Kuusalu vallavolikogu aseesimehe VÄRNER LOOTSMANNI saadetud alternatiivsele volikogukutsele on kümnendana alla kirjutanud SULEV VALDMAA EKREst.
Kuusalu vallas 2018. aasta detsembri lõpus võimule tulnud kümneliikmelisse koalitsiooni on seni kuulunud valimisliit Ühine Kodu, Keskerakond ja Reformierakond. Vastavalt koalitsioonilepingule on volikogu esimehe koht Reformierakonnal.
Nüüd on olukord muutunud, sisuliselt on moodustatud uus kümneliikmeline võimuliit ilma Reformierakonnata ehk volikogu esimehe Margus Soomita. Uue võimuliidu sõlmitud kokkuleppele Kuusalu valla juhtimise parendamiseks on kümnendana alla kirjutanud Sulev Valdmaa, kes on volikogusse valitud EKRE nimekirjast. Ametlikuks saavad muutused vallavolikogu juhtimises siis, kui senist volikoguesimeest on umbusaldatud volikogu istungil või ta astub ise tagasi.
Kuusalu vallas läks poliitiliselt tuliseks möödunud nädalal. Esmaspäeval, 30. märtsil edastas volikogu esimees Margus Soom volikoguliikmetele kutse vallavolikogu istungile, mille toimumisajaks määras 30. aprilli ja kokkusaamiskohaks Kuusalu rahvamaja, et tagada volikoguliikmete ohutus. Volikogu eelmisest istungist mööduks siis 3 kuud – viimati oli istung 29. jaanuaril. Kutses teatas ta, et lükkab seoses eriolukorrast tulenevate korraldustega ning istungi ohutu läbiviimisega märtsikuu istungi kuu aega edasi, ning palus vallavalitsusel tagada kuu aja pärast toimuva istungi ohutu läbiviimine rahvamajas, ka internetikeskkondade VOLIS ja Zoom kasutamise võimalus istungil.
31. märtsil saatsid koalitsioonipartnerid talle ja teistele volinikele märgukirja ettepanekuga kutsuda istung kokku varem – 8. aprillil. Märgukirja on allkirjastanud 10 volinikku ehk volikogu enamus – Kuusalu volikogus on 19 kohta. Alla on kirjutanud valimisliidust Ühine Kodu Kalmer Märtson, Mart Sestverk, Urmo Ristisaar, Ilvard Eeriksoo, Kaido Tseller, Mart Reimann, Raul Valgiste ja Enn Kirsman, Keskerakonna nimekirjast volikogu aseesimees Värner Lootsmann ning seni opositsioonis olnud Sulev Valdmaa EKREst.
Märgukirjas on öeldud, et volikogu kümme liiget ei ole nõus sooviga kutsuda istung valla esimese lisaeelarve teiseks lugemiseks kokku 30. aprilliks: „Tegu on lubamatu venitamisega, millega seatakse ohtu vallale oluliste otsuste tegemine.“ Lisatud on istungi päevakorra projekt, mis on lühem volikogu esimehe kutsele lisatud päevakorra projektist.
Vastavalt seadusele saanuks kutse 8. aprilli istungile välja saata hiljemalt reedel, 3. aprillil. Margus Soom seda ei teinud. Volikogu aseesimees Värner Lootsmann saatis kutse ise. Laupäeval, 4 . aprillil Kuusalu valla kodulehel avalikustatud kutses on neljapäevaks, 9. aprilliks algusega kell 16 kokkukutsutud istungi toimumiskohaks märgitud Kuusalu keskkooli aula.
Kutses on kirjas, et volikogu kümme liiget ehk koosseisuline enamus ei ole nõus valla esimese lisaeelarve teise lugemise venitamisega viimase kolme kuu jooksul ja arvestades volikogu esimehe tegevusetust valla lisaeelarve menetlemisel, tegi enamus volikogu esimehele ettepaneku kutsuda istung kokku 8. aprillil. Volikogu esimees ettepanekule ei reageerinud, kutset ei saatnud.
