Raasiku valla haridusvõrgu ümarlauas osalenud tõdesid, et Pikavere kooli ülalpidamine valla teiste koolide arvelt pole aus ega õiglane.
Pikavere lasteaed-algkool.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ütles Arukülas 7. mail toimunud koolivõrgu korrastamise ümarlauas, et kuigi Pikavere lasteaed-algkool on saanud Aruküla ja Raasiku põhikoolide arvelt lisaraha, pole haridus liitklasside ja piiratud eelarve tõttu peagi konkurentsivõimeline.
Valla teised munitsipaalkoolid Arukülas ja Raasikul pole nõus, et ka edaspidi peetakse Pikavere kooli üleval nende arvelt, seega otsustasid ümarlauas osalenud koolijuhid, hoolekogude, lapsevanemate ning vallavalitsuse esindajad, et ei soovi Pikavere kooli sulgemist, kuid suve lõpuks peab tegema otsuse, kas ja kuidas Pikavere kool jätkab.
Nad andsid Pikavere kogukonnale võimaluse koostada 31. juuliks arvutustele tuginev jätkusuutlikkuse plaan ehk nii-öelda äriplaan, mis peaks aitama volikogul enne 2015. aasta eelarve koostamist ja uue õppeaasta algust otsustada kooli jätkamise üle.
Uus koolivõrk – lisakulutusi pole
Vallavanem Raivo Uukkivi tõdes rahvastikuregistri andmetele tuginedes, et Pikavere kool oleks alatäituvusega ka edaspidi: „2019. aastal läheb 1. klassi 51 õpilast, neist 5 Pikavere teeninduspiirkonnast. Seega tuleb arvestada Pikaveres koolihariduse andmisel järjepideva doteerimisega vähemalt järgmise 7 aasta jooksul.“
Ta ütles, et üks lahendus oleks Pikaveres kooli tegevus lõpetada ja valla koolivõrk ümber korraldada: „Sel juhul tekivad uued koolipiirkonnad. Pikavere piirkonna lapsed suunatakse Raasikule, mõisahoone ruumides jätkab lasteaed ning lisandub munitsipaallastehoid. Sel juhul liidetakse Raasiku koolipiirkonnaga ka Peningi küla, mis praegu kuulub Aruküla piirkonda. Transpordikulud sellega eriti ei muutu, sest koolibuss käib Pikavere-Raasiku vahel ka praegu.“
Kooli jätkamine nõuab lisaraha
Vallavanema pakutud teine võimalus on jätkata samamoodi: „Pikavere kool jätkab tööd liitklassides. See nõuab meilt aastas ligi 15 000 eurot lisaraha, kuid hariduse konkurentsivõimet on raske tagada.“
Vallavanema sõnul saab Pikavere kooli päästa, kui kusagilt leitakse regulaarne lisatulu või kulukoht, mille arvelt Pikaverele raha leida: „On ka võimalus, et riik vaatab koolide rahastamise mudeli uuesti üle, kuid pole põhjust loota, et midagi muudetakse.“
Kolmas võimalus on kaotada Pikaveres liitklassid. Vallavanem tõdes, et see nõuaks aastas ligi 150 000 eurot lisaks ning on vallaeelarve mõttes võimatu.
Pikavere kooli hoolekogu esimees Alice Suurkuusk lausus, külakogukond on valmis tegutsema: „Meil võiks olla siin ääremaal midagi veel lisaks koolile, et inimesed oleks valmis tulema siia elama. Mõis peaks hakkama tegutsema kogukonnakeskusena. Kooli juurde võiks luua MTÜ, et saaks hakata raha taotlema, siiani pole meile seda võimalust antud. Külaelanikud on valmis tegutsema.“
Selle peale leppisid ümarlauas osalenud kokku, et Pikavere saab võimaluse esitada 31. juuliks äriplaani, et näidata, kas kogukonna ideed on võimalik ellu viia ja panna raha sisse tooma.
