OÜ Velko AV töötajad käisid Soomes

1086

Anija valla soojatootja esindajad külastasid sõpruslinna Salo kommunaalehitisi.

Eelmisel nädalal tutvus Anija valla vee- ja soojatootja OÜ Velko AV 8-liikmeline delegat­sioon Soomes Salo linna reoveepuhastite ja katlamajadega.

„Käisime vaatamas üht reoveepuhastit ja kaht katlamaja. Eesmärk oli tutvuda nende kogemusega. Selgus, et tehnoloogiliselt oleme me samal tasemel või isegi pisut ees kui Salos,“ jutustas OÜ Velko AV juhataja Rain Oks.

Anija valda hakati moodsal tehnoloogial baseeruvaid vee- ja küttesüsteeme ehitama mõne aasta eest, Soomes on selline suund olnud aastaid ning kogemused suuremad.

„Päris üks ühele ei saa meie tehnoloogiat ja seadmeid võrrelda, nendel on kõik oluliselt suuremad ja töötavad suuremas mahus. Reoveepuhasti puhul huvitas meid eelkõige jääkmuda kasutamine,“ selgitas Rain Oks.

Anija vallas on uus reoveepuhasti olnud kaks aastat, tehnoloogia on sama, mis Salos. Puhastamisest  tekkiv jääkmuda läheb praegu Kehra tehase prügila katmiseks. Kui see tehtud, tuleb jääkmudale leida uus otstarve.

„Soomes on see küsimus lahendatud. Nemad eraldavad jääkmudast metaani spetsiaalse metaanireaktoriga, kasutavad seda soojuse tootmiseks. Meil ei tasuks selline asi end ära, mahud on liiga väikesed ja metaani ei saaks piisavalt palju eraldada, et oleks otstarbekas. Suuremad ettevõtted, nagu Tallinna Vesi, rakendavad seda ka Eestis,“ kirjeldas Velko juhataja.

Komposteeritud muda läheb Soomes aiapidajatele ja haljastajatele. Rain Oksa sõnul ei olda Eestis jääkmuda tarvitamisest huvitatud ning seda peljatakse.

Delegatsioon külastas Salos katlamaja, mida kasutatakse siis, kui külmaks läheb, ning tavalist katlamaja, mille kütteks kasutatakse taastuvaid energiaallikaid nagu turvas, aga ka Argentiinast pärit kivisütt. Viimane asjaolu oli Rain Oksa arvates üllatav.

Salos toodetakse elektrit ja soojust samas katlamajas, kuid Anija vallas ei oleks see kasulik.

„Kogused on liiga väikesed. Elektritootmine ei ole praegu otstarbekas,“ sõnas Velko juhataja. Ta ei välista aga sellise võimaluse tekkimist tulevikus: „Tehnoloogial tuleb silm peal hoida. Kui see areneb, võib ühel hetkel tasuda ära ka väiksema elektritootmise korral.“

Kehras on katlamajas olemas suitsugaaside pesur, mida Salos veel ei ole, kuid mis plaanitakse sealgi hankida. See on kasulik nii energiaallikate kokkuhoiu kui keskkonna säästmise mõttes, lisas Rain Oks.

OÜ Velko AV käis Anija valla sõpruslinnal külas esimest korda, varem on olnud suhtlus vallavalitsuse tasandil.

„Külaskäik laiendas silmaringi, saime näha, mis meid mõne aasta pärast ees ootab,“ ütles Rain Oks.

Sõpruslinna kommunaalettevõtte esindusel on plaanis tulla vastuvisiidile ja tutvuda Anija valla tehnoloogia ja rajatistega.