Nii Kuusalu volikogu esimees kui ka aseesimees saatsid esmaspäeval 6. aprillil volikoguliikmetele oma kirjalikud selgitused. Margus Soom selgitas, et koroonaviirusesse nakatumise oht on suur, ta on kohustatud sellega istungi kokkukutsumisel arvestama. Kui VOLIS ja Zoomi heli- ja pildiedastus on tagatud, siis korraldab enne istungi päeva testistungi, et funktsioonid ära proovida. Ta kinnitas ka, et on nõus lisama 30. aprilli istungi päevakorda punkti volikogu määruste muutmise kohta seoses eriolukorraga. Kui ettevalmistused saavad tehtud, on valmis volikogu kokku kutsuma varem.
Värner Lootsmann teatas, et esmajoones on ta selgitus vastus Marti Hääle küsimusele 9. aprilli istungi kokkukutsumise kohta, aga ka informatsiooniks kõigile volikoguliikmetele. Volikogu aseesimees põhjendas istungi kokkukutsumist seaduse ja Kuusalu valla põhimäärusega, mille järgi võib volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku kutsuda vähemalt neljandiku volikogukoosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ta viitas ka riigikohtu seisukohale, et kui volikogu esimees keeldub ettepanekust või ignoreerib seda, kutsub volikogu kokku seaduslik asendaja.
Värner Lootsmann kõneles Sõnumitoojale, et kuigi Kuusalu vallaeelarve võeti vastu detsembris, oli siis tegu üldisemate arvudega. Jaanuaris võeti vastu riigieelarve ja seejärel tuli hakata koostama valla lisaeelarvet valdkondade kaupa – kui suured summad teedele, haridusele ja nii edasi. Kuusalu vallas on esimene lisaeelarve vastu võetud reeglina enne vabariigi aastapäeva.
„Peale lisaeelarve on veninud väga oluline asi – Kuusalu keskkooli algklasside maja juurdeehituse tööprojekti koostaja ja ehitaja riigihanke korraldamine. Hoolekogu on nõusoleku andnud, eskiisprojekti on täpsustatud. Kuid alates jaanuarist pole me sellega saanud edasi minna ja tulemus on käes, neljas kuu jookseb, vallavalitsus pole saanud volikogult hanke korraldamiseks luba. Kümne volikoguliikme ettepanekul kokkukutsutud istungi päevakorras on esimene lisaeelarve ja ka kooli juurdeehituse riigihanke lubamine.“
Varasema istungi korraldamise kohta märkis ta, et eri kohtuastmed, ka riigikohus on varem korduvalt asunud seisukohale, kui on tagatud volikogu istungi kokkukutsumise kõik seaduslikud eeldused, on oluline demokraatlikult valitud volikogu enamuse otsus.
