Pärispea juubelipidustused 1. augustil meelitasid kohale suure hulga rahvast. Pidu algas tervitus- ja õnnitluskõnedega. MTÜ Eru Lahe Rannarahva Selts 
„Kõik teavad Purekkari neeme, aga ka teised paigad vajavad tutvustamist. Panime välja oranžid stendid, kus on näha, kuidas radasid läbida,“ sõnas Eru Lahe Rannarahva Seltsi juhtaja Linda Metsaorg.
Külavanem Lembi Sandström tänas tulijaid ja õnnitles külarahvast juubeli puhul.
Jalgrattal sõitis seltsimaja ette valges ülikonnas Egon Nuter, kes kehastas president Lennart Meri ning pidas kõne. Ta heiskas Pärispea küla uue lipu koos küla vanima mehe Meinhard Ruukholmiga ning lahkus jalgrattal, tiivad seljas. Lipu kujundas eelmisel aastal Pärispeale suvitama asunud näitleja Ivo Uukkivi.
Pärispeal pole külalippu olnud, kuid oli koolilipp. Uuel külalipul kasutati samu värve, mis koolilipul – sinist ja kollast. Lipu peal on küla vapp. Ivo Uukkivi tegi erinevad vapinäidised ning neid lasti külarahval hinnata. Koos valiti sobilik. Tunnuslause, mis lipumastile kirjutati, valiti konkursi teel. Võitis „Pärispea – päikseline pelgupaik“.
Asko Aug rääkis: „Lipul on kaks kala ja ankur ning merelained. Kollane sümboliseerib mereliiva, päikesepaistet, sinine merd ja siinset kaunist taevast.“
Uus külaraamat
Mari-Liis Lill tutvustas uut külaraamatut „Pärispea lood“ ja kinkis selle oma abilistele ning vanematele külaelanikele, kes olid meenutusi ja kirjapandut jaganud. Raamatu väljaandmist toetas Kultuurkapital 10 400 krooniga, kohaliku omaalgatuse programm (KOP) 25 000 krooniga, OÜ KoduExtra 3000 krooniga ning Elmar Kruusma ja AS Flora koos 5000 krooniga. Raamatu kujundas Ervin H. Seppel, trükiti 500 eksemplari.
„Külarahvas oli juba varem koos käinud, juubelipidustuste asju arutanud ja raamatu tegemisele mõelnud. Kui küsiti, keda raamatu kirjutamine huvitab, ütlesin, et mind,“ sõnas Mari-Liis Lill.
Ta tõdes, et see oli aeganõudev, kuid huvitav töö: „Palju abi oli külaelanike käsikirjadest ja materjalidest. Käisin diktofoniga eakamate elanike juures, ajasime paar tundi juttu. Tahtsin, et raamatus oleks nii ajaloolisi fakte kui ka inimeste meenutusi. Näiteks fakt, millal venelased esimest korda Pärispeale sisse marssisid, ja selle juures ka lugu.“
Raamatu põhjal loodi ka Pärispea aineline etendus „Päris pea ehk Kreutzwaldi sõber“. Seda mängisid Draamateatri näitlejad Tiit Sukk, Mari-Liis Lill ja Ivo Uukkivi ning muusik ja saatejuht Emil Rutiku. Lavastas Ingomar Vihmar, kokku kirjutas Martin Algus.
Juubelipäeval avati ka Aivar Simsonilt tellitud skulptuur, vanarauast tehtud laev. Selle jaoks saadi 25 000 krooni KOPist.
„Tegime kuju koos mu hea läti sõbra Edvins Kruminsiga. Oleme 11 aastat koostööd teinud. Kuna palju pidi keevitama, oli see nelja kätt vajav töö. Uus-Inglismaa on täis vanarauast skulptuure, sealt ka idee, teha siia selline. Ei raatsi oma geniaalsust raisata puidu peale, mis mädaneb.“
Süüa pakkus juubelipeol restorani Gloria cuisinier Dimitri Demjanov.
„Kuna teadsime, et tal on retsept „Pärispea kalasupp“, hakkasime teda otsima. Ta oli Pärispeast vaimustuses, pärast pidu kiitis siinseid inimesi ja ilusat paika. Usun, et meie koostöö jätkub ka edaspidi. Külalised olid Demjanovi pakutuga väga rahul,“ kommenteeris Asko Aug.
