Taalide pere kõik 4 last tegelevad karatega: KATRE, KARL ning kaksikud KAUR ja KAREL.
Taalide pere neljal karatekal on kokku üle 200 medali ja 65 karikat.
Katre Taali tipptulemus on Põhjamaade MV täiskasvanute klassi +68 kg pronksmedal 2011. aastal.
Karl Taali suurim saavutus on Slovakkia Open U14 -50 kg kuldmedal. Treener hindab parimaks võistluseks Euro GP 5. kohta, kus oli võistlejaid 22 riigist.
Kaur Taal saavutas 2014. aastal Latvian Open võistlustel U14 -48 kg hõbemedali.
Karel Taal võitis 2013. aastal Estonian Open võistlustel U12 -35 kg hõbemedali.
Harjumaa Spordiliidu korraldatud maakonna tublimate koolisportlaste ja nende treenerite vastuvõtule olid kutsutud ka Merle ja Kaido Taal Kuusalust koos oma pere nelja tubli karatekaga: 22aastase Katre, 15aastase Karli ning 13aastaste Kareli ja Kauriga.
Mullu sügisel tunnustas Eesti Olümpiakomitee neid kõige sportlikuma pere tiitliga. Kokku said tiitli 12 peret, valiku tegid maakondlikud spordiliidud. Taalide pere esitas maakonna sportlikumaks pereks Harjumaa Spordiliit. Suvel küsiti perelt, kas on valmis tiitlile kandideerima, tulemus sõltus laste sportlikest saavutustest. Preemia oli piletid Saku Suurhallis toimunud rahvusvahelisele hobusõule. Sellega kaasnesid hotellikohad Tallinnas. Kuna Taalide pere elab Tallinna lähedal, siis said nemad lisaks hobusõul käimisele hotellipiletid Tartusse, külastasid kogu perega Ahhaa-keskust.
Karateklubi IVL treener Priit Seli ütleb Taalide karatepoiste kohta, et tegu on rahvusvaheliselt edukate sportlastega: „Eesti tasemel võistlused on nende jaoks treeningvõistlused, poiste konkurendid on Kesk-Euroopas ja Põhjamaades. Nad võivad võistelda kõigil oma vanuseklassi võistlustel. Katrel tuli küünarnukitrauma, muidu oleks ta edukalt jätkanud, aga on katkestanud võistlemise.“
Samas märgib ta, et polegi väga erandlik, kui ühest perest harrastavad mitu last sama spordiala. Eriti väiksemates kohtades on nii. Klubis IVL on tema sõnul neli peret, kus kolm last tegelevad karatega.
Isa suunas karatesse
Ka Taalide peres läks sedasi, et vanem õde oli karate treeningutes juba ees ja vennad liitusid sama alaga. Katre Taal räägib, et spordiala valik sõltus tema pisikesest kasvust. Kuna kergejõustikus ei suutnud teistele konkurentsi pakkuda, sest polnud sportlikku võimekust ja sinna trenni ei pääsenud, läks ta 2. klassi õpilasena karate treeningrühma.
„Isa soovitas minna karatetrenni. Vanemate nõue oli, et trennis peab käima. Karates on vaja osavust, tugevust, kiiret mõtlemist. See on andnud mulle enesekindlust ja kohusetunnet. Kindlasti oleksin olnud vähem enesekindel, kui ei oleks hakanud karatega tegelema,“ lausub Katre Taal.
Ta õpib Mereakadeemias sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise erialal. Juba keskkooli ajal, kui sai 18aastaseks, tegi karatetreeneri eksami. Praegu töötab Katre Taal kooli kõrvalt klubi IVL nooremtreenerina.