Uue võimuliidu kohta sõnas Värner Lootsmann, et sõlmitud on leping Kuusalu valla juhtimise parendamiseks: „Meil on plaan parendada volikogu juhtimist, sest ei ole nõus sellega, mis juhtimises praegu toimub. 9. aprilli istung tuleb Kuusalu kooli saalis, kus on ruumi ja vallavalitsus on lubanud tagada osalejate ohutuse.“
Margus Soom kinnitas lehetoimetusele, kui volikoguliikmed kogunevad 9. aprillil istungile, siis on see õigustühine: „Mina olen volikogu kokku kutsunud. Teine olukord oleks, kui poleks kutset välja saatnud. Esmatähtis on volikoguliikmete tervis. Pean tagama, et istung toimuks osalejatele ohutult. Seepärast on märtsikuu istung edasi lükatud aprilli lõppu. Üks põhjus on ka see, et valla lisaeelarvet pole õige arutada sellisena, nagu vallavalitsus on esitanud – jaanuarikuu seisuga, kuigi eriolukorra tõttu valla tulubaas väheneb. Palusin eelarvekomisjonil eelnõu täiendada, et aprilli lõpus menetleda realistlikumate numbritega lisaeelarvet.“ Ta teatas, et on palunud õiguslikku hinnangut volikogu aseesimehe saadetud istungikutse kohta.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, volikogu suurima valimisliidu Ühine Kodu esinumber, selgitas, et lisaeelarves on need tulusummad, mida varem prognoositi: „Järgmiste lisaeelarvetega saab neid muuta, oluline on kinnitada praeguses olukorras piisava suurusega reservfond. Volikogu esimehe saadetud päevakorras pole otsuse eelnõud Kuusalu kooli juurdeehituse kohta, see teema on infopunktina. Ta blokeerib tegevusi, mida oleme algatanud õpilastele ruumi juurde saamiseks. Oleme allkirjastanud uue leppe valla juhtimise kohta, kuna volikogu esimees pole aasta ja ligi nelja kuuga saanud oma tööga hakkama. Ta on algatanud utoopilisi teemasid nagu Lahemaa kergliiklustee ja Kuusalu riigigümnaasium, kuid hoidnud kõrvale Kuusalu keskkooli algklasside maja projekti elluviimisest. Nii ei ole võimalik tema juhtimisel volikogutööga edasi minna.“
Opositsioon küsib õiguskantslerilt seisukohta
Marti Hääl valimisliidust Üks Kuusalu Vald saatis laupäeva õhtul volikoguliikmetele kirja, milles palus volikogu esimehelt motiveeritud seisukohta, millal ja kus volikogu järgmine istung toimub, ning aseesimehelt, millisele õiguslikule alusele tugineb tema saadetud kutse. Vallasekretärilt palus ta õiguslikku arvamust, milline kutse vastab seaduse nõuetele. Vastuseid palus saata hiljemalt esmaspäeva, 6. aprilli lõunaks, et vajadusel saata esitatud seisukohad õiguspärasuse hindamiseks õiguskantslerile.
Ta ütles lehele, et esmaspäeval volikogu esimehelt ega aseesimehelt vastust ei saanud. Vallasekretär Meeli Vaarik teatas, et tema pädevuses ei ole volikogu tegevusele õigusliku hinnangu andmine.
Opositsiooni kuuluvad 7 volinikku saatsid esmaspäeva pärastlõunal õiguskantslerile avalduse järelevalve teostamiseks ja paluvad tema seisukohta 9. aprilli ennelõunaks, et volinikud saaksid kujundada oma seisukoha ja täita seadusest tulenevaid kohustusi. Alla on kirjutanud Mairika Rajaväli EKRE nimekirjast, Madis Jõgi ja Avo Vest valimisliidust Arenev Kuusalu Vald ning Marti Hääl, Mait Kröönström, Kristo Palu ja Andres Heinver valimisliidust Üks Kuusalu Vald.
