Kose kunstikool on erakool, mis saab vallalt õpetajate palgaraha, ülejäänu tuleb taotleda projektidega. Seetõttu osalevad õpetajad projektikonkurssidel.
Nii leiti internetist teade, et europarlament kureerib Euroopa Arengukoostöö kunstikonkurssi „Development Youth Prize“, mille eesmärk oli tänavu nn heaoluühiskonna tähelepanu juhtimine Aafrika vaesematele piirkondadele. Osaleda said 16-18-aastased noored kõigist ELi liikmesriikidest. Töö võis olla plakat, foto või multimeedia.
Kose kunstikooli õpetaja Külli Vihmari õpilase Aap-Kaur Suvi plakatil on kujutatud Aafrikat, mille peal on jalakujuline Euroopa ning all inglisekeelne kiri: „Ärge tallake meie peal, vaid tulge meile külla.“
Kose noormees Aap-Kaur Suvi valiti ühena kahest Eesti noorest finalistiks ja kutsuti sügisel Strasbourgi. Seal kuulutati välja iga riigi parim, kes sai preemiareisile Sambiasse.
„Kunstnikest žürii hinnangul tõi Aabule võidu tavatu ja loov lähenemine, neile meeldis, et plakatil oleks nagu Aafrika ise kõnelnud,“ rääkis Külli Vihmar.
Teiste Euroopa Liidu maade parimatega olid nad Sambias 4.-7. märtsini.
„Tegemist oli küll preemiareisiga, kuid meid viidi kohtadesse, mida tavaturist ei näe – koolidesse, lastekodudesse, küladesse,“ jutustas ta.
Esimesel päeval käidi pealinnas Lusakas David Kaunda erakoolis. See on ehitatud ELi abirahadega ning kooli pääseb katsetega. Kuigi õpilased olid väga toredad ja riides nagu „pintsaklipslased“, nägi kool Külli Vihmari hinnangul üsna vilets välja – hoone oli räpane, puudus korralik mööbel, raamatukogus oli vähem raamatuid, kui meil kodudes.
Külastati Lubuto raamatukogu, järgmisel päeval käidi ühes kutsekoolis.
„Lastega vesteldes selgus, et kõigi lemmikaine on matemaatika, nad tahavad saada inseneriks ning tulla Euroopasse, kuid on vaesed.“
Kaks päeva oldi Livingstone´is. Käidi koolides, muuseumides, Victoria juga vaatamas jm. Külastati ka Mukuni küla, kus on euroraha eest ehitatud purskkaevud: „ Euroopa Liit toetab, et inimesed ei läheks ära linnadesse, vaid hariksid külades maad.“
15 aastat politseinikuna töötanud Külli Vihmar tegi kolm aastat tagasi kannapöörde – läks Tallinna Ülikooli kunstiõpetust õppima ning tööle Kose kunstikooli. Ta ütles, et on oma õpilasele väga tänulik, sest temata poleks kunagi Sambiasse pääsenud.
