Ka mitu Kiius ja Kuusalus elavat inimest kinnitasid, et peamise toidukraami ostavad nad pealinna suurtest marketitest, sest nii on soodsam. Minnakse oma autoga või kaubeldakse tuttavate ostureisile kaasa.
„Me pole nii rikkad, et kohalikust kauplusest osta. Kuigi saame aru, et võime sedasi kodukoha poe välja suretada,” kommenteerisid nad.
Kehrast, Raasikult, Arukülast sõidetakse linna ka rongiga Tallinnasse toitu varuma. Aruküla OÜ Krylvi poe omanik Villu Vilberg sõnas, et tema näeb oma kandi inimesi linnas hulgilaos ja Säästumarketis.
Eelmisel laupäeval oli Kuusalu Konsumis väga palju rahvast – üle Eesti on praegu selle keti poodides soodusmüügi kampaania ehk taksipäevad. See viis poodi ka paljud need, kes muidu ostavad mujalt.
Sõnumitooja uuris, kuidas kohalikes poodides toidukaupade hindu kujundatakse. Kõnelesime suuremate kaupluste omanike ja juhtidega.
Rahvas valib, mida ostab
Kuusalu Grossi toidukaupluse juhataja Silva Sisa rääkis, et talvel on poes vaikne, eriti jaanuaris-veebruaris, seejärel hakkab linnarahvas rohkem maal käima ja tullakse ka süüa ostma.
Samas nentis ta, seda on küll võrreldes varasemaga tunda, et inimesed on hakanud rohkem mõtlema, mida ostavad. Igapäevane toit on vaja muretseda, erilisemaid sööke ostetakse vähem. Palju jälgitakse eripakkumisi. Kui midagi on odavamalt müügis, ostetakse ka varuks.
Küsimusele, kuidas nende poes hindu reguleeritakse, vastas ta, et need pannakse paika Rakveres, ettevõtte peakontoris.
Grossi Toidukaupade kaubandusjuht Üllar Lehesoo ütles, et nii Kuusalu kui Loksa kauplustes jälgitakse konkurentide hindu: „Vaatame piirkonniti. Kui keegi konkurentidest langetab hindu, teeme ka sama. Kohapealsed töötajad jälgivad olukorda ja kooskõlastavad meiega.”
Harju Tarbijate Ühistus on hinnad poodides enamvähem ühesugused, need pannakse paika Tallinnas ettevõtte keskuses. HTÜ kaubandusjuht Ülo Laurimaa: „Jälgime hindade määramisel, mis turul toimub. Aga kui keegi soovib minna hinnasõtta, siis pole me kaasa läinud. Meie töötajad tahavad ju palka saada. Pigem läheme tootja juurde ja küsime, kui tegite neile head hinnad, siis meie tahame ka.”
HTÜle kuuluva Kehra kaupluse Tuljak juhataja Virve Hinni sõnul on ostudes tagasiminek olemas, kuid mitte olulisel määral: „Kui tehas töötab, peaks ostjaid jaguma. Seda on küll tunda, et inimesed on väga hinnatundlikud. Hoolega vaadatakse seda, mis soodsam. Osa ostjaid käivad poest poodi ja võtavad seda, mis odavam.”
Kuigi toiduainete üldist langust veel maapiirkondade poodides pole, on piim juba tunduvalt odavnenud.
Väiksematel kauplustel rasked ajad
Kehra kaupluse Laimik omanik Oleg Semenjuk tõdes, et käive on langenud 40 protsenti, väikesel poel on keeruline püsida: „Kehra inimestel pole raha. Kütus on odavamaks läinud, aga hulgimüüjad ei ole hindu langetanud. Kui ilmad lähevad soojemaks, hakkavad lapsed loodetavasti jäätist ja karastusjooke ostma.”
Villu Vilberg Arukülast oli nördinud, et Eesti kaupa müüvad hulgifirmad väikestele kaupmeestele tunduvalt kallimalt kui suurtele poekettidele: „Maksin hulgifirmale Kirde saia eest 8.50 krooni, hiljem nägin, et Säästumarketis maksis see 6.50 krooni. Kui küsisin, miks neil on niipalju odavam, vastati, et nad võtavad suure koguse. Kui küsitaks rohkem, siis ei ostaks. Suured kauplused dikteerivad hinna.”
Sama rääkis Kuusalu ja Loksa Nurga poodide ning Kiiu Teeroosi kohta OÜ Hirveli juht Liina Veeleid – suured poeketid ütlevad tootjale, millise hinnaga kaupa ostavad.
„Kuid kusagilt tahab ju tootja oma raha tagasi saada, seega pisikesed poed peavad kinni maksma. Grossi firma saab piima välja müüa odavamalt, kui meil on võimalik tootjalt osta. Väikestel on praegu väga raske. Sortiment jääb väiksemaks.”
Hirveli valmistab ise kulinaariatoodangut. Kuusalu kandi rahvas kiidab eriti ettevõtte kokkade salateid.
Liina Veeleid lausus, et ainus, mis veel firmat vee peal hoiab, on omatoodang: „Seda küll ei ütle, et hakkaksime uksi kinni panema. Aga nii keerulist aega ei mäleta 12 aasta jooksul, mis olen selle valdkonnaga tegelenud. Mida saame muuta, on teha erinevaid roogi. Aastaid oli nii, et töötasime piiripealsete võimalustega – toota tuli palju, uut välja mõelda ei jõudnud. Need ajad on möödas, on aega nuputada.”
Villu Vilberg: „Majanduslanguse tingimusi kasutavad ära suured poeketid. Väikesed poed suretatakse välja. Kui neid enam pole, tõstetakse hindu.”