Marti Hääl kommenteeris Sõnumitoojale, et on äärmiselt kahetsusväärne, kuidas isegi kriisisituatsioonis ei suudeta poliitilistest ambitsioonidest ja toiduahela säilitamisest üle olla, lisaks on volikogu kutsetega tekitatud korralik segadus: „Kas meie valimisliidu volinikud osalevad 9. aprilli kogunemisel, sõltub sellest, millise õigusliku hinnangu õiguskantsler annab. Volikogu aseesimees on aga oma kutsega teadlikult tekitanud nüüd ka Kuusalu volikogu juhtimises anarhia, mida varem tunti õiguskirjanduses Loksa linna näitel. Vallavolikogu esimees on saatnud kutse koos päevakorraga, kus on ka olulised kriisiga seotud eelnõud. See kutse on tänaseni kehtiv. Ja siis edastatakse Loksa linnavalitsuse meiliaadressilt Kuusalu 10 voliniku allkirjaga märgukiri. Kas Loksa linnapea on Kuusalu vallavõimu kaaperdanud? Järgneb Lootsmanni kutse varem toimuvale istungile ilma kriisiteemadeta päevakorraga. Rahandusministeerium ja õiguskantsler ütlesid möödunud nädalal, et volikogu kogunemine eriolukorras peaks toimuma eelkõige kriisiküsimuste arutamiseks.“
Ta lisas, märgukirjale antud allkirjadest on selge, et Kuusalu valla kodulehel leitav koalitsioonileping on aegunud – Kuusalu vallas on tekkinud uus koalitsioon: „Margus Soom on koalitsioonis asendatud Sulev Valdmaaga. Seega Värner Lootsmann saab minna ajalukku üheaegselt kahe omavalitsuse juhina – Loksa linnapea ja Kuusalu vallavolikogu esimees. Kuusalu vallas algab tänu Urmas Kirtsi ja Ühise Kodu vaikivate volinike ning Sulev Valdmaa koalitsioonile uus vaikiv ajastu, ilma Lootsmanni nõusolekuta ei juhtu enam midagi.“
Teisipäeval teatas valimisliit Üks Kuusalu Vald sotsiaalmeedias, et Ingeldrin Aug on valimisliidust lahkunud ja ühinenud uue koalitsiooniga. Ingeldrin Aug ütles lehele, et pole sellist soovi esitanud ega asunud toetama uut võimuliitu: „Seisan jätkuvalt 2017. aasta sügisel manifestis sõnastatud põhimõtete eest, iseäranis sellega, et teeme koostööd inimestega parimate ideede elluviimiseks. See on põhjus, miks ma pole kaasa läinud Üks Kuusalu Vald kõigi poliitiliste avaldustega ja panustan valla kriisikomisjoni töösse.“
EKRE 2 volinikku on valinud eri pooled
Sulev Valdmaa EKRE valimisnimekirjast: „Olen otsustanud, et Kuusalu valla juhtimine vajab otsekohe parandamist. Volikogu esimees saatis kutse 30. aprilli istungile, samas lisas lõppu punaselt, et seda aega võidakse muuta, ning pole kindlust, kas istung sellelgi ajal tuleb. Volikogu esimees on istungeid ilma põhjuseta edasi lükanud, ligi kolm kuud pole istungeid toimunud. Olen Kuusalu vallavolikogus olnud alates 1990ndate aastate keskelt, kokku paarkümmend aastat, sellist olukorda ei ole varem Kuusalu volikogus olnud. Nüüd on riigis välja kuulutatud eriolukord, vaja on kiiresti otsuseid vastu võtta, menetleda valla lisaeelarvet.
Ei saa öelda, et EKRE on läinud uude koalitsiooni. Mina ühinesin 9. aprilli istungi kokkukutsujatega. Küsiti nõusolekut, kas olen valmis senist volikogu esimeest umbusaldama. EKRE on teinud varem kahel korral ettepaneku volikogu esimeest umbusaldada, kuna me pole olnud rahul volikogu sellise juhtimisega. Esimesel korral pakkusime seda opositsioonile kohe pärast Margus Soomi valimist volikogu esimeheks ja mõni aeg tagasi rääkisime uuesti.
Opositsioon ei ole seda seni vajalikuks pidanud ning see on praeguse juhitamatuse kujunemisele kaasa aidanud.