„Poisid alustasid karatega 1. klassis. Praegu on neil peaaegu igal päeval trenn. Kui treenivad Kuusalus, jõuavad õhtul koju kella 20 paiku. Kui käivad Tallinnas treenimas, on kodus kella 21-22ks. Klubil IVL on treeningrühm ka Tallinnas, tuleb minna sinna võistlema, et harjutada erinevate vastastega. Osalema peab ka treeninglaagrites. Viimasel ajal enam ema ja isa võistlustel nii palju kaasas ei käi, poisid on juba iseseisvad, saavad hakkama. Mõnel rahvusvahelisel võistlusel on me vanemad kaasa tulnud,“ kirjeldab Katre Taal.
Noori tuleb sundida sportima
Kaido Taal on Kehra keskkooli vilistlane. Kooli ajal tegeles suusatamisega, treeningutele sõitis Aegviitu. Nüüd suusatab ta rahvaspordivõistlustel.
Ta sõnab, et on seisukohal, laste tervisele saab panna aluse noorena. Et nad elus tugevatena hakkama saaksid ega peaks keskea lähenedes aina arstide jutul käima, on vaja organismi arendada treeningutega. Eesmärk ei ole olnud vormida neist tippsportlasi, vaid eelkõige füüsiliselt vastupidavaid inimesi.
Isa jutustab, et käib ka treeninglaagrites kaasas, talvel suusatab seal koos lastega, suvel jookseb nendega ja teeb muid üldfüüsilisi harjutusi.
„Lapsi tuleb sundida treenima, vabatahtlikult istuksid ka meie poisid arvuti ees või telefon käes. Kui ei sunni, läheb õige treenimisaeg mööda. Küll nad hiljem ütlevad „aitäh“. Sporditippu jõudmise tee on keeruline ja raske, see ei sõltu ainult noorte andekusest, vaid ka rahast. Kui me lastel tuleb edukas sportlaskarjäär, siis tuleb, aga see ei ole meie peaeesmärk,“ kinnitab ta.
Kolme poisi osalemine rahvusvahelistel võistlustel tähendab perele päris suuri kulutusi, ehkki klubi ja sponsorid aitavad, tuleb ka perel endal tasuda sõitude ja võistlusmaksude eest.
„Kui vaja, peab muude kulutuste arvelt kokku hoidma, raha pärast lapsi võistlustelt koju jätta ei saa,“ lausub Kaido Taal.
Vanemate väga suur roll
Treener Priit Seli toonitab, et Karl, Kaur ja Karel Taali sportlikus edus on väga oluline roll nende vanematel: „Kui üks laps peres on rahvusvahelise tasemega sportlane, siis on suhteliselt lihtne. Aga kui neid on peres kolm, vahepeal võistlesid neli last korraga, sõltub väga palju ema ja isa otsustest. Koolispordiga on lihtsam, kool tellib bussi võistlustele sõiduks, võistlusmaksu ei küsita. Muudel spordialadel peavad klubid ja pered ise raha leidma. See tähendab perele paljudest asjadest loobumist, kindlasti ei ole lihtne. Näiteks möödunud nädalavahetusel olid Eesti meistrivõistlused, järgmisel nädalavahetusel läheme Lätti Samurai Cupile, ülejärgmisel tuleb Eesti Karate Liiga 3. etapp.
Priit Seli selgitab, et Eestis on võistlusmaks osaleja kohta 20 eurot, välismaal kuni 40 eurot. Kui need summad korrutada kolmega ja veel kolmega, kui arvestada näitena toodud järjestikuseid nädalavahetusi võistlustega, siis on Taalide võistlusmaksuks kuluv summa juba ühe kuuga suur.
Eriti kallis on osalemine rahvusvahelistel võistlustel. Rootsi Malmösse minekul läks lennukipilet treeneri sõnul maksma võistleja kohta 200 eurot: „Kuusalu vald andis eelmisel aastal klubile IVL 150 eurot võistlustel ja laagrites osalemiseks. Karl ja Karel Taal said kumbki veel 100 eurot toetust. Kuusalu vald on liiga väike, et suuta oma tublisid sportlasi paremini toetada. Näiteks Saue vallas on individuaalsportlaste toetamise süsteem teistsugune, rahvusvahelisel tasemel sportlane saab toetuseks kuni 1500 eurot.“