Pikavere kooli direktor Maiu Plumer lisas, et koolivõrgu korrastamisega püüab riik koolid omavahel tülli ajada: „Oleme tõesti valmis tegutsema. Üks võimalus on jätkata ka näiteks Raasiku kooli filiaalina, siis jääks üle direktori palk, mis on 12 000 eurot aastas.“
Hariduslik erivajadus ajab segadusse
Lapsevanema ning hoolekogu esindajana tõdes Alice Suurkuusk, et viimasel ajal on räägitud, et Pikaveres on palju haridusliku erivajadusega õpilasi, see on ajanud lapsevanemad segadusse.
Valla sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg selgitas, et haridusliku erivajadusega õpilane (HEV) on väga lai mõiste: „Need on kõik õpilased, kellega tuleb keskmisest rohkem tegeleda – vajavad näiteks logopeedilist abi, käitumis- või õpiabi, on tähelepanu- või keskendumisraskustega, puuduvad põhjuseta. HEV-õpilaste hulka kuuluvad ka üliandekad. Pikavere koolis on HEV-õpilasi käesoleval õppeaastal 17.“
Ta lisas, et koolidel on võimalik avada väikeklasse, mille piirarv on kuni 4 õpilast: „Need on mõeldud õpilastele, kelle erivajadus – aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismi spektri häire, sõltuvushäire – on meditsiiniliste uuringutega diag noositud.“ Väikeklass õpib samas mahus ja sama õppekava järgi kui põhiklass.
Raasiku põhikooli direktor Kadri Viira küsis, miks pole Pikaveres väikeklasse, kui on antud võimalus, aga selle asemel koondatakse õpetajaid.
Pikavere lasteaia-algkooli direktor Maiu Plumer vastas, et väikeklasside jaoks pole piisavalt raha ning eriõpe toimub rühmaõppena. Lisaklassid on Arukülas, kus on 2 väikeklassi, 1 lihtsustatud õppekavaga klass ning 1 individuaalõpilane.
Vallavanem lisas, et ka see pole tõenäoline, et Pikaverre võiks tulla kool erivajadustega õpilastele: „Riigil on plaanis luua 2020. aastaks HEV-koolid Tallinnasse ja Tartusse. On võimalus, et Tallinna asemel luuakse see kool Harjumaale, kuid tõenäoliselt mitte Pikaverre.“
Pikavere õpilased teistes koolides
Koolijuhtides tekitas nördimust, miks võeti 2014. aastaks Pikavere jätkamiseks – Raasiku kooli eelarvest 8000 ning Aruküla kooli eelarvest 3000 eurot.
Abivallavanem Ardo Niinre selgitas, et see oli ühiste läbirääkimiste tulemus: „Väiksema õpilaste arvu ja eelarvega Raasiku koolil oli tol hetkel vaba raha rohkem. Aruküla põhikool teatas, et avavad uue klassikomplekti, sest kooli tuleb kaks esimest klassi, kuid lõpetab üks 9. klass.“
Vallavanem uuris, kuidas on Pikavere koolist tulnud õpilased on sulandunud teistesse koolidesse.
Aruküla põhikooli direktor Avo Möls ütles, et 3 viimase õppeaasta jooksul on Pikaverest neile tulnud 2 õpilast ning mõlemad saavad normaalselt hakkama.
Raasiku kooli esindajad märkisid, et Pikaverest on tulnud üsna palju õpilasi, kes on harjunud õppima väikestes klassides ning seega on nende iseseisvuse tase väiksem: „Hakkama saavad nad aga kindlasti.“
Mallavere-Pikavere külavanem Tõnu Suurkuusk lisas, et Pikavere kooli paljud lõpetajad ei jätka haridusteed üldse Raasiku vallas: „Minnakse Vaita, Kosele, Tallinnasse.“
Koolide esindajad tõdesid, otsust on vaja ruttu, et kõik koolivõrguga seotud osapooled saaksid kindlustunde.
