Viinistu kunstimuuseum on muuseumiöö projektis osalenud ka varem, kuid esimest korda oli kavas õhtut ja ööd täitev eriprogramm, mida külastas üle 250 huvilise.
„Tavaliselt on muuseumis staatiline, puhas, valge. Võtsime nõuks neid raame helide ja valgustega lõhkuda,” sõnas Viinistu muuseumiöö kuraator, kultuuri- ja konverentsikeskuse tegevjuht Raido Roostalu, kes organiseeris oma meeskonnaga 3tunnise klaverikontserdi, kinoõhtu, varjuteatri, lubas kunstisaalis pingpongi mängida, nautida muusika- ja värvilahendusi ning külastajatel ka ise kätt proovida nii näituse kuraatori ametis kui valgustehnikuna.
Raido Roostalu ütles, et Viinistu kunstimuuseumi omanik Jaan Manitski andis ideedele loa ning meeskonnale usalduse, käis ka ise muuseumiööl ning kiitis lõpptulemuse heaks.
Viinistu oli üks Eesti 150 muuseumist, mis liitus muuseumiöö projektiga ning avas uksed laupäeva, 16. mai õhtul. Viinistu meeskond otsustas pakkuda muuseumiööl midagi tavapärasest teistsugust: „Varem on muuseumiöödel olnud Viinistul uksed kauem avatud, peamiselt on ümberkaudsed inimesed olnud varmad võimalust kasutama. Meelitamaks kohale muuseumirändureid kaugemalt, valisime selle tee, et minna kaasa eriprogrammiga.”
Idee sai alguse märtsis
Eriprogrammi idee sai alguse märtsis, kui Raido Roostaluga võttis ühendust Rakveres elav sõber, muusik, heli- ja valgustehnik Rasmus Rattas, kes oli näinud Eesti Päevalehes kuulutust muuseumiöö kohta. Kampa võeti ka tallinlane Volmer Kliimand ning kava sai kokku aprillis. Päev enne muuseumiööd tulid Tallinnast Viinistule appi muuseumiöö vabatahtlikud Saara Mildeberg ja Laura Vesi.
Raido Roostalu: „Kui hakkasime ideid genereerima, tundusid esimesed mõtted üsna ulmelised. Rasmus näitas aga, kui nutikalt ja lahedalt annab kasutada hiinlaste toodetavaid tehnikavidinaid meie ideede rakendamiseks. Volmer on aga filmimaastikul niivõrd tunnustatud valgustaja, et juba mitmendat aastat on talle usaldatud valguseid juhtida presidendi vastuvõtul vabariigi aastapäeval. Muuseumiöö installatsioonide loomine kujunes kokkuvõttes toredaks mänguks, mille käigus selgus mitmel korral, kuivõrd võimsaks on tehnoloogia arenenud ning kuidas seda annab igapäevaellu mitmeti integreerida.”
Ta lisas, et muuseumiööl eriprogrammiga osalemine aitas Viinistut kindlasti paremini tutvustada – programmi mainiti esimesena kultuuriblogi kultuur.info kümnes muuseumisoovituses ning reklaami aitas teha üle-eestilise muuseumiöö meeskond. Viinistu kunstimuuseumi perenaise Tiia Piikmanni hinnangul käis õhtu jooksul muuseumist, restoranist ja hotellist läbi üle 250 külastaja. Seda on korraldajate arvates tunduvalt rohkem, kui nad julgesid loota.
Viinistu eriprogramm algas õhtul veidi pärast kella kuut, kunstimuuseumi klaverisaalis esinesid Loksa muusikakooli õpilased Kendra Kari Viinistult, Maarja Moks Loksalt ja Helina Piibeleht Pärispealt. Pärispea küla pianist Alari Lahe esitas Modest Mussorgski „Pildid näituselt” ning Alar Viin Viinistult valiku meloodiaid Eesti levimuusikast.
Seejärel kutsuti külalised restorani- ja hotellihoonesse vaatama 2015. aasta dokumentaalfilmi „Impromptu”, mille autorid on Mart Taniel ja Priit Pääsuke. Õhtu jätkus taas muuseumipoolel, kus sai mängida pingpongi, luua diivanil istudes rütmikat helimaastikku, kuvada puldi abil seinale tühja augu kohale pilti, mis teiste maalide vahele sobiks ning lisada sellele elektrooniliselt erinevaid efekte. Kätt sai proovida ka selles, kuidas klahvide abil helisid ning valgust tekitada ning need pimedas ruumis omavahel mängima panna. Südaööl algas restorani kõrval saalis disko ehk elektroonikute tantsupidu, kus astusid üles Rassakas, Sulg, Rakulka, Anna Kush ja Plaan_B.
Varjuteater tünnides
Kunstimuuseumi kõrval suurtes tünnides sai õhtu jooksul vaadata varjuteatrit, mis tutvustas sel suvel Viinistul toimuvat mereteemalist visuaalteatriõhtut. Selle produtsent on Viinistult pärit näitleja Mihkel Tikerpalu. Varjuteatris musitseerisid õed Liisa ja Lee Taul.
31. juulil esietendub Viinistu kunstimuuseumi katlamajas Eesti esimene varjuteatrilavastus „Üle vee“ ning Viinistu rannajoonel mängitakse uuslavastust „Laineid lausudes ja lauldes”.
