
Samal ajal üldhariduskoolidega sulgesid koroonaviiruse leviku tõttu uksed muusika- ja kunstikoolid. Ka enamik neist jätkavad osaliselt tööd distantsõppe vormis.
Aruküla huvialakeskus Pääsulind
Aruküla huvialakeskuse Pääsulind direktor Malle Jaako rääkis, et väikelaste muusikaringide tegevus on eriolukorra tõttu pausil ning kunstiring veel otsib võimalusi, kuidas tunde ilma kokku saamata läbi viia, kuid muusikaõpe toimub.
„Õpetajad on olukorraga kohanenud ning võtnud vastavalt oma võimalustele ja oskustele õpetamiseks kasutusele uusi meetodeid. Mõned teevad videotunde Skype, mõned muude platvorme kaudu, osa lapsevanemaid saadavad õpetajale kodus filmitud lõike lapse pillimängust ning õpetaja annab meili või telefoni teel tagasisidet ja jagab täiendavaid ülesandeid. Kui pole videotundide võimalust, saab kas või telefonis õpilase pillimängu kuulata ja juhiseid anda. Rühmatunnid, peamiselt solfedžo, käivad e-kooli või Stuudiumi kaudu,“ lausus Malle Jaako.
Ta lisas, et Loode-Eesti regiooni muusikakoolide juhid jagavad ka omavahel kogemusi, milliseid õppevahendeid õpetajad praegu kasutavad, millised neist on paremini õnnestunud: „On leitud, et tänu praegusele olukorrale on õpetajad saanud ka edaspidiseks uusi oskusi, kuidas viia pillitunde vajadusel läbi juhul, kui reaalselt kohal olla ei saa.“
Akordioniõpetaja Eve Vendt, kes juhendab 22 last Raasiku ja Jõelähte vallast praegu peamiselt Skype teel. Ta märkis, et see on küll toimiv võimalus, kuid pigem hädavariant: „Tehniliste vahendite kaudu on pilliheli sageli moonutatud ja ajab lapsi segadusse, samuti vajab pilliõpe palju ka nii-öelda füüsilist sekkumist – näidata, kuidas peab pilli hoidma, milline on õige käeasend. Ekraani vahendusel on seda just väiksematele lastele keeruline õpetada.
Kuigi niisugune töö ei ole õpilastele ega õpetajaile kerge, annab see samas palju uusi ja huvitavaid oskusi, arendab arvutitundmist ja tehnilist taipu ning leidlikkust. Mina olen õnnelik, et lapsed ja nende vanemad on pilliõppest huvitatud, hoiavad sõrmed soojas ja saadavad mulle kas või öösel oma harjutamisest videoid. Kuna kõiki lugusid ei saa sellise õppega väga täpselt omandada, palusin kõigil lastel teha mõni omaloominguline pala. Kui saame kokku, korraldame neist kontserdi.“
Kuusalu kunstide kool
Kuusalu kunstide kooli direktor Tatjana Jõeleht kõneles, et esimene õppenädal oli kõige raskem, edaspidi olnud lihtsam, kaugõppega ollakse harjunud. Ka oreliõpe toimub distantsilt, kui enne käidi orelimängu harjutamas koolimajas, siis nüüd mängitakse repertuaari läbi kodus klaveril, ehkki erinevus on jalgade töös. Ühel õpilasel õnnestus ka Kaarli kiriku orelil harjutada. Samuti käib kodus trummiõpe, osadel õpilastel on trummikomplekt kodus olemas, teised harjutavad trummipulkadega.
„Meil on ka pensioniealisi õpetajaid, kes ei kasutanud varem infotehnoloogia võimalusi. Nüüd on nemadki Skypes, Zoomis ja Messengeris. Mingil määral on selline õppimine isegi lõbus ja oleme arutanud, et vajadusel saaks ka edaspidi sellist õppimisviisi kasutada,“ märkis ta.
Loksa muusikakool
Ka Loksa muusikakooli direktor Lauri Metus kinnitas, et õppetöö toimub interneti vahendusel: „Lastel on pillid kodus olemas, vaid ühel õpilasel pole klaverit, vanemad plaanivad osta digiklaveri. Ka solfedžot on plaanis õpetada interneti vahendused, solfedžo videotunde hakkab andma õpetaja Teele Utt.“
Ta nentis: „Kõik võimalused kaugõppeks on olemas, peame koos need endale selgeks tegema, nii õpilased kui ka õpetajad.“
Kehra kunstidekoolis kahenädalane puhkus
Kehra kunstidekool püüdis eriolukorra alguses tööd jätkata. Direktor Ene Kerb ütles, et kahe esimese nädala jooksul jätkasid õpetajad võimalust mööda tundide andmist Skype ja kes muude internetikeskkondade abil. Kuid kuna sellise õppe kasutegur oli väike – mõnel perel pole distantsõppeks vajalikke seadmeid, mõned pole näidanud huvi sellise õppe vastu – läks kool aprilli alguses kaheks nädalaks puhkusele.
Anija abivallavanem Marge Raja sõnas, et 17. aprilliks on kavandatud kooli hoolekogu virtuaalne koosolek, kus arutatakse, kuidas edasist õppetööd korraldada.
„Selleks ajaks peaks olema selge, kas eriolukord lõpeb riigis 1. mail või seda pikendatakse. Kui eriolukord lõpeb, saab Kehra kunstidekool tööd jätkata. Varem on koolis õppeaasta lõppenud 31. mail, sel aastal on kool valmis pikendama õppeaastat jaanipäevani, kuid lõplikku otsust selle kohta veel ei ole,“ rääkis Marge Raja.