15. septembrist töötab Pikavere lasteaias-algkoolis direktorina MAIU PLUMER Viimsist.
Pikavere kooli tulevane direktor MAIU PLUMER loodab olla vääriline järeltulija oma eelkäijatele ning muuta kooli veel enam kooliks tervele kogukonnale.
Maiu Plumer on 24 aastat Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis Kose-Lükatil muusikaõpetaja, huvijuhi ja infojuhina töötanud. Raasiku vallavalitsuse liikmetest koosnenud komisjoni leidis, et ta on sobivaim kandidaat uuele kohale Pikavere koolis, mis alates septembrist muutub lasteaiaks-algkooliks.
Pikavere kooli direktori kohale oli viis kandidaati, neist neli kutsuti juuni lõpus vestlusele.
„Maiu Plumer jättis komisjonile kõige sümpaatsema mulje. Temas oli näha sädet, et tahab seda teha,” ütles Raasiku vallavanem Andre Sepp.
Looduslähedase õppe pooldaja
1985. aastal kultuuritöötaja erialal ülikooli lõpetanud tulevase koolidirektori sõnul sundis suguvõsas tugevalt esindatud pedagoogiliin teda siiski kooli valima.
„Töötasin küll mõne aja diskode ja noorteürituste korraldajana Tallinnas endises Tombi-nimelises noorsoo kultuuripalees, aga õige pea sain tööd koolis,“ rääkis Maiu Plumer.
Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli peab ta väga eriliseks kohaks, kus pööratakse tähelepanu looduslähedasele õppele ja individuaalsele lähenemisele õpetamises.
„Kool avati 1938. aastal. See oli omal ajal väga eesrindlik, kuna 1920ndatel oli levinud tiisikuse haigus ning inimesi püüti ravida just looduslähedusega,“ ütles tulevane direktor.
Maiu Plumeri sõnul on vabaõhukool tänaseni missiooniasutus, kus saavad käia terviseprobleemidega lapsed, kellele seal õppimine, elamine ja toit on tasuta.
„Tegemist on riigikooliga, kus tänapäeval käib rohkem allergia, astma või suhkruhaiguse probleemidega lapsi, ehitatud on spetsiaalne koolimaja, kus klassiruumid asuvad eraldi klassimajades,“ rääkis Maiu Plumer, kelle sõnul ei tulnud oma pikaaegsest töökohast lahkumise otsus sugugi päevapealt.
„Nüüd muutub see aga ministeeriumi kava järgi emotsionaal- ja sotsiaalprobleemidega laste kooliks ja see on juba hoopis teine teema.“
2005. aastal kutsuti Maiu Plumer muusikatunde andma Viimsi valla Püünsi põhikooli, kus ta kolm aastat töötades ka tavakooli kogemuse sai.
Meeldib matkata
Lisaks pedagoogitööle on Maiu Plumeri suur harrastus olnud ka matkamine ja giidindus.
„Aastatel 1994-2004 sõitsin koolivaheaegadel erinevate huvitavate turismigruppidega maailmas ringi. Käisin palju Euroopas, kaks korda Hiinas ja korra Egiptuses ning Iisraelis. See oli suur kogemus inimestega suhtlemise mõttes. Ma olen üle lugenud, et kümne aastaga käisin kaasas rohkem kui 100 reisil.“
Maiu Plumer alustas oma giiditööd Noorte Reisiklubis. Viimane firma, mille all ta töötas, oli Fortest Reisid.
„Olen väga palju ka ise suusamatkadel käinud, viimasel ajal peaaegu igal vaheajal. Tavaliselt sõidame Skandinaavia mägedes, mitte tavaturisti kombel kuskil suusakuurordis, vaid ikka omal jõul rännates ja talitelkides magades.“
Maiu Plumer ütleb, et selline matkamisviis harjutab grupis hakkamasaamist ja õpetab, et kui su ümber on hea seltskond, siis elad kõik rasked ajad üle.
3 aastat projektijuht
„Viimased 3 aastat olen olnud seotud SA Archimedes Gomeniuse programmiga, kus olen mitut hariduskoostöö teemalist projekti juhtinud,“ rääkis Maiu Plumer.
Oma hiljutisematest projektidest tõstab ta esile Euroopa hariduskoostöö võrgustiku programmi NEAC, mis koondab 27 maa õpetajaid ja haridustöötajaid.
„Selle programmi organisaatorid on itaallased ja tänu neile on meil kaks korda aastas olnud võimalik käia Euroopas ringi ja tutvuda erinevate koolidega. 2009. aastal korraldasime Tallinnas Euroopa Õpetajate Seminari, kuhu tuli õpetajaid seitsmest riigist.“
Maiu Plumeri sõnul on kogemus koostööalal teinud temast suure ühistegevuse armastaja.: „Mulle meeldib koostöö. Tegelikult ei saa ükski kool eksisteerida koostööta. Ainult siis, kui see toimib ja kõik meeskonna liikmed tegutsevad ühe eesmärgi nimel, võib kool hästi toimida. Sellest võib saada koht, kus õpilased on rahulolevad.“
Uuesti ülikoolis
2008. aasta sügisel alustas Maiu Plumer Tartus taas ülikooliõpinguid, astudes magistriõppesse koolikorralduse erialal.
