Noored ehitasid Kehrasse vabaõhujõusaali

1821
MIKAEL PARMAN kutsub kõiki Kehra jõulinnakusse treenima.

Jõulinnak Kehra koguduse kõrval valmis paar nädalat tagasi.

16. aprillil toimunud Anija Lüliti tegevuspäeval kõneldi palju Kehra noortest, kes alustasid oma idee elluviimist päev varem ning töötasid siis kella kolmeni öösel. Ka tegevuspäeva tänupeole nad ei  jõudnud, sest tööd jätkus ööpimedani.
„Saime enam-vähem valmis südaööks,“ ütles jõulinnaku idee autor ja eestvedaja Mikael Parman.
Koguduse kõrvale ehitati Anija Lüliti raames vahendid jõutreeningute läbiviimiseks ning katusealune.

Spontaanne mõte
Kehra kogudusele kuuluvale maale treenimisvahendite ehitamise mõte tuli Mikael Parmanil koos sõber Risto Haugasega ligi kaks aastat tagasi täiesti spontaanselt. Kuna ilmad olid ilusad, spordihoones asuv jõusaal enam ei kutsunud.
„Tellisime Narvost kolm palki, kaevasime augud ja valasime palgid betooni. Seejärel kinnitasime palkidele metalltorud,“ jutustas Mikael Parman.
Alustati 30. oktoobril 2014 kahekesi. Kui nad hakkasid seal treenima, tekkis ka teisi huvilisi. Kui eelmisel suvel pandi maasse kaks järgmist palki ja tehti rööbaspuud, oli abilisi juba rohkem. Kaks neist olid Tallinna noored Ilgar Kulijev ja Kaspar Kallaste, kes hakkasid Kehras treenima, et olla linnakärast eemal. Treenimisvahendite kõrvale rajati lõkkeplats  euroalustest tehtud pinkidega.
Ka tänavu sooviti treenimisvõimalusi täiustada: „Konkreetseid plaane veel polnud, kuni avastasime ideekonkursi Anija Lüliti. Siis tekkisid ideed ehitada katusealune, värvida metalltorud, et muuta linnak elavamaks, katta treenimisvahendite alune pinnasega.“
Anija Lüliti korraldajate positiivne vastus andis lisamotivatsiooni – kui seni oli kõike tehtud niiöelda tunde järgi, siis varjualuse ehitamiseks otsisid noored internetist erinevaid jooniseid, mille põhjal koostasid oma plaani: „Katusealuse tegemine oli meie jaoks kõige suurem väljakutse. Ehitasime selle täitsa ise, ehitajaid ega eksperte juures polnud.“
Kuna soove-mõtteid oli palju, said noored aru, et kõike nad ühe päevaga ei jõua. Seetõttu alustati eeltööga varakult. Narvo andis palgid ja puitmaterjali tasuta, ka suured traktorirehvid saadi sealt. Katuseplekk, torud, naelad-kruvid ning valgustus osteti, nende eest tasus vallavalitsus. Kõik see läks maksma umbes 350 eurot. HC Kehra toetas aerosoolvärvide ostmist, Velko AV andis neli kopatäit hakkepuitu.
Anija Lüliti tegevuspäeval ehitas vabaõhujõusaali umbes 30 noort. Mikael Parman: „Me ei kutsunud siia kedagi, aga võtsime kõik rõõmsalt vastu. Kehra on väike koht, kui siin midagi sünnib, lähevad jutud liikvele. Nii nad tulid.“
Kõike kavandatut sel päeval valmis ei jõutud, i sai täpi 29. aprillil. Pärast seda pandi youtube.com lehele üles viimane episood Kehra vabaõhupargi ehitamisest – noored on kõik oma tänavused tegevused videosse võtnud.

Tasuta jõusaal kõigile
Mikael Parman, kes on Eestis tuntud tõukerattur ja töötab treenerina elamusspordikeskuses Spot of Tallinn, selgitas, et põhiline, mida Kehra jõulinnakus saab teha, on kehakaalutrenn: „See tähendab, et kasutad oma keharaskust treeningvahendina. Lihtsaim näide on kätekõverdused, kuid siin võimalik teha ka näiteks erineva haardega lõuatõmbeid.“
Ka Eestis on hakanud levima mujal maailmas üsna populaarne street workout ehk tänavatrenn, milles on elemente akrobaatikast, gümnastikast ja harjutustest, mida teevad kangil sportvõimlejad: „Alguses kasvatad jõudu ja kui juba suudad toru peal turnida, saad teha igasuguseid jõuharjutusi. Soovitan kehakaalutrenni kõigile. See ei maksa midagi ning on palju mõnusam, kui kusagil saalis rauda tõsta.“
Päevas käib uues vabaõhujõusaalis 50-100 noort ja last. Väiksemate laste seas on väga populaarne traktorirehvist kiik, millel saab olla mitmekesi. Et õpetada huvilisi seal teadlikult treenima, on Mikael Parmanil plaan teha Kehra jõulinnakus spordipäev.
Jõulinnakus saab tänu üles seatud LED-lampidele treenida ka pimedas. Elektri eest tasub Kehra kogudus.