Pere­fir­ma Na­tu­ral Cha­ga Pil­la­pa­lust te­gi mus­tast päs­si­kust Ees­ti ühe pa­ri­ma joo­gi

707
Eesti parima joogi konkursil hõbemärgi pälvinud Chögi autor ROBIN GURNEY ning auhinnatud jook.

„Kui Pil­la­pa­llu tu­li­me, tead­sin ko­he, et just see on meie koht,“ üt­leb Ees­ti pa­ri­ma joo­gi kon­kur­sil hõ­be­mär­gi päl­vi­nud Chö­gi loo­ja RO­BIN GUR­NEY, kes ko­lis ke­va­del pe­re­ga Ani­ja val­da.

Seit­se­teist aas­tat ta­ga­si Ees­tis­se tul­nud ing­la­se Ro­bin Gur­ney Tal­lin­nas ela­nud pe­re ot­sis en­da­le ju­ba mõn­da ae­ga ela­mis­koh­ta, sest soov oli lin­nae­lust ee­ma­le saa­da. Pea­mi­selt kii­ga­ti La­he­maa piir­kon­da, kuid ei lei­tud mi­da­gi so­bi­vat. Ke­va­del mär­kas abi­kaa­sa Bir­git Naur kuu­lu­tust, et Pil­la­pa­lus müüak­se suurt hoo­net, mis 1990nda­tel oli ehi­ta­tud koo­li­ma­jaks, hil­jem oli seal koo­li­tus­kes­kus.

„Tu­li­me vaa­ta­ma ja esi­me­ne asi, mi­da nä­gi­me – siin­sa­mas hoo­vis ka­se kül­jes kas­vab must päs­sik. See oli just­kui märk ning pä­rast se­da me enam kaua ei mõel­nud,“ sõ­nab Bir­git Naur.

Cha­ga ehk must päs­sik on ka­se­puul kas­vav must seen, mis on rah­va­me­dit­sii­nis hin­na­tud ra­vim. Paar aas­tat ta­ga­si asu­ta­sid Ro­bin Gur­ney ja Bir­git Naur pe­re­fir­ma Na­tu­ral Cha­ga, mis te­ge­leb mus­tast päs­si­kust too­de­te val­mis­ta­mi­se ja müü­gi­ga.

Ro­bin Gur­ney mee­nu­tab, kui mõ­ned aas­tad ta­ga­si ela­sid Võ­sul, ka­su­ta­sid seal­sed su­gu­la­sed oma ter­vi­se­hä­da­de lee­ven­da­mi­seks mus­ta päs­si­kut: „See te­ki­tas hu­vi, taht­sin tea­da, mil­le­ga te­gu. Kui um­bes aas­ta hil­jem kü­sis Fi­li­pii­ni­del elav ter­vi­sep­rob­lee­mi­de­ga võit­lev sõ­ber, kas Ees­tis lei­dub mus­ta päs­si­kut, hak­ka­sin päs­si­kut sü­vit­si uu­ri­ma.“

Ta ju­tus­tab, et mus­ta päs­si­ku koh­ta on liik­vel vä­ga eri­ne­vat in­fot. Te­ma sü­ve­nes tea­dus­põ­his­te töö­de lu­ge­mis­se ning ees­ti, saa­mi, han­di­de ja Põh­ja-Amee­ri­ka in­diaan­las­te rah­va­pä­ri­mus­se: „Sain aru, et mus­tal päs­si­kul on suur po­tent­siaal ini­mes­te ai­ta­mi­sel.“

Hu­vist sün­dis pe­reet­te­võ­te
Hu­vi muu­tus nii kirg­li­kuks, et um­bes pool­teist aas­tat ta­ga­si ot­sus­tas Ro­bin Gur­ney ha­ka­ta mus­ta päs­si­kut pro­pa­gee­ri­ma ning alus­ta­da sel­lest too­de­te val­mis­ta­mi­se­ga.

„Soo­vi­sin, et mus­ta päs­si­ku ter­vis­ta­vad oma­du­sed olek­sid kät­te­saa­da­vad suu­re­ma­le hul­ga­le ini­mes­te­le,“ põh­jen­dab ta OÜ Na­tu­ral Cha­ga asu­ta­mist.

Bir­git Naur li­sab: „See so­bib meie loo­dus­lä­he­da­se elus­tii­li­ga, tar­bi­me pal­ju ra­vim­tai­mi ja kas­va­ta­me suu­re osa söö­gist ise.“

Kas­ke­del kas­vav must ja kõ­va päs­sik ee­lis­tab niis­ke­mat ala. Bir­git Nau­ri kin­ni­tu­sel on Pil­la­pa­lu kan­dis see­ne­le vä­ga head kas­vu­tin­gi­mu­sed, nen­de ko­du lä­he­dal on se­da pal­ju. Toot­mi­seks os­te­tak­se pässikut siis­ki sis­se.