Esimene ülesanne on nüüd istung kokku kutsuda. Pole teist võimalust, kui esitada umbusaldusavaldus vallavolikogu esimehele. Seejärel tuleb leida inimene, kes on võimeline praeguses olukorras volikogu juhtima. Peab olema inimene, kel on poliitiline kogemus ja adekvaatne enesehinnang. Ma ei võta kaasvastutust kõige osas, mis on varasemas Ühise Kodu varasemas koalitsioonileppes, kuid seal on kindlasti ratsionaalseid punkte. Olen nõus sellise kokkuleppega, millega saan aidata kaasa edasiminekule valla juhtimises. Kõige halvem on juhitamatus, vallaelu tuleb juhtida.“
Küsimusele, kuidas selline poliitiline olukord on Kuusalu vallas tekkinud, alates viimastest kohalikest valimistest pole saavutatud stabiilsust, vastas ta: „Asi läks valesti sellest, kui inimesed otsustasid kohalikel valimistel kandideerida. Oleks tulnud põhjalikumalt mõelda, mida oskan, suudan ja tahan vallale anda. Valija valib selle järgi, kes on nimekirjades. Kuusalu volikogusse kandideeris ja valiti palju uusi inimesi, kellel senine poliitiline kogemus puudus. Juhtimine ja areng tähendab edasiminekut, mitte loobumist ja taganemist. Valimisliit Üks Kuusalu Vald on kahel korral võimu maha pillanud, esmalt siis, kui astuti tagasi volikogu juhtpositsioonidelt. Valimisliidu Arenev Kuusalu Vald eestvedajad on taandunud volikogust ja revisjonikomisjoni juhtimisest. Saavutusi ja õppimist ei ole leida.“
Mairika Rajaväli saatis esmaspäeva õhtul toimetusse poliitilise avalduse, milles on öeldud, et kandideeris volikogusse EKRE nimekirjas soovides tuua uuendusi valla juhtimispõhimõtetesse ja viia ellu poliitikat, mis lähtuks vallarahva huvidest: „EKRE üks volinik Sulev Valdmaa on otsustanud ühineda Urmas Kirtsi ja Värner Lootsmanni loodava uue koalitsiooniga. Ühine Kodu on seni viljelenud poliitikat ja juhtimist, mis ei kattu minu seisukohtadega. Olen otsustanud jätkata tööd opositsioonis. Jagades valimisliiduga Üks Kuusalu Vald samu väärtushinnanguid ja poliitilisi vaateid, panustan edaspidi volikogus selles nimekirjas.“
Arenev Kuusalu Vald hindab olukorda jooksvalt
Madis Jõgi valimisliidust Arenev Kuusalu Vald: „Kuusalu vald on pikemat aega juhtimiskriisis. Seda olukorda oleks pidanud lahendama juba mitu kuud tagasi. Mingi ajani võimuliidu koostöö toimis, aga pärast jaanuari volikogu istungit on ka võimukriis – koalitsioon on kriisis, volikogu istungeid ei ole ligi kolm kuud toimunud.“
Ta lisas, et pärast kolm nädalat kestnud eriolukorras räägivad volikogu esimees ja aseesimees ikka veel füüsilise koosoleku kokku kutsumisest, samas kui kõik teised ettevõtted, koolid ja muud asutused on kaugtöövormis koosolekute korraldamisega hakkama saanud: „Kas asi on tehnilise võimekuses, oskuste puudumises või on teadlik valik jätkata vanaviisi ja kutsuda COVID-19 Kuusalusse poliitikat kujundama? Kui on kehtestatud eriolukord ja inimeste kogunemised on keelatud, miks on Kuusalu volikogu sellest seadusest üle? Arvestama peaks tõsiasjaga, et volikogu keskmine vanus on pigem riskirühmale omane ja volinike seas on riskirühma kuuluvaid kroonilisi haigeid.“
Madis Jõgi märkis veel, et Kuusalu volikogus valitsev korralagedus on ületanud igasuguse mõistlikkuse piirid ning Arenev Kuusalu Vald soovib, et selle lahendamisel järgitaks seadust ja kehtiva korra tõlgendamine ei tohi jääda mõne poliitiku sooloks: „Kuna volikogu aseesimees ja mõni teine märgukirjale allakirjutanust on ka varem silma paistnud oma seadust väänava käitumisega volikogu töö korraldamisel, siis meie valimisliit hindab olukorda jooksvalt. Lisaks võib iga päev tuua uusi asjaolusid ja olulised hääletused tulevad nagunii sellele õhus olevale istungile järgneval volikogul. Hetkeolukorraga seoses saab anda hinnangu ka kriisikomisjoni juhi tegemata töödele – lasteaia ja raamatukogu lahtiolekuaegade reguleerimisest on vähe, kui samas on valla juhtorganid töövõimetud.”