Loksa komando meeskonnavanem RAUL KASKLA saab päästeteenistuse hõberisti ja INDREK AGAR Anija vallast missioonimedali.
Päästeamet avalikustas möödunud nädalal aumärkide saajad, keda seekord on 123. Tavapäraselt on aumärgid üle antud Eesti Vabariigi aastapäeva paiku. Pidulik üritus on Covidi pandeemia tõttu lükatud suve algusesse, kui olukord seda võimaldab.
Päästeteenistuse hõberist antakse tunnustusena keerukate päästetööde juhtimise ja silmapaistvate teenete eest päästealal. Hõberisti saavad 19 päästjat, nende seas on ka Loksa päästekomando meeskonnavanem Raul Kaskla.
Ainus missioonimedal läheb päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse eksperdile, Kehra komandos päästjana töötanud Indrek Agarile. Ta saabus 24. jaanuaril Sudaanist, kus tegutses ligi 5 nädalat rahvusvahelise humanitaarmeeskonna liikmena. Pikema loo Indrek Agari töösõidust Sudaanis avaldame lk 4.
Raul Kaskla kandidatuuri esitas Loksa komando pealik Mait Krööntröm. Ettepanekus on kirjeldatud, et Raul Kaskla töötab Loksa komandos 1992. aastast, alustas päästjana, viimased 23 aastat on olnud meeskonnavanem. Raul Kaskla on aidanud koolitada uusi meeskonnavanemaid ning andnud suure panuse Loksa komandos ennetustöö alustamisega 2007. aastal ja tegeleb sellega tänapäevani. Viimase kuue aasta jooksul on ta juhtinud kahte sündmust, kus päästeti inimesed – uppumisest päästeti 2015. aastal Kahala järvelt kalamees ja 2017. aastal Hara lahelt ema koos pojaga.
„See tunnustus on kogu tiimile, teeme meeskonnatööd. Kui hõberisti kätte saan, panen töö juures vitriinkappi,“ kommenteeris Raul Kaskla Sõnumitoojale aumärgi saamist.
Ligi neli aastat tagasi toimunud päästmisoperatsiooni kohta Hara lahel rääkis ta, kuidas tallinlased ema ja poeg olid Loksa rannas, poeg läks ujuma, kutsumise peale tagasi ei pööranud ning ema tormas riietes teda päästma. Kui päästjad olid väljakutse peale randa jõudnud, sõitsid Raul Kaskla ja Hanno Grünthal päästepaadiga merele. Esmalt otsiti lähemalt, aga poeg oli jõudnud merel kilomeetri kaugusele, ema oli temast veidi ranna pool. Õhtupäike segas otsimist, kui peanupud paistma hakkasid, saadi veest kõigepealt ema. Poja päästmiseks tuli vette minna, teda haardesse võtta ja paati tõmmata. Kiirabi soojendas ja turgutas hädalisi ning nad lubati koju.
Kuus aastat tagasi oli Loksa kalamees kukkunud läbi Kahala järve kevadise jää. Tänu samal ajal kalastanud tallinlase abikutsele jõudis päästekomando kalamehe jääst välja tuua. Raul Kaskla rääkis, et eriti raske oli kannatanut viia kiirabini, sest koprad olid rannaäärse võsa närinud teravateks toigasteks, nende vahel oli kitsas ja libe liikuda. Päästetud loksalane käib kalal tänini.
Küsimusele, mis on teda ligi 30 aastat päästekomandos tööl hoidnud, vastas Raul Kaskla, et kollektiiv on hea ja töökoht stabiilse graafikuga – ööpäev valves, kolm päeva vaba. Põhikoht on päästekomando ning lisaks töötab ta viimased neli aastat Loksa kiirabis. Läbinud on kiirabitehniku koolituse, mida varem nimetati parameediku koolituseks.
Loksa komando saab 1. aprillil 29aastaseks. Komando 25. sünnipäeva puhul Sõnumitoojas ilmunud loos meenutas Raul Kaskla staažikaima töötajana, kuidas asus seal tööle kolm kuud pärast komando loomist, juulis 1992: „Mind kutsus tööle komando esimene pealik Nikolai Ignatenko. Olin lõpetanud Vigala põllutöökooli, autojuhi C-kategooria load olid olemas. Mehi oli igas vahetuses kolm. Väljaõpe toimus kohapeal, esialgu oli kasutusel venekeelne õpik. Meeskonnavanemaks õppisin eksternina Väike-Maarjas. Esimene kustutusriietus oli presendist ja kummeeritud, kuumust ei kannatanud, vee eest kaitses. Praeguse ülikonnaga ei anna võrreldagi. Saapad-kummikud olid ühised, võtsid need, mis olid kuivad ja mahtusid jalga. Nüüd on kasutuses firma Jalas nahksaapad, mis on väga head.“
Viimaste aastatega on Loksa komando saanud varustuse täienduseks merepääste-kummipaadi ning kahe aasta eest ka ATV, mida on kasutatud maastikutulekahjude kustutamisel.