„Kui Pillapallu tulime, teadsin kohe, et just see on meie koht,“ ütleb Eesti parima joogi konkursil hõbemärgi pälvinud Chögi looja ROBIN GURNEY, kes kolis kevadel perega Anija valda.
Seitseteist aastat tagasi Eestisse tulnud inglase Robin Gurney Tallinnas elanud pere otsis endale juba mõnda aega elamiskohta, sest soov oli linnaelust eemale saada. Peamiselt kiigati Lahemaa piirkonda, kuid ei leitud midagi sobivat. Kevadel märkas abikaasa Birgit Naur kuulutust, et Pillapalus müüakse suurt hoonet, mis 1990ndatel oli ehitatud koolimajaks, hiljem oli seal koolituskeskus.
„Tulime vaatama ja esimene asi, mida nägime – siinsamas hoovis kase küljes kasvab must pässik. See oli justkui märk ning pärast seda me enam kaua ei mõelnud,“ sõnab Birgit Naur.
Chaga ehk must pässik on kasepuul kasvav must seen, mis on rahvameditsiinis hinnatud ravim. Paar aastat tagasi asutasid Robin Gurney ja Birgit Naur perefirma Natural Chaga, mis tegeleb mustast pässikust toodete valmistamise ja müügiga.
Robin Gurney meenutab, kui mõned aastad tagasi elasid Võsul, kasutasid sealsed sugulased oma tervisehädade leevendamiseks musta pässikut: „See tekitas huvi, tahtsin teada, millega tegu. Kui umbes aasta hiljem küsis Filipiinidel elav terviseprobleemidega võitlev sõber, kas Eestis leidub musta pässikut, hakkasin pässikut süvitsi uurima.“
Ta jutustab, et musta pässiku kohta on liikvel väga erinevat infot. Tema süvenes teaduspõhiste tööde lugemisse ning eesti, saami, handide ja Põhja-Ameerika indiaanlaste rahvapärimusse: „Sain aru, et mustal pässikul on suur potentsiaal inimeste aitamisel.“
Huvist sündis pereettevõte
Huvi muutus nii kirglikuks, et umbes poolteist aastat tagasi otsustas Robin Gurney hakata musta pässikut propageerima ning alustada sellest toodete valmistamisega.
„Soovisin, et musta pässiku tervistavad omadused oleksid kättesaadavad suuremale hulgale inimestele,“ põhjendab ta OÜ Natural Chaga asutamist.
Birgit Naur lisab: „See sobib meie looduslähedase elustiiliga, tarbime palju ravimtaimi ja kasvatame suure osa söögist ise.“
Kaskedel kasvav must ja kõva pässik eelistab niiskemat ala. Birgit Nauri kinnitusel on Pillapalu kandis seenele väga head kasvutingimused, nende kodu lähedal on seda palju. Tootmiseks ostetakse pässikut siiski sisse.
„Meie ettevõte on väga väike, väga innovaatilist tootmist meil pole. Pässikut tootmiseks korjata ja kuivatada ei jõuaks, meil on kindlad tarnijad, kellelt seda ostame,“ lausub ta.
Suvel sai Natural Chaga mahetunnistuse, see tähendab, et ettevõtjad, kellelt musta pässikut ostetakse, peavad omama samuti mahemärki: „Eestis on kõik metsad mahedad, aga mahemärki tohivad oma toodangul kasutada vaid need, kes on läbinud põhjaliku kontrolli.“
Natural Chaga toodete hulgas on mustast pässikust tinktuur ja eliksiir, tee, lahustuv must pässik, kapslid, ka musta pässiku seep. Lahustuvat musta pässikut Birgit Nauri teada Eestis keegi peale nende ei müü. Seda tehakse musta pässiku ja vee tõmmisest, millest on vesi külmkuivatuse meetodil eemaldatud: „Nii jääb vedelast tõmmisest alles vaid hästi kontsentreeritud must pässik, mis vees lahustub. Sellest saab teha uuesti tõmmise, eelis on, et lahustuvat pulbrit saab panna jookide ja toitude sisse, ka kusagile kaasa võtta on mugavam kui pudelis vedelikku.“
Musta pässiku tooteid müüakse oma e-poe kaudu. Kuigi ettevõte pole veel pikka aega tegutsenud, on neil kliente rohkem kui kümnes riigis, suurimad ostjad on tervisetooteid müüvad ettevõtted Saksamaal ja Hollandis. Robin Gurney soov on jõuda ka mõnda suurde kaubandusvõrku oma sünnimaal Inglismaal.
