Kehrasse ehitati lumehooned

3913

Kehra staadionile kerkis poole päevaga rohkem kui saja inimese koostööna lumest linn.
Teise koha vääriliseks hinnati Kehra gümnaasiumi 8. a klassi püramiid. Paremal klassijuhataja ANNE TANNE.
Anija mõisa kamba juht Julika Vääre ütles, et idee midagi sellist korraldada tuli söögilaua ääres. Ta vend Aleksander Vääre teatas siis, et Kehrasse võiks ehitada lumelinna. Õde haaras mõttest kinni ning läks vallavanemaga rääkima. Vallamajast saadi nõusolek ning toetus lu­me­­­­tr­ak­­torite, sööginõude ja laudade-toolide näol. Toetajaid oli teisigi. Ehitustarvete pood Efe aitas kohale tuua lauad ja pingid, Leho Luukas firmast Acer Events OÜ tuli üritust juhtima.

Huvi lumelinna ehitamise vastu oli algusest peale suur. Korraldajad ootasid meisterdama 10 võistkonda, kuid registreerus 12. Ka kohapeal otsustasid mõned inimesed üritusest osa võtta, valides selleks endale lumehunniku või liitudes mõne tegutseva seltskonnaga.

Osalejate hulgas oli nii sõpruskondi kui ka mitmete asutuste ja organisatsioonide liikmeid. Teiste seas ehitasid lumest Anija vallavalitsuse ja kultuurikeskuse, portaali Kehra.ee, Kehra gümnaasiumi 8.a klassi, HC Kehra ja portaali Myass.ee esindajad. Kõigile olid antud vabad käed, teha võis sellise ehituse, mis parasjagu pähe tuli.

Kindlus, püramiid ja uus vallamaja
Kehra.ee käsutuses olnud lumehunnik oli üks esimesi, mis hakkas hoone kuju võtma. Kindluse moodi lumehoone tipus lehvis algusest peale portaali kirjaga lipp. Lumekindluse idee autor Oksana Verbenets rääkis, et mõte oli ehitada treppide ja liumäega maja, et lapsed saaksid sealt alla lasta. Hoone torniosa valmis üsna kiirelt, rohkem nõudis vaeva astmete ja liumäe väljaehitamine.

Kehra gümnaasiumi 8.a klassi võistkond oli üks suuremaid ning nende käsutuses olnud lumehunnik samuti. Laste klassijuhataja Anne Tanne rääkis, et plaanisid ehitada püramiidi, kus ühelt poolt läheb üles trepp ning teiselt poolt tuleb põhjamaine liumägi alla. Idee andis õpetaja arhitektuurihuviline poeg Joonas Tanne.
„Tema leidis, et selline ehitis sobib hästi aega, mil paljud unistavad soojast lõunamaa suvest, kuid käes on külm põhjamaa talv,“ selgitas Anne Tanne.

Anija valla ja kultuurikeskuse töögrupi eesmärk oli ehitada lumest uus vallamaja. Esialgse kavandi kohaselt pidi tulema uhke sammastega hoone, kuid lund polnud nii palju ja otsustati plaan veidi ümber teha. Uue vallamaja idee tekkis vallasekretär Annika Vooseli sõnul sellest, et nii rahvas kui ametnikud on häiritud, Kehras on kaks vallamaja. Seetõttu otsustati ehitada lumest üks ühine maja.

Anne Tanne ja Annika Voosel meenutasid, et viimati ehitati lumelinna Kehras 13 aastat tagasi.

Parim oli Kehra.ee võistkond
Julika Vääre sõnas, lumelinna ehitamine on oluline selleks, et Kehra inimestel oleks, mille üle uhkust tunda. Päeva jooksul oli võimalus kõigil arvamust avaldada, milline valminud ehitistest on kõige parem. Selleks tuli vastavasse korvi panna enim meeldinud hoone autorite võistkonna nimi.

Õhtuks selgusid võitjad: 3. koha sai Anija valla kultuurikeskuse ja Anija valla koostöös valminud uus vallamaja. Võistkonda kuulusid Annika Voosel, Ilsia Väli, Marianne Leis, Tuuliki Rohtla, Tõnis Väli, Margit Aasmaa, Kristiina Oja, Jüri Lillsoo, Malle Tiirusson, Airi Hõrrak ja Bruno Engel. Kahel viimasel olid kaasas ka pereliikmed, kes lõid ehitusel kaasa.

2. koha saavutas Kehra gümnaasiumi 8.a klass oma püramiidiga. Klassi esindajatena olid kohal Janar Seermann, Markus Aljas, Matti- Maicel Jeremejev, Deniss Ljutenko, Eerik Sutermäe, Raido-Rene Saar, Merili Kamm, Marii Raja, Merilin Lisakova, Gerli Lass ja Anna-Liisa Johanson. Ehitustöös osalesid ka mõned nooremad õpilased: Martin Soome (5.b), Jarmo Vikat (6.a) ja Reigo Vikat. Nõu ja jõuga aitasid kaasa lapsevanemad Pille-Riin Kreegimaa, Kalju Kreegimaa ja Viljar Kuuspalu ning õpetajad Anne ja Toomas Tanne.

1. kohale tuli portaali Kehra.ee võistkond. Rahva südamed võitnud kindlust aitasid ehitada Alexander Nikitinskij, Mihhail Andrussenko, Oksana Verbenets, Juri Ivanov, Taras Lõssõi, Dmitry Kostin, Dmitry Semenkova ja Dmitri Bosenko.

Lumelinn ka järgmisel aastal
Julika Vääre kinnitas, et järgmisel aastal tahaks lumelinna ehitust korrata.
Lumelinna ehitamise algatajad ning läbiviijad ALEKSANDER VÄÄRE ja JULIKA VÄÄRE.
„Kõik oleneb sellest, kuidas meie peasponsor ilmataat lumega sponsoreerib,“ kõneles korraldaja. Ta rõõmustas, et korraldamine ja ürituse toimumine sujus, ning sõnas, et on tänulik kõigile, kes olid nõus aitama.

„Selles mõttes olen masu üle õnnelik, et inimesed on muutunud palju lahkemaks. Väga palju on häid inimesi, kes on nõus aitama. Tuleb ainult minna küsima. Selleks ei ole vaja tohutuid rahasummasid.“

Korraldaja rääkis, et samal õhtul ja ka järgmisel päeval oli lumelinnas palju inimesi ning lapsed lasid vastvalminud hoonetelt liugu.

„Näha inimeste rahulolu ja rõõmsaid nägusid on parim palk organiseerijatele,“ lausus ta.

Õhtul, kui ehitamine oli lõppenud, läks Julika Vääre lumelinnast mööda. Enda sõnul jäi ta üllatunult vaatama, et HC Kehra buss, mis aitas ettevõtmiselt tehnikat viia, seisis ikka veel staadionil. Siis aga taipas, et tegu on käsipalliklubi ehitatud lumekujuga, mis nägi värvide abil välja väga elutruu.

Eelmine artikkelTöötuid seisuga 31. detsember 2009
Järgmine artikkelLoksa laevatehase kõik 525 töötajat said koondamisteated