Kehras on taas rahvamuusikaansambel

3540
Kehra rahvamuusikaansambel esimesel avalikul esinemisel: KETTER MÄGI, PILLE TROLLA, MERILI KÜTT ja KAIDI RUSSING, JULIA KULBERG, HENRY KIISEL ja ÜLO HÕRRAK, taga juhendaja ÜLLE RAUD.

Anija valla kodukandipäeval oli esmakordselt publiku eest verivärske Kehra rahvamuusikaansambel.

Kui Kehra rahvamaja kollektiivid mängisid 20. juunil vabaõhulaval katkendeid August Kitzbergi „Kosjasõidust“, kõlas laval elav muusika. Pärast etenduse lõppu osalejaid tänanud Anija valla kultuurikeskuse juhataja Ruth Lille teatas, et tegemist on rahvamaja noorima kollektiiviga – „Kosjasõidus“ tegi oma esimese avaliku esinemise Kehra rahvamuusikaansambel.
Uue kapelli juhi, Kehra kunstidekooli õpetaja Ülle Raua sõnul oli just Ruth Lille see, kes tänavu kevadel ärgitas teda looma rahvamuusikaansamblit. Öelnud, et tal on juba suurem osa muusikuid koos, tehke ära.
„Mõtlesin, miks mitte. Aastaid tegutses meil ansambel Kehra Muusikud, mille mängijad olid peaaegu kõik muusikakooli õpetajad. Kui osa neist töölt lahkus, hakkas ansambel kuidagi laiali pudenema,“ rääkis Ülle Raud.
Kunstidekooli viiuliõpetaja Kaidi Russing, kes mängib viiulit ka uues ansamblis, lisas, et Ruth Lille pöördus ka tema poole sooviga, et Kehras oleks kapell: „Ta ise kutsus sinna minu elukaaslase Henry Kiiseli, kuna teadis, et ta mängib kontrabassi, ning ka Ülo Hõrraku, kes mängib nii akordionit kui kannelt.“
Kõik nad olid nõus. Viiuldajatest kutsuti uude ansamblisse veel Pille Trolla ja Kadi Voosel, akordioni mängijaks Julia Kulberg ning kapell oligi koos.
„Mina ei olnud viiulit mänginud kakskümmend aastat, arvasin, et ega enam oskagi. Aga ütlesin Üllele jah, sest mõtlesin – annan endale võimaluse proovida. Kohe algul oli väga tore ja kui oled näpu andnud, siis varsti läheb ju ka käsi,“ jutustas Pille Trolla.
Juhendaja Ülle Raud ise ansamblis ei musitseeri, kuid asendab vajadusel Ülo Hõrrakut, mängib kannelt või jauramit: „Üks inimene peab olema, kes kuulab. Kui ise kaasa mängid, ei kuule nii, nagu peaks.“
Kuna Kadi Vooselil oli kodukandipäevaga samal ajal muusikaakadeemia lõpuaktus, ei saanud ta esimesel  esinemisel kaasa teha ning teda asendasid kunstidekooli viiuliõpilased Merili Kütt ja Ketter Mägi.
„ Nüüd nad ütlesid, et soovivadki ansamblisse jääda. See on väga vahva,“ rõõmustas Ülle Raud.

Mitte ainult rahvamuusika
Kehra rahvamuusikaansambli esimene proov oli 7. aprillil. Harjutatakse kord nädalas kunstidekoolis, kuna pillid on seal. Esialgu on repetruaaris kuus esitamisküpset lugu, kõik need kõlasid ka „Kosjasõidus“.
Esimene esinemine läks Ülle Raua sõnul kenasti: „Tegelikult oli kodukandipäeval meil juba teine esinemine. Esimest korda olime Xilofono kevadkontserdil, nagu üllatusbänd.“
Esialgu annab ta uuele kapellile hindeks „kolm pluss“ ning ütleb, et tööd on veel kõvasti: „Näiteks Ülo on harjunud pilli mängima üksi, kuid ansamblis mängimine on hoopis teine stiil.“
Ülo Hõrrak muigas, et Ülle Raud pani talle noodid ette, kuid tema noodist mängida ei oska, käib küll segakoori lauljana sol-fedžotunnis, kuid alles „veerib“.
„Mul on väga palju noote, nii Kehra Muusikute kui rahvamuusikaansambli Kurekell ajast. Ja mul on kange tahtmine, et hakkaksime edaspidi mängima peale rahvamuusika ka veidi midagi muud, isegi klassikat,“ sõnas juhendaja.
Ta lisas, et esialgu tuleb veel palju harjutada ja uusi lugusid õppida, aga kui repertuaar suurem, võiks Kehra kapell hakata peoõhtuid sisustama ja ootab selleks kutseid: „Praegu on meil repertuaaris vaid valsid ja reilenderid, aga minu eesmärk on, et kapellist tuleks midagi Kehra Muusikute sarnast. Kehra Muusikutel oli omal ajal päris palju esinemisi, mängisime väga  erinevates kohtades, kuidas oli  parasjagu  vaja:  tantsumuusikat, klassikat või meeleolumuusikat.“
Pärast kapelli esimest avalikku esinemist tekkis tal veel üks mõte: „Suvel puhkame, aga kuna kõik nad on siin ka lauluinimesed, äkki teeks sügisel ühe rahvaliku segaansambli. Nii, et need samad mängijad paneksid pillid käest ja laulaksid.“