Hõbemärgisega Chögi
Natural Chaga selle talve hitt on mustast pässikust glögi ehk Chögi, mis pälvis tänavusel Eesti parima joogi konkursil hõbemärgi. Idee valmistamiseks sai Robin Gurney huvilistele korraldatavate töötubade käigus, kui tekkis soov luua midagi erilist jõuludeks.
„Soovime oma tooted hoida võimalikult puhtad ja naturaalsed. Seni hoidusime nende lahjendamisest mahladega ning kunstlike lisandite ja vitamiinide lisamisest. Chögi puhul mõtlesime eelkõige jõulumaitsetele. Hakkasime katsetama glögidele lisatud maitseainetega, mis annavad jõuluhõngu ja -meeleolu kõige paremini edasi. Tundus, et see töötab,“ jutustab ta.
Chögi on alkoholivaba, selle tegemiseks maitsestati musta pässiku tõmmist rosinate, ingveri, kaneeli, nelgi ja apelsinikoorega.
Eesti parima joogi konkursist kuulis Robin Gurney juhuslikult: „Saatsin jõulujoogi sinna üsna viimasel minutil, isegi abikaasa ei teadnud. Niisugust tunnustust oodata ei osanud, pigem soovisin saada tagasisidet ja laiemat tähelepanu. Suurepärane oli ainuüksi teadmine, et meie toodet proovivad Eesti parimad sommeljeed, uudis hõbemärgise saavutamisest rabas jalust. Oleme ülimalt rõõmsad ja uhked, sest see on esimene kord, kui musta pässiku jook on saanud taolise tunnustuse.“
Võistluse kohtunik, sommeljee Tarvo Sarapuu iseloomustas Chögi kui stiilipuhast, mõnusalt ürdist ja maalähedast eliksiiri, mida tuleks päevas juua üks klaasitäis ja tervis tuleb. Robin Gurney rõhutab, et must pässik on toidulisand ehk selle abile haiguste ravimisel ja ennetamisel pole ametlikku kinnitust. Siiski on tema sõnul teadustöödest välja tulnud, et mustal pässikul on potentsiaali kõrge kolesteroolitaseme langetamisel, seedeprobleemide puhul, immuunsuse reguleerimisel ning kindlat tüüpi vähirakkude kasvu pidurdamisel: „Olen kaks korda vähki põdenud ja mul on haavandiline koliit. Must pässik ei ole mind täielikult ravinud, kuid sellest on olnud suur abi sümptomite leevendamisel, mul on ka palju rohkem jõudu ja energiat kui varem.“
Pillapallu paikseks?
Inglismaalt pärit Robin Gurney ja eestlane Birgit Naur tutvusid ligi 20 aastat tagasi Portugalis. Esialgu koliti Eestisse, kuid elatud on veel paljudes riikides. Birgit Naur on töötanud diplomaadina, töö tõttu elas ka enne abikaasaga kohtumist mitmes välisriigis. Koos perega on reisitud rohkem kui 50 riigis, pikemalt oldud Inglismaal, New Yorgis, Costa Ricas, Filipiinidel. Filipiinidel nägid, kui kasinates tingimustes paljud kohalikud elasid. Nad asutasid MTÜ Andakidz, mis korraldas 4 aastat heategevusprojekte filipiinlaste abistamiseks.
Rahvusvahelisel perel Eestist lahkumise plaane praegu ei ole, Pillapallu kavatsevad jääda paiksemaks.
„Lapsed on teismelised, nende jaoks on sõbrad tähtsad. Lisaks on rändamine koroona tõttu muutunud väga keeruliseks,“ põhjendab Birgit Naur.
Abikaasa lisab: „Naudime elu ja tegutsemist Pillapalus, siin on väga puhas ja rahulik, mets kasulike taimede, marjade, seente ja loomulikult musta pässikuga on peaaegu lävepakul. Hooned vajavad küll investeeringuid, kuid usume, et suudame sellele kohale elu sisse puhuda.“
Neil on plaan teha Pillapallu ostetud suure maja ühte ossa majutuskoht koos seminarikohaga. Ruume on dekoreerima kutsutud vabatahtlikud kunstnikud eri riikidest. Neile pakutakse öömaja, süüa ja võimalust saunas käia, selle eest tuleb teha vabatahtlikku tööd. Suvel olid Pillapalus kõige kaugemalt tulijad Malaisiast ja Jaapanist, praegu on seal korraga viis vabatahtlikku, neist kolm Euroopa eri riikidest, üks Argentiinast ja üks Mehhikost.