„Meie et­te­võt­e on vä­ga väi­ke, vä­ga in­no­vaa­ti­list toot­mist meil po­le. Päs­si­kut toot­mi­seks kor­ja­ta ja kui­va­ta­da ei jõuaks, meil on kind­lad tar­ni­jad, kel­lelt se­da os­ta­me,“ lau­sub ta.

Su­vel sai Na­tu­ral Cha­ga ma­he­tun­nis­tu­se, see tä­hen­dab, et et­te­võt­jad, kel­lelt mus­ta päs­si­kut os­te­tak­se, pea­vad oma­ma sa­mu­ti ma­he­mär­ki: „Ees­tis on kõik met­sad ma­he­dad, aga ma­he­mär­ki to­hi­vad oma too­dan­gul ka­su­ta­da vaid need, kes on lä­bi­nud põh­ja­li­ku kont­rol­li.“
Na­tu­ral Cha­ga too­de­te hul­gas on mus­tast päs­si­kust tink­tuur ja elik­siir, tee, la­hus­tuv must päs­sik, kaps­lid, ka mus­ta päs­si­ku seep. La­hus­tu­vat mus­ta päs­si­kut Bir­git Nau­ri tea­da Ees­tis kee­gi pea­le nen­de ei müü. Se­da te­hak­se mus­ta päs­si­ku ja vee tõm­mi­sest, mil­lest on ve­si külm­kui­va­tu­se mee­to­dil ee­mal­da­tud: „Nii jääb ve­de­last tõm­mi­sest al­les vaid häs­ti kont­sent­ree­ri­tud must päs­sik, mis vees la­hus­tub. Sel­lest saab te­ha uues­ti tõm­mi­se, ee­lis on, et la­hus­tu­vat pulb­rit saab pan­na joo­ki­de ja toi­tu­de sis­se, ka ku­sa­gi­le kaa­sa võt­ta on mu­ga­vam kui pu­de­lis ve­de­lik­ku.“

Mus­ta päs­si­ku too­teid müüak­se oma e-poe kau­du. Kui­gi et­te­võ­te po­le veel pik­ka ae­ga te­gut­se­nud, on neil klien­te roh­kem kui küm­nes rii­gis, suu­ri­mad ost­jad on ter­vi­se­too­teid müü­vad et­te­võt­ted Sak­sa­maal ja Hol­lan­dis. Ro­bin Gur­ney soov on jõu­da ka mõn­da suur­de kau­ban­dus­võr­ku oma sün­ni­maal Ing­lis­maal.

Hõ­be­mär­gi­se­ga Chö­gi
Na­tu­ral Cha­ga sel­le tal­ve hitt on mus­tast päs­si­kust glö­gi ehk Chö­gi, mis päl­vis tä­na­vu­sel Ees­ti pa­ri­ma joo­gi kon­kur­sil hõ­be­mär­gi. Idee val­mis­ta­mi­seks sai Ro­bin Gur­ney hu­vi­lis­te­le kor­ral­da­ta­va­te töö­tu­ba­de käi­gus, kui tek­kis soov luua mi­da­gi eri­list jõu­lu­deks.

„Soo­vi­me oma too­ted hoi­da või­ma­li­kult puh­tad ja na­tu­raal­sed. Se­ni hoi­du­si­me nen­de lah­jen­da­mi­sest mah­la­de­ga ning kunst­li­ke li­san­di­te ja vi­ta­mii­ni­de li­sa­mi­sest. Chö­gi pu­hul mõt­le­si­me eel­kõi­ge jõu­lu­mait­se­te­le. Hak­ka­si­me kat­se­ta­ma glö­gi­de­le li­sa­tud mait­seai­ne­te­ga, mis an­na­vad jõu­lu­hõn­gu ja -mee­leo­lu kõi­ge pa­re­mi­ni eda­si. Tun­dus, et see töö­tab,“ ju­tus­tab ta.

Chö­gi on al­ko­ho­li­va­ba, sel­le te­ge­mi­seks mait­ses­ta­ti mus­ta päs­si­ku tõm­mist ro­si­na­te, ing­ve­ri, ka­nee­li, nel­gi ja apel­si­ni­koo­re­ga.

Ees­ti pa­ri­ma joo­gi kon­kur­sist kuu­lis Ro­bin Gur­ney ju­hus­li­kult: „Saat­sin jõu­lu­joo­gi sin­na üs­na vii­ma­sel mi­nu­til, ise­gi abi­kaa­sa ei tead­nud. Nii­su­gust tun­nus­tust oo­da­ta ei osa­nud, pi­gem soo­vi­sin saa­da ta­ga­si­si­det ja laie­mat tä­he­le­pa­nu. Suu­re­pä­ra­ne oli ai­nuük­si tead­mi­ne, et meie too­det proo­vi­vad Ees­ti pa­ri­mad som­mel­jeed, uu­dis hõ­be­mär­gi­se saa­vu­ta­mi­sest ra­bas ja­lust. Ole­me üli­malt rõõm­sad ja uh­ked, sest see on esi­me­ne kord, kui mus­ta päs­si­ku jook on saa­nud tao­li­se tun­nus­tu­se.“

