Kuusalu-Jõelähtme laulu- ja tantsupeo „Regilaul ja karuäke“ kunstiline juht ning idee autor KARIN SOOSALU elab Kuusalus, aga töötab Jõelähtme vallas.
Kui kolm aastat tagasi toimus Jägala joa peoplatsil Kuusalu ja Jõelähtme valla esimene ühine laulu- ja tantsupidu „KaRukellad helisevad“, oli selle kunstiline juht Karin Soosalu Kuusalust. Tuleval laupäeval korraldab ühise peo Kuusalu vald ning kunstiliseks juhiks kutsuti samuti Karin Soosalu. Ehkki ta töötab Jõelähtme valla Neeme kooli direktorina, on Kuusalu valla kultuurirahva jaoks oma inimene. Ta juhendab Kolga rahvatantsurühma ning on üldtantsupidude lavastustoimkonna liikmena korduvalt kokku puutunud suure peo ettevalmistamisega.
Karin Soosalu kirjeldab, kuidas sündis tänavuse peo nimi: „Vallavanem Urmas Kirtsi pakkus, et teeme ägeda regilaulupeo, kuna tulekul on Kuusalu valla aukodaniku, helilooja Veljo Tormise 85. sünnipäev. Hakkasin mõtlema, regilaul on nii konkreetsete tunnustega, ent kuidas mahutada sinna rahvatantsijad ja muud laulud. Olin just lugenud Valdur Mikita raamatut „Lingvistiline mets“, kust jäi silma vahva lause, kuidas õige eestlase tunneb ära ikka sellest, et ta särgiesisele on maalitud Gucci ja Versace, kuid pahkluu külge on aheldatud väike karuäke. Sellest sain idee. Tundub, et pealkirja „Regilaul ja karuäke“ alla mahume kenasti.“
Peole valitud laulud saadeti koos nootidega ning tantsud kirjelduste ja joonistega mõlema valla lauljatele-tantsijatele. Tantsuinimesena oli Karin Soosalul peol esitatavaid tantse lihtne valida. Keerulisem oli lauludega. Ta läks rahvusraamatukogusse, sai noodid Tormise loominguga, pool päeva kulus nende läbitöötamisele.
„Vaatasin sõnu, et milliseid lugusid jutustavad. Valitud lauludega suundusin Kuusalu koorijuhi Taavi Esko juurde, sest tema tunneb Tormise laule kui oma viit sõrme. Ta tunneb ka lauljaid ja nende võimeid ning vaatas, millised laulud sobivad. Mulle väga meeldis laul „Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu“, aga see laul jääb kahjuks esitamata ja mõte kasutamata.“
Peo läbiv tekst on ekstra selleks peoks valminud laulu „Karuäke“ sõnad. Muusika ja sõnade autor on Kuusalu valla Kasispea küla juurtega jazzlaulja Kadri Voorand. Sõnad trükitakse peo kavale, et rahvas saaks kaasa laulda.
Karin Soosalu: „Tuleb pigem etendus kui kontsert. Etendus hakkab kulgema, läheme läbi siit ja sealt, me ei jää ainult Kuusalu kihelkonna keskseks. Regilaulul on maagiline jõud, kui see jõuab lauljatelt publikuni, siis on lootus, et tekib midagi erilist. Ja mis sest, et nooremad ei tea, mis on karuäke, või mõni võib mõelda, et regilaul pole tema jaoks. Kõik peol kõlama hakkavad laulud ei ole regilaulud, kuid me laulud on neist alguse saanud. Agaram tegi omal ajal laulule tantsusammud juurde ja nii sündis rahvatants. Nagu rahvariided läksid segamini, sest võeti naisi mujalt kihelkondadest, on me laulud ja tantsud segu vanast ja uuest.“
Tuttav tunne lapseajast
Karin Soosalu jutustab, et esimest ühispidu kavandades saadi kokku Jõelähtme vanas rahvamajas ning seal meenus, kuidas lapsena oli koos emaga esimesi laulupäevi ette valmistamas.
„Ema töötas siis villavahetuses, läksin temaga rahvamajja kaasa. Vaatasin, kuidas seal tekste kokku pandi, luuletusi valiti. Kolm aastat tagasi tekkis äratundmine, et olen seda juba kogenud. Nüüd laupäeval tuleb Jõelähtme valla 25. laulu- ja tantsupidu,“ kirjeldab ta.
Kuna tema ema Taimi Saarma oli aastaid Jõelähtme vallavanem, on Karin Soosalu nende pidudega seonduvaga kokku puutunud ka hiljem.
Eelseisva peo korralduses on kahe valla suurim erinevus tema sõnul see, et Kuusalu vallas tegeleb korraldusküsimustega MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts, kultuurijuhti vallamajas ametis ei ole. Jõelähtme vallamajas on tööl kultuurispetsialist, tema on kohalik koordinaator ja kontaktisik.
„Üks asi on kokku leppida repertuaar ning panna laulud-tantsud ritta, kuid peab mõtlema, kuidas seatakse pingid-toolid, kuidas esinejad tulevad ja lähevad. On vaja inimest, kes raha loeb ja vaatab, et kõigel kavandatul oleks reaalne rahaline kate. See on projektijuhi ülesanne. „Regilaulu ja karuäkke“ projektijuht on Kadri Idavain, Kuusalu spordikeskuse juhataja – pidu toimub staadionil, tema vastutusalas,“ sõnab Karin Soosalu.
Kuusalu keskkooli vilistlane
Karin Soosalu lapsepõlvekodu on Jõelähtmes, kooliteed alustas ta Jõelähtme kiriku endises leerimajas, kus asus 8klassiline kool. 1984. aastal ehitati Kostiverre uus koolimaja, kool koliti ümber. Keskkooli läks ta õppima Kuusalusse, vanemad õed käisid samuti Kuusalus keskkoolis.
„Lõpetasin keskkooli 1992. aastal, siis just võeti kasutusele Eesti kroon, sain esimesed 10 krooni lõpetamise puhul kingiks,“ lausub Karin Soosalu.
Tallinna Pedagoogika Ülikoolis sai ta klassiõpetaja diplomi. Siis töötas Kristiine gümnaasiumis.
„Pärast seda, kui olin teise pojaga olnud kodus, hakkasime mõtlema, kuhu oma perele õige pesa teha. Tulime esmalt Tallinnast Jõelähtmele, siis otsustasime, et Kuusalu on elamiseks õige koht. Oleme Kuusalus elanud 9 aastat.“
Kui Neeme kooli direktori leidmiseks korraldati konkurss, soovitati ka Karin Soosalul kandideerida ning alates augustist 2005 on ta töötanud selles ametis. Tookord oli koolis 17 õpilast, tuleval õppeaastal on Neeme 6klassilises koolis juba 32 õpilast kolmes liitklassis. Direktor annab matemaatikatunde ning lisab, et on kui Hunt Kriimsilm mitme ametiga – täidab ka õppealajuhataja, majandusjuhataja, huvijuhi ülesandeid.
Kolga rahvatantsurühm sai 30aastaseks
Karin Soosalust sai Kolga rahvatantsurühma juhendaja 1998. aastal selle asutaja ja juhendaja, oma keskkooliaegse tantsuõpetaja Tõnu Lindveti soovitusel. Kolga rühmas on tantsijaid palju, möödunud suvel osaleti üldtantsupeol kahe koosseisuga.
Karin Soosalu: „Saime eelmisel aastal 30aastaseks, aga ei tahtnud oma sünnipäevaga suure tantsupeo varju jääda. Otsustasime, et aastal 2017 tuleb pidu „Kolga 33“.“
