehed paviljoni ehitasid.

Rahaliselt toetab ehitust Leader-programm – külaselts saab kooli õppepaviljoni rajamiseks 3841 eurot, omaosaluse 600 eurot tasus külaselts. Leaderile esitatud projekti juht oli Andres Kallaste. Paviljoni ehitusprojekt on tehtud Pikavere lasteaia-algkooli jaoks, autor on arhitekt Janar Blehner.
      
Kooli hoolekogu esimees Madis Sõnajalg rääkis, kuidas sündis idee ja teostus: „Maiu Plumer ütles ühel koosolekul, et meil looduskallakuga kool ja võiks olla paviljon. Paljud inimesed on selle valmimisse andnud oma panuse.“

Pärast paviljoni avamist toimus õuesõppe esimene näidistund, milles osalesid nii lapsed kui nende vanemad.

Esimese ja teise klassi lapsed tegid sõnaseletuse mängu. Igaüks sai ühe sõnakaardi ning pidi kõnelemata, vaid liigutuste abil, sõna publikule seletama.
Kokku tuli uus versioon lastelaulust „Põdra maja“.

Kolmandate-neljandate klasside lastele olid antud ankeedid ning nad küsitlesid külalisi, pannes kirja erinevad andmed. Seejärel liitsid nad kokku nende vanuseid ja muud sellist. Viiendate-kuuendate klasside õpilased lahendasid värviliste paeltega erinevaid värvusõpetuse ülesandeid. Lõpuks sidusid nad paelad kokku üheks nööriks, valisid koha, kuhu see siduda ning oma valikut põhjendama.

Täiskasvanutele oli väljas valge tahvel, kuhu pandi kirja märksõnad asjadest, mida nad enda ümber nägid, ja nendest pandi kokku luuletus.


Uued õpetajad

Alavere põhikool. Viola Kaseniit – 1. klassi klassiõpetaja, õpi­abirühma õpetaja; Antonia Nael – vene keel.

Aruküla põhikool. Karin Aanja – eesti keele ja kirjanduse õpetaja 4.a, 4.b ja 8. klassis.

Aruküla vaba waldorfkool. Egle Liiskmann – 1. klassi klassi­õpetaja; Pille Ilmand-Timmerman – käsitööõpetaja

Kehra gümnaasium. Laur Lantsev – poiste kehalise kasvatuse õpetaja; Juta Mölder – tehnoloogiaõpetus, käsitöö, kodundus; Hannes Pikkel – majandus- ja ettevõtlusõpe.

Kolga keskkool. Kaidi Almet – 1. klassi klassiõpetaja; Olev Oja – muusikaajalugu; Evi Tamvilius – muusikaõpetus.

Loksa gümnaasium. Helen Laansoo-Hämarik – eesti keel teise keelena põhikoolis; Kuldar Pärn – loodusained; Ulvi Moks – kehaline kasvatus; Uku Vilson – ajalugu; Karin Tensing – matemaatika põhikoolis.

Pikavere lasteaed-algkool. Nele Gellert – inglise keel alates 2. klassist;  Elo Siska – eesti keel, matemaatika.