Võist­lu­se koh­tu­nik, som­mel­jee Tar­vo Sa­ra­puu ise­loo­mus­tas Chö­gi kui stii­li­pu­hast, mõ­nu­salt ür­dist ja maa­lä­he­dast elik­sii­ri, mi­da tu­leks päe­vas juua üks klaa­si­täis ja ter­vis tu­leb. Ro­bin Gur­ney rõ­hu­tab, et must päs­sik on toi­du­li­sand ehk sel­le abi­le hai­gus­te ra­vi­mi­sel ja en­ne­ta­mi­sel po­le amet­lik­ku kin­ni­tust. Siis­ki on te­ma sõ­nul tea­dus­töö­dest väl­ja tul­nud, et mus­tal päs­si­kul on po­tent­siaa­li kõr­ge ko­les­te­roo­li­ta­se­me lan­ge­ta­mi­sel, see­dep­rob­lee­mi­de pu­hul, im­muun­su­se re­gu­lee­ri­mi­sel ning kind­lat tüü­pi vä­hi­rak­ku­de kas­vu pi­dur­da­mi­sel: „Olen kaks kor­da väh­ki põ­de­nud ja mul on haa­van­di­li­ne ko­liit. Mus­t päs­sik ei ole mind täie­li­kult ra­vi­nud, kuid sel­lest on ol­nud suur abi sümp­to­mi­te lee­ven­da­mi­sel, mul on ka pal­ju roh­kem jõu­du ja ener­giat kui va­rem.“

Pil­la­pal­lu paik­seks?
Ing­lis­maalt pä­rit Ro­bin Gur­ney ja eest­la­ne Bir­git Naur tut­vu­sid li­gi 20 aas­tat ta­ga­si Por­tu­ga­lis. Esial­gu ko­li­ti Ees­tis­se, kuid ela­tud on veel pal­ju­des rii­ki­des. Bir­git Naur on töö­ta­nud dip­lo­maa­di­na, töö tõt­tu elas ka en­ne abi­kaa­sa­ga koh­tu­mist mit­mes vä­lis­rii­gis. Koos pe­re­ga on rei­si­tud roh­kem kui 50 rii­gis, pi­ke­malt ol­dud Ing­lis­maal, New Yor­gis, Cos­ta Ri­cas, Fi­li­pii­ni­del. Fi­li­pii­ni­del nä­gid, kui ka­si­na­tes tin­gi­mus­tes pal­jud ko­ha­li­kud ela­sid. Nad asu­ta­sid MTÜ An­da­kidz, mis kor­ral­das 4 aas­tat hea­te­ge­vusp­ro­jek­te fi­li­piin­las­te abis­ta­mi­seks.

Rah­vus­va­he­li­sel pe­rel Ees­tist lah­ku­mi­se plaa­ne praegu ei ole, Pil­la­pal­lu ka­vat­se­vad jää­da paik­se­maks.
„Lap­sed on teis­me­li­sed, nen­de jaoks on sõb­rad täht­sad. Li­saks on rän­da­mi­ne ko­roo­na tõt­tu muu­tu­nud vä­ga kee­ru­li­seks,“ põh­jen­dab Bir­git Naur.

Abi­kaa­sa li­sab: „Nau­di­me elu ja te­gut­se­mist Pil­la­pa­lus, siin on vä­ga pu­has ja ra­hu­lik, mets ka­su­like tai­me­de, mar­ja­de, seen­te ja loo­mu­li­kult mus­ta päs­si­ku­ga on peaae­gu lä­ve­pa­kul. Hoo­ned va­ja­vad küll in­ves­tee­rin­guid, kuid usu­me, et suu­da­me sel­le­le ko­ha­le elu sis­se pu­hu­da.“

Neil on plaan te­ha Pil­la­pal­lu os­te­tud suu­re ma­ja üh­te os­sa ma­ju­tus­koht koos se­mi­na­ri­ko­ha­ga. Ruu­me on de­ko­ree­ri­ma kut­su­tud va­ba­taht­li­kud kunst­ni­kud eri rii­ki­dest. Nei­le pa­ku­tak­se öö­ma­ja, süüa ja või­ma­lust sau­nas käia, sel­le eest tu­leb te­ha va­ba­taht­lik­ku tööd. Su­vel olid Pil­la­pa­lus kõi­ge kau­ge­malt tu­li­jad Ma­lai­siast ja Jaa­pa­nist, prae­gu on seal kor­ra­ga viis va­ba­taht­lik­ku, neist kolm Eu­roo­pa eri rii­ki­dest, üks Ar­gen­tii­nast ja üks Meh­hi­kost.

Eelmine artikkelAru­kü­la õpi­las­te koh­vik päl­vis aas­ta­te kee­le­teo tun­nus­tu­se
Järgmine artikkelAru­kü­la kool või­tis Bosch Ees­ti kon­kur­si