Perekond NAGORNÕI ehitas Peningi peomaja tütre pulmadeks valmis

6384

Varemetes seisnud kunagisest hobusetallist Raasikul Peningi külas ehitati kolme aastaga Alleksi peomaja.
Svetlana NagornAJA, Kristina Tamme ning Aleksandr Nagornõi on rahul, et inimesed on neid juba leidnud.

Vallavalitsus andis hoonele kasutusloa 30. septembril. Esimene suurem pidu mahutas samal päeval  Raasiku valla 180 kultuuri- ja haridustöötajat. Maja nimi on Alleksi peomaja, see tuleb peremehe Aleksandr Nagornõi ehitusfirma nimest. Peomaja ehitasid nad koos abikaasa Svetlana Nagornajaga.

Hoone valmis Aleksandr Nagornõi sõnul loodetust varem: „Avamine pidi olema alles järgmisel aastal, kuid meie tütar Kristina Tamme abiellus septembris, tegime kiiremini. Tahtsin, et ta saaks just selles kaunis majas mehele minna.“

Svetlana Nagornaja rääkis, et peomaja on mehe elutöö ja unistus: „Sõitsime sageli nendest varemetest mööda, alati mainis ta, et keegi võiks midagi ette võtta. Meil on siin palju sugulasi, tuttavaid, kuid pole kohta, kus koos käia ja pidutseda.“

Igavere külas elavad Nagornõid hakkasid asja ajama kolm aastat tagasi. Taotlesid raha PRIAst, kuid ei saanud toetust. Ehitajatest abielupaar tegi maja oma rahaga valmis.

Svetlana Nagornaja: „Meile öeldi, et see koht on nii kaugel ja pole mõtet raha panna sinna, kust nagunii tagasi ei teeni. Meile just asukoht sobis. Hoone on elumajadest veidi eemal, nii ei sega peomelu kedagi. Ajalooline väärtus on majal ka. Kohalikud teavad eelkõige, et see oli kolhoosiajal kartulihoidla, kuid esialgu oli 1869. aastal ehitatud hoones hobusetall.“

Ta jutustas, et ehitusega oli tööd palju: „Pidime kontrollima vundamenti, et maja peaks raskusele vastu. Kaevasime kõik lahti ning nüüd on põranda all ka küte. Varemetel polnud ühte välisseina ning katus lagunes. Varem oli hoone väga madal, tõstsime selle veidi kõrgemaks. Ülemisel korrusel ootavad viimistlemist 13 külalistetuba, maja ümbruses on veel palju teha.“

Perenaine, kes teeb maalritööd, kommenteeris, et kõik detailid on hoolega valitud: „Vanakraamipoest saime grammofoni ja uksekoputi. Leidsime ka sellest hoonest pärit hobuserauad. Abikaasa joonistas õhtuti kodus plaane ja disainis. Toolide kohta oli tal oma kindel sõna. Proovis istuda ning leidis mugavad, mis olid täpselt tema maitse järgi.“

Peretütar Kristina Tamme lausus, et maja üürimise vastu tuntakse huvi: „Kolm suuremat üritust on juba olnud, neli on lähiajal tulemas. On kohalikke huvilisi ja ka täiesti võõraid. Unistame sellest, et kord kuus toimuksid siin regulaarselt tantsuõhtud, oleksid avatud restoran ja baar.“

Seda, et peomaja jääks tühjaks, Svetlana Nagornaja ei karda: „See sai just valmis ning pole osanud veel midagi karta. Tundub, et inimesed on rõõmsad ja tahavad maja kasutada. Muidugi ei tea , millised on ülalpidamiskulud talvel. Kogu hoone pole kütte all seni olnud.“

Abielupaar on maju korda teinud varemgi. 11 aastat tagasi ehitasid nad varemetest üles Arukülas Staadioni 2 asuva kortermaja.
Kui enne märkas Aleksandr Nagornõi igal pool varemeid, siis nüüd tunnistab, et pole enam ühtegi silma jäänud, sest kogu energia on kulunud Alleksi peomajale.

Eelmine artikkelAlgab noorte registreerimine ettevõtlikkusideede arenguprogrammi ja konkursile ENTRUM
Järgmine artikkelValimistel edukamad URMAS KIRTSI, AARE ETS ja JÜRI LILLSOO