Päeva juhtis Tarvo Krall, õhtul mängis tantsumuusikat L´Dorado.
Külaplats korda
Asko Aug kuulub Pärispea Seltsimaja MTÜsse 2000. aastast, kui see loodi. Ta on ainus, kes alates sellest ajast juhatusse kuulub. Juubeliks hakati valmistuma eelmise suve alguses. Selle aja jooksul kirjutas MTÜ erinevaid projekte ning sai ka raha, et seltsimaja ümbrus korda teha.
„Tahtsime siin kõik juubeliks korda saada, aga muidugi polnud see peamine eesmärk. Kõige tähtsam on, et seltsimajast saaks külakeskus, kus käivad koos nii noored kui vanad,“ lausus Asko Aug.
Seltsimaja ümbrust on korrastanud külarahvas talgute korras. Ehitatud on külakiik ning välilava, nende jaoks saadi KOPist 25 000 krooni. Ka lava kujundas Ivo Uukkivi.
See on täpselt selline nagu 50 aastat tagasi, kui tähistati 700. aastapäeva.
Asko Aug rääkis – koostööd tehti nii Ivo Uukkivi kui kogu näitetrupiga, et juba ehituse käigus arvestada näitemängu ja bändide vajadustega.“
KOPist taotleti raha ka platsi ja pinkide valmistamiseks, selle jaoks saadi 15 000 krooni.
Pärispea küla ei tähista oma sünnipäeva igal aastal, viimane suurem pidu oli 50 aastat tagasi.
„Rannarahvas on sitke rahvas. Me ei saa kehvemini teha, kui oli eelmine pidu,“ arvas Asko Aug.
Ta tõdes, et peo planeerimine on võtnud väga palju aega: „Kui eelarvet plaanisime, ei arvestanud, et sponsoreid on nii raske leida. Kindlasti oleks toetajaid olnud rohkem, kui praegu poleks majanduslikult nõnda keeruline olukord. Olen väga tänulik eraisikutele, kes tegid juubeli tähistamiseks ülekandeid.“
Vallavalitsusega hea klapp
Asko Aug sõnas, et soovisid seltsimaja korrastamiseks ka kaks aastat tagasi raha taotleda, kuid neil puudus arengukava: „Õnneks oli Eru Lahe Rannarahva Selts selle piirkonna arengukava juba teinud. Kaasajastasime ja arendasime seda ning saimegi hakata projekti koostama.“
Ta on tänulik ka MTÜ liikmele Olev Helindile, kes aitas projekti teha: „Olev Helind on eluaeg olnud insener. Tema aitas meil projekti ehitusliku poole pealt koostada. Jagas projekti etappideks, sest kogu seltsimaja ei saa korraga rekonstrueerida, maksimaalne toetussumma ei luba.“
Esimeses etapis, mille jaoks PRIAlt raha saadi, tehakse seltsimajale kanalisatsioonisüsteem ja uuendatakse maja väljast – asendatakse mädanenud aluspalgid, pannakse uus välisvooder ja aknad. Teises etapis pannakse uued põrandad ja tehakse muid sisetöid.
„Osa töid jääb võib-olla ka kolmandasse etappi. Alguses arvestasime, et kogu projekti maksumus on 3,5 kuni 4 miljonit krooni, nüüd on see summa võib-olla väiksem. Eks me jõudumööda tegeleme sellega. Otsime veel erinevaid rahastamisprogramme. Kui võimalusi on, tuleb need ära kasutada,“ jutustas Asko Aug.
PRIAlt saadud summale tuleb lisada 10 protsenti omaosalust.
„MTÜl on raske leida sellist summat. Aga meil on hea koostöö Kuusalu vallavalitsusega. Nendega on kokkulepe olemas, et omaosaluse saame. Iga väikest asja vald rahastada ei saa, aga on palju kohti, kust raha küsida. Küla peab lihtsalt ise otsima ja veidi vaeva nägema. Alguses on projektide kirjutamine võõras, kuid iga järgmisega muutub lihtsamaks.“