Projekti tarbeks kogutakse raha internetilehel Hooandja. Korraldajad on seadnud eesmärgiks saada 5000 eurot ning aega annetada on juuli alguseni. Juhul, kui projekti jaoks vajalik summa kokku kogutakse, saavad korraldajad selle endale.
Varjuteatriöö lavastaja ja muusikaline kujundaja on Helen Rekkor, kunstnik Maarja Pabunen. Produtsent Mihkel Tikerpalu on kirjeldanud Hooandja lehel, et Viinistu on ühele suvelavastusele suurepärane mängupaik, mis pakub võimalusi erinevatel lavadel: „Nagu meie uuslavastuse puhul avastasime, peidab Viinistu veel mitmeid avastamata mängukohti. Lisaks on Viinistu juba tuntud suvise niiöelda teatrimekana, kuhu vaataja ikka ja jälle tee leiab.”
Muuseumiööga jäi ta väga rahule: „Programm pakkus üllatuse oma mitmekesisusega. Toimus palju ja kuulata-vaadata oli kõigile midagi. Öö oli täis muusikat, õnnestus igati ning leian, et sellest peaks saama minu koduküla traditsioon.”
Vabatahtlikud tegid pimeduse
Muuseumiöö vabatahtlik Saara Mildeberg on elanud Kolgas ning pakkunud Tallinnas muuseumiöödel oma abikäsi ka varem, seekord otsustas tulla Viinistule: „Kuna olen elanud siin lähedal, tean kohta hästi. Saabusime Viinistule südaöösel, kõik oli nii müstiline – mere kohal kerkiv udu, metsad, teetööd ning loomalaibad, mida enne Viinistule jõudmist nägime.”
Ta lisas, et vabatahtliku töö on põnev ning ettevalmistustega jõuti valmis õigeks ajaks: „Vabatahtlikele tavaliselt eriti raskeid toimetusi ei anta.”
Vabatahtlike üks ülesannetest oli akende kinni teipimine, et valgus sisse ei pääseks. Korraldajad sõnasid, et kui esimest korda kokku saadi, siis esialgu ei tulnud meelde, et mai keskpaigas loojub päike üsna hilja, valgussõu ja installatsioonide jaoks on pimedus aga kullahinnaga. Seega otsustati eriprogrammi alustada klaverikontserdiga ning jätta installatsioonid hämardumise ajaks.
Teine vabatahtlik Laura Vesi oli Viinistul esimest korda ning talle meeldis seal väga: „Viinistu tundus huvitav, sest Tallinnas võib igal ajal muuseumitesse minna, siia satub kordades vähem kui linna. Viinistu on teistsugune ja heas mõttes erandlik koht. Siiani teadsin ainult kohvrite püsinäitust, mis on muuseumi hoovis. Kõik räägivad nendest kohvritest. Öösel käisime aga läbi kõik hooned ning pimedas oli see veel eriti põnev.”
Muuseumiööd külastanud Kersti Kullama oli Viinistust väga vaimustuses: „Oleme põlised tallinlased, kuid püüame käia Viinistul igal suvel vähemalt korra. Toome siia oma külalisi ning käime ise loodust nautimas. Siin on erakordselt palju vaimset naudingut ning palju avastada. Seekord oli näitust veelgi põnevam vaadata, kui saale kaunistasid installatsioonid, kõik oli väga müstiline.”
Uus peakokk
Raido Roostalu rääkis pärast muuseumiööd, et ka maailmaserval on võimalik teha rikkalikku eriprogrammi, mis meelitab välja kohalikud kui ka kaugemd uudistajad: „Neid oli palju, kes ürituse kordaminekusse panustasid. Seda kogemust meil ju polnud ning tuli käigu pealt leiutada mitmeid jalgrattaid.”
Ta jutustas, et installatsioonide kohta küsiti, kas need jäävadki sinna: „Kunstisaalidesse me neid ei jäta, kuid oleme juba uurinud kõrvalasuvaid hooneid, millest mõnda pole paarkümmend aastat kasutatud. Ehk õnnestub avada uusi uksi ning luua Viinistule niiöelda kultuurikolhoosi.”
Restorani köögis oli muuseumiööl toimetamas üks inimene, kuid Raido Roostalu hinnangul õnnestus ka toitlustamine: „Pakkusime õhtul lihtsustatud menüüd, igas liinis oli kaks valikut.”
Ta lisas, et teisipäeval asus ametisse uus peakokk Kaarel Kiivit, kelle kodutalu on Suurpea külas. Tegevjuht sõnas, et uuel kokal on vastutusrikas ülesanne siduda kokku poolsaare rikkalik söögikultuur, mida on mõjutanud rannarahva traditsioonid läbi sajandite, endine kalatehase söökla, omaseks saanud germaani köök kui ka nõukogude aeg, mil poolsaar oli peaaegu 40 aastat lukus.
Viinistu suvine kava on tegevjuhi kinnitusel tihe – lisaks varjuteatrile lavastab MTÜ R.A.A.A.M. Viinistul näidendi „Libahunt”, lavastaja Rein Pakk toob juunis katlamajas lavale Jan Uuspõllu uue monotüki „Pingviin ja raisakass”. Viinistul on plaanis rändnäitused, muinastulede öö ja suvelõpukontsert.
Raido Roostalu sõnas: „Muuseumiöö kinnitas Viinistu sõnaseletamatut maagiat avaldada mõju kõigile, kes Viinistule tulevad ja oma ande valla lasevad. Oleme ka tulevikus valmis talente ilmarahvale esitlema, leitagu vaid julgus end tutvustama tulla.”