„Mulle meeldis, et Tartu Ülikoolis on palju seminarivormis õpet. Need arutelud olid rikastavad ja mõjusid kõigile, kuigi meid oli seal väga erinevas vanuses.“
Nüüdseks veel lõputööga tegelev Maiu Plumer ütleb, et ilma viimatise ülikoolikogemuseta poleks ta olnud valmis koolijuhi ametisse asuma.
„Elukestev õpe on tähtis, pidevalt tuleb areneda. Kui lähed vanemaski eas ülikooli, hoiab see vaimu virge ja tõstab ka su enesekindlust, et tõepoolest saad hakkama,“ jutustas ta.
Lõputöö teemaks on Maiu Plumer valinud andekuspedagoogika, millega puutus kokku Tartu Ülikooli teaduskoolis, mis korraldab üle-eestilisi olümpiaade andekamatele õpilastele.
„Nad juurdlevad teemal, mis see andekus üldse on. Levinud on müüt, et andekad saavad ise kõigega hakkama, tegelikult on aga sageli just neil keerulisem hakkama saada, sest nad on erinevad ja neid võib segada ka perfektsionism.“
Maiu Plumer usub multiintelligentsuse teooriasse, mille järgi on igal inimesel anne mingis suunas. Täpsemalt uurib ta oma lõputöös andekaid alasooritajaid ehk neid andekaid lapsi, kes võiksid elus ilusasti hakkama saada, aga mingil põhjusel ei saa.
„Tihti võivad need põhjused tuleneda just koolist, mitte pahatahtlikult, aga need ei ole lihtsalt teadvustatud.“
Maiu Plumer on olnud tihedas suhtluses teiste Euroopa andekusuurijatega, kellega koos teeb kaasa projektides, mille kaudu teadvustatakse andekate alasooritajatega seotud probleeme.
„Juuli alguses käisin Pariisis Euroopa Andekusuurijate aastakonverentsil. See avardas mu silmaringi. Eriti jäi meelde Kanadast käinud väga tuntud andekusuurija Françoys Gagne,“ jutustas Maiu Plumer.
Kool tervele kogukonnale
Pikavere kooli etteotsa asudes tekitab Maiu Plumeris aukartust tähelepanuväärne ajalugu eelkäijatest.
„Alfred Reinvald juhtis Pikavere kooli aastatel 1903-1953, kokku 50 aastat, eks see natuke hirmutab, aga näitab ühtlasi, et siin on väärtused, mida ühiselt kantakse. See pole olnud kool, kus direktorid vahetuvad, vaid kus iga järgmine on püsinud vähemalt paarkümmend aastat,“ rääkis tulevane koolijuht.
Maiu Plumeri sõnul jättis talle sügavaima mulje Pikavere koolist osalemine tänavustel mõisapäevadel.
„Nii tore oli näha, et noored tunnevad endiselt oma kooli vastu huvi, ka siis, kui nad juba selle lõpetanud on. Näidendis osales väga palju vilistlasi ja see näitab veel kord, et kooli sulgemise jutud, mis olevat rahva seas levinud, on alusetud. See pole lihtsalt kool õpilastele, vaid kool tervele kogukonnale.“
Tulevane koolidirektor lubab anda endast kõik, et Pikavere kool veel enam kõigile laieneks ja hakkaks aina rohkem kandma ka kohaliku kultuurikeskuse rolli: „Vaimusilmas näen, et võiksime sisustada aega ka pärast õppetunde. Majas võiks olla üks mängude tuba, kus saaks aega viita, ja kooli ajaloo tuba, kus nüüd pensionile jäänud ajalooõpetaja Vaino Napp saaks jätkata teadvustamistööd Pikavere ajaloost.“
Maie Plumeri sõnul on Raasiku valla koolid ideaalses seisus tihedaks koostööks. Tema arvates võiks ees oodata hulk üheskoos tehtavaid ainepäevi.
„Siin on kolm suhteliselt ühel tasemel kooli. Ei ole suhtumist, et üks on kuningas, teised sellid,“ rääkis tulevane direktor.
„Mõisapäevad näitasid, et inimesed tahavad ikka kooli tagasi tulla ja midagi koos ära teha. Ma tean, et kõik need mõtted, mis mul on, nõuavad palju ressursse, aga küllap me need kuidagi leiame. Ainuüksi missioonitundest saab palju tehtud.“
